Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Euroopa Komisjoni määruse alusel lõppeb 6-kuuline üleminekuaeg. Alates 8. augustist ei tohi titaandioksiidi koostisosana toidu valmistamiseks kasutada. Amet on ettevõtteid teavitanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oli titaandioksiidi lubatud kasutada valge toiduvärvina kalatoodetes ja pagaritoodets ning maiustustes. „Tooteid, mis on valmistatud enne 7. augustit võib müüa laovarude lõpuni, kuid Euroopa Liitu selliseid tooteid enam tuua ei tohi. Näiteks võib kuni 7. augustini valmistatud kaunistusi, glasuure, vaapasid, täidiseid, maitsestatud vahukoort jmt, mille tootmisel on kasutatud titaanidioksiidi, müüa ka pärast 7. augustit 2022, kuid alates 8. augustist pole neid lubatud kasutada tortide valmistamiseks,“ kirjeldas Oona.

Tarbijale võib müüa ka lisaaine segusid titaandioksiidiga kuni toodete laovarude lõpuni. „Seega teatud periood võib tarbija veel osta ja kasutada titaandioksiidi sisalduvaid tooteid,“ selgitas Oona.

Amet on ettevõtteid titaandioksiidi keelustamisest teavitanud järelevalve käigus alates eelmisest aastast.

Eelmisel aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et ei saa välistada titaandioksiidi toksilist mõju raku geenidele või DNA-le. EFSA ei tuvastanud aga toidu lisaainena kasutatava titaandioksiidiga seotud vahetut terviseprobleemi ning seega lubati sujuv üleminek.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.08.2022

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022

Selgusid selle aasta parimad talutooted!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
01.08.2022.a

Eelmisel nädala neljapäeval, 28. juulil kogunes Tallinnas, Academic Food Labis 10-liikmeline hindamiskomisjon, et valida välja Eesti parimad talutooted. Hinnatud sai rekordkogus tooteid.

2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. Hindamiskomisjoni külastas ka maaeluminister Urmas Kruuse, kes kinnitas, et parima talutoiduvalimisekonkurss on väga oluline meie toidutootjate – kohalike ettevõtjate jaoks. „On märkimisväärne, et sel aastal valitakse parimaid rohkem kui 100 toote seast. See näitab, et meie maaelu edeneb, kohalikud ettevõtted arenevad ja toidutööstus muutub mitmekesisemaks.,“ sõnas maaeluminister ning lisas, et konkursil osalevad ettevõtjad on väga palju vaeva näinud nii toote sisu kui ka pakenditega ning ekspertide tagasiside esitatud toodete kohta annab võimaluse taludel tegeleda edasise tootearendusega. Maaeluminister tõi välja ka, et talutoodete arv kauplustes on üha suurenev ning märkis, et see on hea näide järjest teadlikumate tarbijate valikusoovidest ja kaupluste valmisolekust kohalikke ettevõtjaid toetada. „Mina olen kasvanud metsaandide ja aiasaaduste keskel ja seega on talutoidul minu jaoks oluline tähendus. Soovin kõikidele tegijatele jõudu ja jaksu. See on toit, mida me vajame, tahame tarbida ning tunnustada,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Žürii esimees, TFTAK-i toiduteadlane, Rain Kuldjärv võttis aga päeva kokku järgnevalt: „Parima talutoidu valimine oli tõeline maitserännak Eestimaa eri paikadesse, sest leidus nii rabade maitseid, seeni ja marju Eestimaa metsadest, piima Eestimaa parimatest lautadest ja kõike muud head, mida kohalikud talud tublilt valmistavad. Rännak oli ka loomulikult väsitav, sest tooteid oli rekordiliselt palju ning kõigil oli oma põnev maitsebukett ja lugu. Tubli hindamisžürii pidas aga terve teekonna vastu ning päeva lõpuks oldi küll väsinud, kuid samas õnnelikud, sest kinnitust sai tõsiasi, et Eesti talud teevad tublit tööd ning Eesti talutoit on kõrge kvaliteediga!“

Taluliidu projektijuht ning konkursi Parim talutoit eestvedaja, Gelis Pihelgas tunnistas, et sel aastal oli konkurss mitmes mõttes eriline. „Rekordarv tooteid ja tootjaid muutis konkurentsi väga tihedaks. Maitsete poolest domineerisid eriti just puhtad ja värsked maitsed. Kõige rohkem üllatas aga see, et enim esitati tooteid jookide kategooriasse.“

Üldvõitja „Parim talutoit 2022“ avaldatakse 3. septembril toimuval „Maa tuleb linna“ suurel talutoidu laadal, mille kohta saab rohkem infot aadressil https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna. Lisaks auhinnatakse seal pidulikult kõiki Parima talutoidu kategooriate võitjaid. Suurele talutoidu laadale oodatakse kõiki, kes peavad lugu heast ja kohalikust toidust, samuti on väiketootjatel kuni 12. augustini võimalik kauplema registreerida SIIN.

