Eesti ja Soome maaeluminister lahkasid videokonverentsil kujunenud olukorda

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.03.2020

Eesti ja Soome maaeluminister lahkasid videokonverentsil kujunenud olukorda

Täna, 24. märtsil toimunud Soome ja Eesti maaeluministri videokonverentsil leiti ühiselt, et  praegusel keerulisel ajal on kõige olulisem tagada tervishoiusüsteemi ja toidutootmise toimepidevus.

Mõlema ministri silmis on üks suurimaid probleeme toidutootmisel riigisisestest ressurssidest abikäte leidmine. „Eestil tuleb ennekõike leida vastus Ukrainast tulnud hooajalise tööjõu töölubade pikendamise ja sisemiste ressursside leidmise küsimusele,“ märkis maaeluminister Arvo Aller.

2019. aastal töötas Eestis põllumajandus-, metsamajandus-, jahindus- ja kalandussektoris kokku veidi üle 5000 hooajatöölise, kellest valdav enamik olid pärit Ukrainast. „Hooajalistele töölistele, kelle tööluba hakkab lõppema, aga kes oleks valmis tööd Eestis jätkama, tuleb kiiremas korras luua selleks võimalus,“ ütles Aller.

Soome maaeluminister Jari Leppä tõdes, et mõlemad riigid peavad püüdma riigisiseselt vabanevat ressursi paremini ära kasutada. Soomes töötab 16 000 hooajatöölist. „Kohalikele inimestele tuleb luua võimalused ulatada toidu tootjatele ja töötlejatele abikäsi,“ sõnas Jari Leppä.

Eraldi küsimusena puudutati homme toimuvat Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumist, kus Eesti ja Soome on väga sarnasel positsioonil. Kummagi riigi minister ootab Euroopa ühiselt põllumajanduspoliitikalt suuremat paindlikkust, meetmeid ja lahendusi, mis võimaldaks kiirendada otsetoetuste väljamakseid, vähendada füüsilisi kontrolle viiruseperioodil ning tagada siseturu toimimine, mis on vajalik lisaks toiduga varustatusele ka põllumajandustootmise sisendite (seemned, väetised) kättesaadavuse ja hinnataseme kontrolli all hoidmiseks.

„Ennekõike pidasime siin silmas kohapealsete kontrollide mahu vähendamist ja võimalust muuta toetuste reegleid paindlikumaks. Suurem paindlikkus võimaldaks vajadusel näiteks toetuste reegleid muuta, nii et toidu tootmiseks saaks maad täiendavalt kasutusele võtta ja seeläbi toodangut suurendada. Sarnaseid abinõusid on kasutatud ka varem suuremate kriiside ajal,” selgitas Arvo Aller.

Mõlemad ministrid tõdesid, et tiheda kontakti hoidmine ja mõtete vahetamine on oluline ka tulevikus.

 

 

Koroonakriis ohustab Eesti talutootmist

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
20. märts 2020

Koroonakriis ohustab Eesti talutootmist

Koroonaviiruse levik ja sellest põhjustatud majanduskriis on hakanud tugevalt pärssima Eesti talutootmist. Eriti raskesse olukorda on sattunud väikesed toidutöötlejad, kes sõltuvad suuresti restoranide tellimustest. Talunike probleemi lahendamiseks on Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördunud lahenduste leidmiseks Maaeluministeeriumi poole.

Tänapäeval toodetakse Eestis põllumajandussaadusi nii suurtes tööstuslikes agrofirmades kui ka keskmistes ja väiksemates peretaludes. Tänu peretaludele on meil mahetoit, kitse-, lamba- ja lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimekasvatus ning palju muud taolist. Talutoidu suurim väärtus ongi tervislikkus ja mitmekesisus, erilist rõhku pannakse nüanssidele. Paljud Eesti talud püüavad tänapäevalgi valmistada toiduaineid järgides vanu rahvuslikke traditsioone. Selliseid väiketootjate tooteid leiab nii restoranidest kui ka poelettidelt. Väiketöötlejate müügist ligi pool sõltub just toitlustuskohtade tellimustest, mis on praegu teadmata ajaks tühistatud. „Väiketöötlejad sõltuvad suuresti restoranide tellimustest. Olukorras, kus restoranid on inimtühjad või lausa suletud, on väiketöötlejad sattunud tõsistesse raskustesse. Pealegi on teadmata ajaks tühistatud kõik laadad,“ selgitab Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Ta lisab, et saabunud on ka esimesed teadaanded juhtudest, kui talutootjate koostööpartnerid on pikendanud ühepoolselt maksetähtaega juba tarnitud kaubale. Ka suured kaubandusketid ja toidupoed on oluliselt vähendanud väiketöötlejate (talutoodete tootjate) toodangu tellimusi umbes 30% ja see tendents süveneb.

