Täna algas PRIAs põllumajandussektori erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
29. juuni 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates tänasest saab e-PRIA kaudu esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi. Vastuvõtt kestab 6. juulini.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Tegemist on kahtlemata olulise abiga Eesti põllumajandussektorile. PRIA on teinud vajalikud ettevalmistused võimalikult sujuvaks taotlemiseks ja ootab kõiki sihtgruppi kuuluvaid tootjaid esitama enda taotlust PRIA e-keskkonnas.  Võimalike ootamatuste vältimiseks soovitan taotlemist mitte jätta viimastele päevadele.“

Erakorralist toetust antakse Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas ja keda suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud.

Toetatavad tegevusvaldkonnad on piimatootmine, sealiha tootmine, lamba- ja kitsekasvatus, veiseliha tootmine, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus avamaal, maasikakasvatus, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones, broilerikasvatus, munakanakasvatus ja vutikasvatus.

Erakorralise toetuse eelarve on 11,7 miljonit eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 miljonit. Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

  • sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
  • piimatootmine 2,51 mln eurot;
  • lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
  • veiseliha tootmine 2 mln eurot;
  • kartuli-, maasika- ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
  • broileri-, munakana- ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina. Kohandamistoetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 30. septembril 2022. Riigiabi väljamaksmise tähtaeg on 31. detsember 2022. Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist – 6. juulini!

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist  – 6. juulini!

Pärast 6. juulit taotlusi esitada ei saa.

Erakorraline toetus jaguneb kaheks: kohandamistoetus ja riigiabi. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust. Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögiviljataime- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele või juriidilistele isikutele.

Palun tutvuge kindlasti toetuse saamise tingimustega PRIA kodulehel Toetused menüü all Põllud ja metsandus lehel Erakorraline toetus põllumajandussektorile 2022.

Põllumajandussektori erakorralist toetust saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA kaudu. e-PRIAssesisenemiseks on teil vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega või Mobiil-IDd. Siseneda saab ka TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) teenuse kaudu, kus lisavõimalusena saab sisse logida kasutades Smart-IDd.

Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, leiab portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Pärast e-PRIAsse sisselogimist valige, keda Te soovite edasistes toimingutes esindada.
Toetuse taotluse leiate e-PRIA avalehelt teenuses “Taotlemine” nupu “Esita toetustaotlus” alt. Avanevast rippmenüüst tuleb valida “Erakorraline toetus põllumajandussektorile”. Seejärel saate alustada toetustaotluse esitamist.

Kui Teie andmed PRIA kliendiregistris on muutunud, palume need üle vaadata, kasutades e-PRIAteenust “Kliendi andmed”. Kui Teie andmed vajavad e-PRIAsse sisse logimise järgselt kinnitust, palume kindlasti kinnitada andmete õigsust.

Volituste andmine kõigi e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub e-PRIA teenuses “Esindusõigused ja volitused”. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka PRIA poolt välja töötatud soovituslikul vormil “Volikiri asjaajamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga”. Kui soovitakse anda piirangutega volitus, siis tuleb täita lisaks ka “Volikirja vormi lisa 1. Osaliste ehk piirangutega volituste andmine”. Volikirja vormid ja lisainfo leiate kodulehelt Registrite menüü all asuvalt lehelt Esindusõigused ja volitused.

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2022. aasta seire käigus kolmel korral ohtliku tomativiiruse 

Põllumajandus-ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2022. aasta seire käigus kolmel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) on ohtlik tomativiirus, mis kahjustab tomatit ja paprikat ning mille leidude arv on Euroopa Liidus viimastel aastatel järjest suurenenud. Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides ning nakatunud taimede hävitamise ning kasvukoha desinfitseerimise. Saastunud tomati vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2022. aasta seire käigus 68 proovi 20 Eesti ettevõttest, kes kasvatasid tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. „ToBRFV tuvastati kolmes ettevõttes. Kahel juhul oli tegemist väikese koguse taimedega, mis kohe hävitati,“ räägib Ilau, lisades, et ühel juhul on tegemist tomati viljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus peale saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed. „Ühelgi juhul taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud,“ lisab ta.

Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Praeguseks on seda viirust leitud enamikus Euroopa Liidu riikides, Eestis on varem ToBRFV leitud ühel korral 2021. aastal. Euroopasse jõuab viirus EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tomatiseemnetega. Näiteks ainult maikuu jooksul leiti erinevates EL-i riikides piirikontrolli käigus Tomato brown rugose fruit viirust Hiinast, Iisraelist, Peruust, Türgist, Tansaaniast, Tšiilist ja Keeniast imporditud tomatiseemnetel.

Tegemist on väga hõlpsalt edasi kanduva viirusega, kasvuhoones on viirust väga kerge tööriistade ja riietega taimelt taimele kanda. Eestisse jõudis viirus tõenäoliselt imporditud tomatiseemnetega. Tomato brown rugose fruitviirusele resistentseid tomatisorte ei ole teada.

Kuigi Euroopa Liitu imporditavad tomatiseemned peavad olema ToBRFV suhtes kontrollitud, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest (nt Hiina, Iisrael, India) pärit seemne kasutamist. Samuti soovitame hoiduda söögiks mõeldud tomatite seemnete mahapanekust.

Tomato brown rugose fruit viiruse nakkus võib kulgeda ilma tunnusteta, kuid halvimal juhul põhjustab viirus tugevaid haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. ToBRFV põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga, kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. ToBRFV nakkuse tagajärjeks võib olla ka täielik saagikadu.

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti maaelu arengukava muudatused 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.06.2022

 

Euroopa Komisjon kiitis esmaspäeval, 20. juunil heaks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ üheksandad muudatusettepanekud. Valitsuse heakskiidu said ettepanekud 27. mail.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oli muudatustele Euroopa Komisjonilt kiire heakskiidu saamine väga oluline, sest paljud tegevused on vaja riiklikult esimesel võimalusel ellu viia. „Arengukava muudatuste kohaselt muutuvad põllumajandustoodete töötlejatele abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud, mis on praegu Eesti toiduainetööstuse jaoks üks prioriteete ning seetõttu oluline ka Eesti toidujulgeoleku tagamise seisukohast. Euroopa Komisjoni heakskiit annab meile kindluse, et vastava toetusskeemi väljatöötamise ja rakendamisega edasi minna,” põhjendas Kruuse.

Heaks kiidetud muudatuste hulgas oli ka teisi investeeringutoetuste tingimuste leevendusi. Näiteks muutus põllumajandustootmise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks mittestatsionaarsete seadmete ostmine; samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele. Loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul eemaldati aga senised ehitushindade tõusule jalgu jäänud loomakoha maksumuse piirmäärad.

„Lisaks on ajakriitiline muudatus, millega suurendati arengukava tehnilise abi eelarvet ligemale 8,4 miljoni euro võrra, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saaks välja töötada pinnaseiresüsteemi,“ ütles minister. „Pinnaseiresüsteemi loomine on vajalik selleks, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2023–2027 strateegiakava pindalapõhiseid põllumajandustoetusi saaks rakendada juba 2023. aastast. Seega on vajalikeks ettevalmistusteks jäänud veel sisuliselt ainult pool aastat.“

Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada mikroobide resistentsuse teket

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

22.06.2022

 

 

1. juulil jõustub söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu. 

 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on seaduse muudatus osa niinimetatud veterinaarravimite paketist. „Muudatuste eesmärk on vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsuse väljakujunemist ja levikut, mis on tõsine probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas,” sõnas minister.

 

Söödaseaduse muudatustega täpsustatakse ravimsööda väljakirjutamise nõudeid. Lisaks seatakse ettevõtjale kohustus omada tegevusluba või esitada majandustegevusteade osa ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste korral.

 

Loomade ravivõimaluste ja ravimsöötade kättesaadavuse parandamiseks on edaspidi võimalik ravimsööta ette toota. Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, on lubatud ravimsööta loomapidajale üle anda üksnes veterinaararsti väljastatud retsepti esitamisel.

 

Samuti luuakse söödaseaduses seos jäätmeseadusega, et tagada aegunud ja kasutamata ravimsööda või vahetoote kui jäätmete nõuetekohane käitlemine. Selliste toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla kvaliteeti, suurendades selle saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski.