Parim talutoit 2022 kategooriate võitjad on:

Parim alkoholivaba jook 2022 – Öselwise OÜ – Wösel rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)
Parim juust 2022 –Andre juustufarm – Andre Musc Old (Tartumaa)
Parim piimatoode 2022 – Nopri Talumeierei OÜ – Mustika kissellimaius (Võrumaa)
Parim maius 2022 – Minna Sahver – „Rabade Maitsed“ Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)
Parim valgutoode 2022 – Sigwar OÜ – täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)
Parim alkoholiga jook 2022 – Öselwise OÜ – Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)
Parim lisand 2022 – Marjatar OÜ – Puravikusinep (Läänemaa)
Parim tervisetoode 2022 – Madila Mahe – tudraõli (Harjumaa)
Parim pagaritoode 2022 – Samliku Pekker OÜ – Seemneleib (Pärnumaa)

Pildigalerii Parima talutoidu valimisest leiad siit: https://ETKL.pixieset.com/parimtalutoit2022/
Fotod: Rene Riisalu

Taust:

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, milliseid turundustegevusi ta vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Konkurss toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2022

Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Sel nädalavahetusel saab kaheksanda avatud talude päeva raames tutvuda üle 300 talu ja maaettevõttega üle Eesti. Kuigi avatud talude päeva põhipäevaks on pühapäev, 24. juuli, avab enamik sel suvisel suursündmusel osalevatest taludest külastajatele oma väravad juba laupäeval.

Kõik külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui väiksemate taludega, näha põnevaid loomi, linde ja taimi, uudistada põllumajandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu. Igal talul on oma programm, milles näidatakse enda eripärasid. Kuna kõik 300 talu on üksteisest täiesti erinevad ning paiknevad üle Eesti, leiab iga huviline kindlasti endale meelepärase talu või maaettevõtte. Enda päevakava paika panemiseks tasub tutvuda veebikaardi ning talude programmiga veebilehel avatudtalud.ee.

Suvise suursündmuse pidulik avamine toimub täna kell 12 Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakutakse kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust. Muusikat mängivad pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumajandusliku tegevusega alustavad noored ettevõtjad saavad edaspidi riigilt rohkem tuge

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, millega tõstetakse noortele põllumajandustootjatele mõeldud toetuse maksimaalset summat 40 000 eurolt 60 000 euroni.

Maaeluministri sõnul toetab määruse muudatus noortel põllumajandustootjatel põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist ja investeeringute tegemist. See on eriti tähtis praegusel ajal, kus on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite hinnad. „Põllumajandusliku majapidamise sisseseadmiseks ja eduka ettevõtte käivitamiseks on tähtis aidata noortel teha vajalikud investeeringud,“ sõnas Kruuse.

Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtlusalane infopäev. „Vaadates eelnevaid aastaid võib eeldada, et aastas lisandub juurde üle saja uue põllumajandustootmisega alustava noore ettevõtja. Eduka ettevõtluse aluseks on oluline aru saada, kuidas kavandatavaid tegevusi ja ressursse paremini mõtestada ja planeerida” selgitas minister.

Ettevõtlusalase infopäevade toimumise ning registreerimise kohta saab teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse portaalist www.pikk.ee.

Toetust saavad taotleda 18–40-aastased mikro- või väikeettevõtjad, kes alustavad esimest korda põllumajandusliku tegevusega ning on läbinud ettevõtluse infopäeva. Toetust saab kasutada äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmisega või nende töötlemise arendamisega seotud tegevusteks.

Sellel programmiperioodil on toimunud kokku kuus taotlusvooru ning toetust on määratud 629 noorele põllumajandustootjale kogusummas 25 miljonit eurot. Selle aasta oktoobrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 4,1 miljoni euro.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Avatud talude päev saab avalöögi juba sel laupäeval Viljandimaal

Maaeluministeerium
PRESSITEAD

21.07.2022

Tänavuse avatud talude päeva avaüritus toimub laupäeval, 23. juulil kell 12 Viljandimaal Pajumäe talus. Mahepiimandusega tegelevas talus saab tutvuda meierei ning erinevate põllumasinatega, nautida kohalikku toitu ja maahõngulist meelelahutust ning kuulata lõõtsamuusikat.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsub kõiki üles kindlasti avatud talude päeval osalema. „Eelseisval nädalavahetusel avavad oma väravad külastajatele üle 300 talu, mis annab inimestele hea võimaluse tutvuda, kuidas jõuab lettidele kodumaine toit, milline on tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kuivõrd mitmekesine on meie maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Sellel aastal on äärmiselt hea meel anda nädalavahetusele avalöök just Pajumäe talus, kus tegeletakse mahepiimandusega. See talu on oma tegevusala tõttu avaürituseks väga sobilik, sest tänavuse toidupiirkonna fookusteemaks on just piimasaadused ning avatud talude päeva maskotiks vasikas Viss,“ sõnas minister Kruuse.