Kuigi mitu väiketöötlejat on oma tegevust mitmekesistanud agroturismiga, siis praeguses olukorras on raskendatud ka turismiteenuse pakkumine. Sellises eskaleeruvas olukorras ei suuda väiketöötlejad maksta palka töötajatele ega tasuda pangalaene ja liisinguid. Halvemal juhul peavad väiketöötlejad lõpetama oma tegevuse pankrotiga. „Olukorras, kus talutoidu tootjate müük on drastiliselt kukkunud, on see selge oht väiketöötlejate jätkusuutlikkusele ja see ohustab ka maapiirkondade elujõulisust,“ selgitab Kerli Ats.

„Me loodame, et valitsus leiab võimalusi, kuidas väiketöötlejaid kiiresti aidata – käendus, intressivaba käibelaen, PRIA toetuste varasem väljamakse, aga ka tööjõumaksude ajutine alandamine,“ selgitab Ats talupidajate ootusi. Muidugi saame meie kõik tarbijatena panustada olukorra leevendamisse, ostes Eesti toitu ja toetades nii toidutootmist Eesti taludes.

Viimastel aastatel on üha suurem hulk väiksemaid põllumajandustootjaid leidnud võimalusi oma toodangut väärindada, et selle eest kõrgemat hinda saada. Väiketöötlejad panevad rõhku tootearendusele, et muuta eestlaste armastatud traditsioonilised maitsed põnevamaks ja pakkuda sel moel tarbijatele kvaliteetset kodumaist toodet, mis on valmistatud meie oma taludes, võttes arvesse meie oma maitse-eelistusi. Talutootmine toimub reeglina käsitööna ja kogused, mida taludes toodetakse, ei ole nii suured, et nad suudaks hinnas konkureerida suurte tööstustega. Taluliit tegeleb aktiivselt ka talukaupade kontaktivaba tarnimise võimaluse leidmisega. Otse talunikelt saab tooteid tellida Ehtsa Talutoidu veebilehelt www.talutoit.ee, kust leiab nii toodete ja talutootjate info kui ka kontaktid.

Pöördumise terviktekst: https://www.taluliit.ee/poordumised/

 

23. märtsini saab e-PRIAs taotleda loomakasvatuse üleminekutoetusi

PRIA
Pressiteade
19.03.2020

23. märtsini saab e-PRIAs taotleda loomakasvatuse üleminekutoetusi

Loomakasvatuse üleminekutoetuste ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotluste vastuvõtt algas 2. märtsil ja tänaseks on PRIAle laekunud 2 092 taotlust. Möödunud aastal oli taotlejaid 3 181. Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda hilinenult veel 17. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Loomakasvatuse toetuste taotlemiseks tavapärasel perioodil on PRIA poolt kõik võimalused loodud ja taotlemise soovi korral ootame üleminekutoetuste taotluste esitamist hiljemalt 23. märtsil. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga ja leiame sobiva lahenduse taotluse esitamiseks.“

Loomakasvatuse toetuste taotlusi saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Toetatavate loomaliikide, toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679.

PRIA teenindusbürood on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra tõttu suletud ja hetkel pole võimalik kasutada teenindusbüroode kliendiarvuteid. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga 731 2311.

Üleminekutoetused määrab ja väljamakseid alustab PRIA juunis ning piimalehma kasvatamise otsetoetused detsembris.

 

 

Riik ja ettevõtjad: Eestis on tagatud piisav toiduvaru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2020

Riik ja ettevõtjad: Eestis on tagatud piisav toiduvaru

Täna Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel arutasid tootmisettevõtjaid esindavad organisatsioonid Eestis kehtiva eriolukorra ja toiduvarustuskindlusega seonduvate küsimuste üle – piisav toiduvaru Eestis on tagatud. 