 

Ravimsööta on keelatud kasutada loomahaiguste ennetamiseks või kehvade pidamistingimuste kompenseerimiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet: värske puu- ja köögivilja turustamisnõuetele vastavus on kõrgendatud tähelepanu all 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.06.2022

 

Eestis kasvatatud värske puu- ja köögivilja, sh maasikahooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on sellel aastal võtnud kõrgendatud tähelepanu alla eestimaise värske puu- ja köögivilja kvaliteedi miinimum- ja märgistamisnõuetele vastavuse kontrolli tootmiskohtades. 

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna nõunik Marika Arula andis teada, et Eestis kasvatatud värske puu- ja köögivilja (edaspidi ka aiasaadus) müümisel peavad tooted vastama Euroopa Liidus kehtestatud turustamisnormidele, st, et täidetud peavad olema nõuded kvaliteedile, märgistamisele, müügikohas hinnasildil kuvatud teabele ja saatedokumendile.

„Tuletame tootjatele meelde, et müügiks ettevalmistatud puu- ja köögiviljad peavad olema terved ja värsked, st vastama kvaliteedi miinimumnõuetele,“ ütles Arula.

Arula selgitas, et kvaliteediklassidesse (ekstra klass – väga hea kvaliteet, I klass – hea kvaliteet ja II klass – rahuldav kvaliteet) määratakse puu- ja köögivilja kvaliteediomaduste alusel. „Toote liik ja sordile iseloomulik kuju, värvus, suurus, küpsusaste, mahla- ja suhkrusisaldus, pinna- ja viljalihakahjustused ja muud näitajad, millele tarbijad tähelepanu pööravad,“ loetles Arula kvaliteediklassidesse määramise omadusi.

Toote pakendamisel tuleb jälgida konkreetse aiasaaduse pakendimärgistusnõudeid. „Tootjad ja pakendajad peavad pakendil välja tooma aiasaaduse, sh maasikate tootja/pakendaja nime ja aadressi, toote nimetuse, kvaliteediklassi ja päritolu,“ rõhutas Arula.

Värske puu- ja köögivilja valdaja (pakendaja, tootja) vastutab turustamisstandarditega hõlmatud värske aiasaaduse turustamisstandarditele vastavuse tagamise eest.

Nõuetele vastavuse riiklikku järelevalvet teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Kõikide turustamisstandarditega hõlmatud värske puu- ja köögivilja kvaliteedi ja/või märgistusega seotud küsimuste ja tähelepanekute korral pöördu PTA turukorralduse valdkonna ametnike poole e-posti aadressil aiandus@pta.agri.ee.

Täiendavat informatsiooni turustamisstandardite ja ametnike kontaktide kohta leiad PTA kodulehelt www.pta.agri.ee.

Pindala- ja maaelu arengukava loomapõhiseid toetusi taotleb sel aastal 13 927 põllumeest

Pressiteade
21. juuni 2022

2. maist 17. juunini sai PRIAle esitada taotlusi pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste saamiseks. Käesoleval aastal esitas taotluse 13 927 põllumajandustootjat. Taotlusalust pinda on taas kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esmakordselt sai pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluseid esitada PRIA uuenenud e-taotluste keskkonnas. Kuigi teenuse parendamine jätkub, siis saab laekunud tagasiside põhjal juba praegu öelda, et rahulolu teenusega on paranenud ja nii taotlejad kui ka nõustajad on uuendatud teenuse hästi vastu võtnud.“

Toetusi on kokku viisteist. Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on toetuste maksmiseks 2022. aastal eraldatud kokku üle 251 miljoni euro.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 13 622 põllupidajat 970 407 hektarile.

Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1391 taotlejat ca 460 000 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1813 taotlejat ca 203 000 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 842 taotlejat ca 36 000 hektarile. Täpsemat statistikat pindalatoetuste taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2022. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2022. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2023. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea:

Euroopa Komisjon andis loa põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.06.2022

 

Eesti esitas 3. juunil Euroopa Komisjonile taotluse toetada riigiabi ajutise kriisiraamistiku alusel veiseliha-, linnukasvatus- ja aiandussektorit ning komisjon kiitis taotluse täna heaks. Riigiabina antava toetuse eelarve on 3,9 mln eurot.

Riigiabi ajutine raamistik näeb ette toetuse maksmise võimaluse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, keda on mõjutanud Venemaale Ukraina-vastase sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed.