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenbergi sõnul tuleb eelseisev nädalavahetus sündmusterohke. “Pajumäe talul on hea meel avaüritust võõrustada ning kõiki endale nädalavahetuse jooksul külla oodata. Talu on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval ning meie juures saab näha piimatoote valmimist algusest lõpuni – alustades rohumaast, põllutööriistadest ja lehmadest ning lõpetades kohupiimakreemi, jogurti või juustu valmimise ning pakendamisega. Usun, et põnevat avastamist jagub kõigile,“ ütles talu peremees.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Urmas Kruuse, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikat mängib ansambel Lõõtsavägilased. Kohapeal saab uudistada meiereid, tutvuda erinevate põllumasinatega ning tegeleda mitmesuguste talutegevustega. Kehakinnituseks pakutakse eestimaisest toorainest suupisteid ning degusteerimiseks talu mahepiimatooteid. Üritus on kõigile tasuta.

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 24. juulil, kui külastajatele avab oma väravad üle 300 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 23. juulil. Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.eening paberkaardi leiab vaid Maalehe 14. ja 21. juuli numbri vahelt.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

● Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

● Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

● Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

● Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

● Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

● Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

● Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

● Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades

Suvine suursündmus avatud talude päev toimub juba sel nädalavahetusel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2022

Kaheksanda üle-eestilise ürituse raames avavad huvilistele oma väravad üle 300 talu ning ettevõtte.

Avatud talude päeva põhipäev on küll pühapäeval, 24. juulil, kuid enamik taludest on külastajatele avatud juba päev varem.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegu iga-aastase suvise suursündmusega. „Avatud talude päev annab suurepärase võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine ning kui mitmekesine on maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Juba kaheksandat korda ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud kõiki huvilisi külla. Külastajaid ootavad põnevad loomad ja taimed, huvitav põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju huvitavat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma eripärasid, ning iga külastaja leiab kindlasti endale sobivast piirkonnast mõne toreda talu, mida avastada. Talude kaetus on üle Eesti väga hea,“ lisas minister.

Selleaastase ürituse maskott on vasikas Viss. Vasikas on tänavu eriti sobilik esindusloom, sest Eesti 2022. aasta toidupiirkond Järvamaa tõstab esile just piimandust.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel või skannides nutiseadmega ürituse visuaalidelt QR-koodi. Tänavu rõhutakse taas kord keskkonnahoidlikkusele: talude paberkaart on leitav vaid 14. juuli ja 21. juuli Maalehe paberlehe vahelt.

10 PRAKTILIST NÕUANNET AVATUD TALUDE PÄEVAKS

Tutvu eelnevalt talude programmidega. Avatud talude veebilehel on talude programmide all välja toodud tegevused ning kellaajad.

Riietu nii, et farmielu ja ilm su tuju ei rikuks. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Järgi pererahva juhiseid, kuhu parkida, kus jalga puhata või ringi liikuda ning kuhu prügi visata.

Ära toida talu loomi. Loomad peavad sööma just neile ette nähtud toitu. Kui tingimata soovid loomadele midagi pakkuda, siis küsi kindlasti enne pererahvalt üle.

Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Küsi pererahvalt küsimusi ka, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja kuidas maaelu käib.

Võta kaasa sularaha. Kuigi enamik külastusi on tasuta, siis võib programmis olla tasulisi tegevusi. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu või käsitööd.

Jäta võimalusel oma lemmikloom koju. Säästad nii taluloomi kui ka oma karvast sõpra. Kui pead looma siiski kaasa võtma, siis helista palun ette ja räägi pererahvaga läbi.

Võta kaasa oma tass ja söögiriistad. Nii aitad vältida tarbetut plastnõude kasutamist, vähendad tekkivat prügi ja säästad loodust.

Tee vahvast päevast pilte. Pilte saad jagada nii Instagramis kui ka avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud.

Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Ära kiirusta talust tallu, vaid võta aeg maha ning hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2022

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Nõupidamisel Brüsselis käsitletakse lisaks toidujulgeolekule veel taimekaitset ja ühist põllumajanduspoliitikat.

„Praegu on Euroopa Liidus toiduga kindlustatusega hästi, ent olukord võib muutuda. Tarneahelad liidusiseselt toimivad, ent mõtlema peab ülemaailmse olukorra peale kriisi ajal,“ kommenteeris minister Urmas Kruuse toidujulgeoleku seisu.

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on ministri sõnul printsiibis tervitatav, ent rakenduspõhimõtted vajavad kohendamist. „Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on oluline, ent välja pakutud lahendused ei arvesta meie hinnangul piisavalt liikmesriikide erisusi ja alternatiivsete taimekaitsevahendite kättesaadavust,“ selgitas minister praeguseid kitsaskohti.

„Ühise Põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud, ootame veel Euroopa Komisjoni lõplikku kinnitust. Loodetavasti saavad kõigil liikmesriikidel strateegiakavad kiirelt kinnitatud – läbi toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamise aitavad strateegiakavad kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,“ avas minister põllumajanduspoliitika mõjude tagamaid.

Muu hulgas plaanitakse kinnitada nõupidamisel EL-i järeldused vesiviljeluse kohta, mis on 2022. a II poolaasta eesistujariigi Tšehhi Vabariigi üks prioriteetsetest teemadest.

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022