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on Eestis toiduvaru piisavalt. „Kauplustes toitu jätkub, aga kuna eriolukorra eesmärk on eelkõige see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku, siis võiks koju perele varuda toiduaineid kaheks nädalaks. Nii saame vältida poodides liigseid kokkupuuteid inimestega,” ütles minister.

Praegu ei ole teada olevalt ükski toidutööstus ega toidu tarnija (hulgikaupade vedajad, maaletoojad) oma tegevust peatanud, seega toiduvarustuskindlus on tagatud ja toidu tootmine isevarustatuse tagamiseks toimib. „Riik ja ettevõtjad teevad kõik selleks, et Eesti inimesed ära toita ja puudust ei tekiks,“ lisas minister ja soovis tänada kõiki inimesi, kes töötavad selle nimel, et toit meie laual oleks.

„Enne poodi minekut tasuks mõelda oma vajadustele ja kirja panna ostunimekiri, et kaupluses saaks ostud võimalikult kiirelt sooritatud ja hiljem poleks vaja ühe-kahe vajaliku toote pärast uuesti poodi minna,“ ütles minister.

Ka ettevõtjaid esindavate organisatsioonide sõnul toiduainete varustamisega probleeme ei ole. Raskusi võib tekkida eelkõige siis, kui töötajad peaksid massiliselt haigestuma. Samuti pidasid katusorganisatsioonid oluliseks, et säiliks piirideülene kaupade liikumine.

Nõupidamisel osalesid Taluliidu, Toiduliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Kalaliidu, Aiandusliidu, Kaubandus-Tööstuskoja ja Kaupmeeste Liidu esindajad.

 

Taluliidu asendusteenuse tööprotsessid eriolukorras

Kuna toidutootmine on hädavajalik, siis jätkub ETKLi asendusteenuse pakkumine tavapäraselt.
Täna on olukord aga iga päev muutuv ning võime prognoosida, et ETKLi asendusteenuse järgi nõudlus pigem kasvab kui kahaneb. Meie jaoks on oluline, et toidutootmine jätkuks ning kõik vajalikud tööd taludes saaksid tehtud. Siiski peame maandama kõiki võimalike riske, et hoida ka oma asendustalunike tervist.

ETKLi asendusteenuse tööprotsessid eriolukorras, et vähendada asendustalunike ja tootjate vahelist kokkupuudet viiruse leviku riski maandamiseks.

  • Muudame ajutiselt töölehtede vormistamise ja allkirjastamise korda. Asendustalunik vormistab kohapeal töölehed, kuid tootjal ei ole kohustust töölehti allkirjastada. Asendusteenistuse piirkonna juht võtab tootjaga telefoni teel ühendust ning võrdleb ja kontrollib tehtud töötunde. Vajadusel vormistame volitused asenduteenistuse piirkonnajuhile töölehtede allkirjastamiseks.
  • Kõikidele asendustalunikele saadetakse desinfitseerimisvahendid ning kummikindad ja aluskindad esimesel võimalusel. Käte regulaarne pesemine on kohustuslik. Asendustalunikul on kohustus kasutada desinfitseerimisvahendeid ka väljaspool tööaega.
  • Asendustalunikel palume riskide maandamiseks hoiduda igasugustest lähikontaktidest taludes. Oluline on tagada nii talunike kui ka asendustalunike tervise hoidmine.
  • Kui asendustalunik tunneb ennast tõbisena või haigena peab ta sellest esimesel võimalusel teavitama piirkonnajuhti, kes siis leiab kiirelt lahenduse asendusteenuse jätkamiseks ja asendaja töölt kõrvaldamiseks.
  • Talunik, kes on haige ning sellest tulenevalt tellinud asendusteenuse peab vältima igasugust kontakti asendustalunikuga ja korraldama töö selliselt, et ei toimuks omavahelist kokkupuudet. Töökorraldused antakse edasi telefoni või elektrooniliste sidevahenditega.

Terviseameti veebilehelt leiad usaldusväärse info koroonaviiruse puhangu kohta aadressil www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 

PRIA sulgeb ajutiselt teenindusbürood ja peatab kohapealsed kontrollid seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga

PRIA sulgeb ajutiselt teenindusbürood ja peatab kohapealsed kontrollid seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra tõttu otsustas PRIA ajutiselt sulgeda teenindusbürood klientidele ning peatada kohapealsete kontrollide teostamine. Kõik infotelefonid töötavad.