„Maaeluministeerium seisab selle eest, et meie toidujulgeolek oleks tagatud. Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mis on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Komisjoni otsusega on viimased formaalsused erakorralise toetuse maksmiseks läbitud ja saame lähiajal hakata toetuse taotlusi vastu võtma,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mille eelarve kokku on 11,7 mln eurot. Asjakohase määruse allkirjastas maaeluminister 10. juunil. Määruse kohaselt saab taotleda toetust põllumajandusliku esmatootmise tegevusvaldkondades, mida tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam on mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus; vutikasvatus.

Toetust saab taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaomanik jääb kõrgendatud tähelepanu alla 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on alustanud Kilingi-Nõmme lehmalauta pidava omaniku suhtes menetlust ning omanik jääb kõrgendatud tähelepanu alla. Järelkontrolli minnakse juba täna kohapeale tegema.

 Kilingi-Nõmmel eramu juures lühikesse ketti aheldatud Pontu kohta PTA-le vihjet ei saadetud. Amet reageeris juhtumile samal päeval, kui Eestimaa Loomakaitse Liit sellest teavitas, kuid selleks ajaks oli loom juba kodunt ära viidud.

 Reet ja Ott Teearule kuuluvat lehmalauta kontrollis amet eelmisel aastal saabunud vihje alusel, mille tulemusena kõrvaldas loomaomanik puudused. „Käesoleval aastal kontrollisime farmi juuni alguses ning sellel hetkel probleemi ei ilmnenud,“ kommenteerib PTA Lääne regiooni juhataja Egon Palts, kelle sõnul on nimetatud farmi kontrollitud igal aastal. „Kuna sõnniku koristamine ei ole selles konkreetses farmis automaatne, on eriti oluline, et koristataks süsteemselt, vastasel juhul on virts kiire tekkima,“ märgib ta.

Palts julgustab lähedasi ja naabreid õnnetus seisus loomast teada andma. „Ka lähedastel ja naabritel tasub olla tähelepanelik ning võimalusel inimest toetada või paluda tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole,“ kommenteerib Palts, lisades, et looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse looma eest hoolitseda. „Siinkohal ei ole vahet, kas tegemist on lemmiklooma või karilooma võtmisega, mõlemal juhul peab see olema põhjalikult kaalutud,“ lisab ta.

PTA jaoks on loomade heaolu tagamine prioriteetne tegevus. „Et järelevalvet veelgi tõhustada, korraldame regulaarselt sisemiste protsesside ülevaatust ning teeme vajalikud korrektuurid,“ räägib Lääne regiooni juht. „Valmimisjärgus arengustrateegia seab meile kõrged eesmärgid kõigis vastutusvaldkondades, sh loomade heaolu tagamisel.“

PTA kontrollib loomade heaolu nii vihjete alusel kui planeeritult. Tõsisemate rikkumiste korral peab loomapidaja saama ka karistuse ning kuriteokahtluse ehk looma eriti julma kohtlemise korral edastab amet info Politsei- ja Piirivalveametile. Loomade heaolu tagamisel on oluline koostöö ka loomakaitseorganisatsioonide ja kohalike omavalitsustega.

Kui keegi märkab, et mõne looma heaolu ei pruugi olla tagatud, palub amet sellest teavitada, saates vihje vihje@pta.agri.ee.

Kalandusfondi järgmisel perioodil toetatakse valdkonda 140 miljoni euroga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.06.2022

 

Valminud on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava eelnõu, mis on fondi eelarve kasutamise alus. Järgmisel perioodil toetatakse valdkonda ligi 140 miljoni euroga.

„Fondist Eestile eraldatava raha abil saame soodustada kalandussektori arengut, tõsta kohaliku kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu eelarvest on rakenduskavaks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastusena 41 739 026 eurot, millega kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava rakenduskava eelarve kogumaht 139 130 086 eurot.

Rakenduskava eesmärk on suunata Euroopa Liidu raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika elluviimisesse Eestis. Rakenduskava elluviimisega toetatakse ka „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkide täitmist. Rakenduskava elluviimine toetab kalanduses ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamist, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku.

 

Rakenduskava koostamisega alustati Maaeluministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. Dokumendi ettevalmistamiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid kalandus- ja merendusvaldkondadega seotud ministeeriumite, kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Rakenduskava eelnõuga saab tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel: www.agri.ee/emkvf-2021-2027.