Selleks, et takistada viiruse levikut, on alates esmaspäevast, 16. märtsist kuni 31. märtsini 2020 PRIA teenindusbürood klientidele suletud. Kogu suhtlus PRIA ja klientide ning koostööpartnerite vahel toimub kas telefoni, e-posti või kirja teel. Kõik PRIA telefonid töötavad ja kõnedele ning e-kirjadele vastatakse.

Peatatud on kohapealsete kontrollide teostamine, et hoida nii oma kliente kui ka PRIA töötajaid. Sellest tingituna viibib kohapealsete kontrollidega seotud taotluste väljamaksete tegemine kuni olukorra normaliseerumiseni. Menetlustähtajad on lähtuvalt tänasest eriolukorrast paindlikud.

PRIA avas oma kodulehel www.pria.ee erilehekülje, kuhu koondatakse info PRIA poolt makstavate toetuste ja koroonaviirusest tingitud võimalike muudatuste kohta. Lehekülg asub aadressil https://www.pria.ee/koroonaviirus-ja-pria-toetused ning täieneb jooksvalt.

Praeguse seisuga kehtib antud olukord kuni 31. märtsini 2020.a, aga sõltuvalt koroonaviirusega seotud asjaoludest võib kuupäev muutuda. Küsimuste korral palume helistada meie infotelefonidele 737 7679 (pindala- ja loomatoetused), 737 7678 (investeeringutoetused), 731 2311 (registrite osakond) või saata e-kiri aadressil info@pria.ee.

PRIA soovib kõigile rahulikku meelt ja tervist!

Põllumajandusamet alustas taimekaitsevahendite turustamise kontrollidega

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.03.2020

Põllumajandusamet alustas taimekaitsevahendite turustamise kontrollidega

Põllumajandusamet kontrollib sel aastal üle 150 turustuskohas ja hulgilaos taimekaitsevahendite hoiustamistingimusi ning kõikide turustamise nõuete täitmist.

Enamik kontrolle viiakse läbi märtsist maini, vajadusel võetakse taimekaitsevahendist proov koostise määramiseks. Samuti pööratakse enam tähelepanu taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehtedele ning kontrollitakse seal esitatud informatsiooni korrektsust.

„Kontrolltoimingute paremaks ja kiiremaks sujumiseks soovitame ettevõtjal eelnevalt valmistuda,“ ütles Põllumanadusameti peaspetsialist Kaisa Vahtmäe. „Oluline on, et turustuskoha andmed on korrektselt registris, samuti peab olema piisavalt töötajaid, kes on läbinud koolituse ja omavad taimekaitsetunnistust, et kasutajatele toodete kohta igakülgset teavet jagada,“ lisas Vahtmäe.

Taimekaitsevahendit tuleb hoiustada ning turustada eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Hoiu- ja turustuskohas ei tohi olla taimekaitsevahendi avatud pakendeid ning on keelatud ka taimekaitsevahendite ümber pakendamine.

Kaisa Vahtmäe juhtis ka tähelepanu, et iga taimekaitsevahend on turule lubatud kindlatel tingimustel ning seetõttu peab pakendil toodud info olema äärmiselt korrektne: „Vead toote märgistusel võivad põhjustada taimekaitsevahendi väära kasutamise, mis omakorda võib tekitada ohu inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.“

Kontrollide käigus kõrvaldatakse vigased tooted müügilt ja vormistatakse ettekirjutus puuduste likvideerimiseks.

Taimekaitseseadusega on taimekaitsevahendite turustuskohtadele seatud nõuetega saab tutvuda siin.

Lähem info:

Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist
tel 504 5201
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee

Teate edastas

Annika Kubja
nõunik, kommunikatsioon
tel 5883 6975
annika.kubja@pma.agri.ee

Ilma vastava sertifikaadita ei tohi seemneid enam Euroopa Liitu tuua

PÕLLUMAJANDUSAMET
MAKSU- JA TOLLIAMET
PRESSITEADE
09.03.2020 

Ilma vastava sertifikaadita ei tohi seemneid enam Euroopa Liitu tuua

Viimastel nädalatel on sagenenud juhtumid, kus inimesed üritavad Venemaalt Eestisse tuua taimede seemneid. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning Põllumajandusamet (PMA) tuletavad meelde, et kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel olema fütosanitaarsertifikaat, oma tarbeks ning väikesele kogusele erandit enam ei kehti.

See nõue kehtib ka taimedele, lõikelilledele, puu- ja köögiviljadele, aed- ja metsamarjadele ning reeglit peavad järgima nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Põllu- ja köögiviljakultuuride sertifitseeritavate taimeliikide seemnete sissetoomine Venemaalt ei ole lubatud. Loetelu riikidest, kust võib Eestisse seemneid tuua, leiab siit.

MTA tolliosakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on sooja talve tõttu aasta algusest saadik olnud idapiiril väga palju avastusi, kus inimesed toovad Eestisse kaasa seemneid, mida siia tuua ei tohiks. „Õige pea algab külvihooaeg ja seemnete kaasa toomine tiheneb veelgi, mistõttu tuletame meelde, et Venemaalt Eestisse seemneid toimetada ei tohi,“ rõhutas Miksjuk.

Alates 14. detsembrist 2019 muutus Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seeme on kontrollitud kvaliteedi ja tootmisahelaga. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus,“ ütles PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp. „Loetellu mittekuuluvatest riikidest ei ole lubatud sertifitseeritavate taimeliikide seemet Eestisse importida. Mittesertifitseeritavate taimeliikide seemneid võib tuua, kui neil on fütosanitaarsertifikaat,“ lisas Puusepp.

Rohkem infot seemnete kohta leiab siit.

Piiripunktide ekraanidel on olemas teavitus, mida tohib kaasa tuua ja mida mitte ning samuti jagavad kohapeal infot tollitöötajad. Küsimustele vastab ka MTA tolliinfo telefon 880 0814.

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

10.03.2020

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on määruse muudatused suunatud väliskeskkonnast tulenevate võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. „Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima taudide võimaliku leviku ennetusse. Samuti on tähelepanu all põllumajandustootmise keskkonnahoidlikkus,“ lisas minister.

Toetuse taotluste hindamisel saavad eelistuse investeeringud, mis aitavad kaasa bioohutusnõuete täitmisele ning mis vähendavad põllumajandustootmise elektrienergiaga varustatuse katkemise riski. Investeeringutel, mida soovitakse teha kuivati ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, tõstetakse hindepunkte juhul, kui kuivati võimaldab küttena kasutada bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid.

Lisaks eelistatakse senisest enam ka noori põllumajandustootjaid, kes saavad hindamisel täiendavad hindepunktid, kui neile on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või kes on põllumajandusliku haridusega alla 40-aastane põllumajandusettevõtja.

Niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral kehtestatakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele, kes teevad investeeringu niisutussüsteemi rajamiseks, maksimaalne toetuse määr kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Käesoleva aasta novembrikuus (Parandatud! Esialgses pressiteates oli september) avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

2. märtsil  algas PRIA loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

Pressiteade

2. märtsil  algas PRIA loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuste ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab uue toetusena taotleda „Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus“.

Nii üleminekutoetuste kui ka piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi võetakse vastu 2.-23. märtsini. Piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi saab hilinenult esitada kuni 17. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Uue toetusena saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus asuvate piimalehmade kohta. Kes kasvatab piimalehmi nii mandril kui saartel, võib saada mõlemat toetust eeldusel, et ta täidab mõlema toetuse tingimusi.

Uuendus 2020. aastal on ka see, et mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul taotlusele loomade arvu ei märgita, piisab taotlemise märkest.

Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on loomakasvatussektori toetamine oluline komponent eestimaise toidu tootmise jätkuvaks tagamiseks.

Loomatoetusi saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Toetatavate loomaliikide, toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse üleminekutoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 22. juuniks 2020 ja toetused makstakse välja 15. juunist kuni 30. septembrini 2020 ning piimalehma kasvatamise otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2020 ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2020 kuni 30. juunini 2021.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, kus kliendid saavad kasutada kliendiarvuteid ning neid aidatakse e-PRIA kasutamisel. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.