Märtsis alanud eriolukord ja seetõttu tekkinud majanduslik ebakindlus on negatiivselt mõjutanud kindlustusühistu osakapitali panustamist. Esialgu kaheks kuuks planeeritud kapitali kogumine on Eesti Kindlustusühistu ÜKS nõukogu otsusega pikendatud kolme kuu võrra – osakapitali sissemakseid saab teha kuni juuni lõpuni.
Kapitali panustama on oodatud kõik Eestimaa eraisikud ja ettevõtjad, kelle jaoks on oluline rohkem rikkust Eestisse jätta ning saada osa soodsamatest kindlustuslahendustest. Eraisik saab panustada alates 100 eurost ning ettevõte 500 eurost, dividende hakkab ühistu jagama neljandast tegevusaastast.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne kutsub kaasmaalasi rasketele aegadele vaatamata kindlustusühistu liikmeks astuma. “Praegune eriolukord on meile kõigile näidanud, et saame tõeliselt raskel hetkel loota ainult tublide eestimaalaste ja Eesti ettevõtete peale. Kindlustusühistu eesmärk ongi kaasata võimalikult palju mõttekaaslasi, kellega koos ehitada üles Eesti keskne ja majanduslikult jätkusuutlik kindlustusettevõte ning muuta Eesti veelgi turvalisemaks,” lisas Lääne.

Taasiseseisvunud Eesti esimese kindlustusühistu nimega Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutajaliikmeteks on Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Tartu Hoiu-Laenuühistu, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Akordioniliit, lisaks kaks ettevõtet ning 13 eraisikut.

Viimati tegutses Eestis kindlustusühistu 80 aastat tagasi ning toona oli kindlustusühistute osakaal Eesti kindlustusturul 40%, sama suur või kõrgem turuosa on kindlustusühistutel ka kõikides Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides tänapäeval.

Kogu vajaliku info liikmeks astumise ning kõige muu olulise osas leiab Eesti Kindlustusühistu ÜKS kodulehelt www.eky.ee

Rakendus Euroopa Liidus määrus toidu põhikoostisosa päritolu märkimise kohta

Alates  1. aprillist rakendub Euroopa Liidus määrus, mille kohaselt on ettevõtetel kohustuslik märkida pakendile toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada.

„Pakenditel on sageli sõnu ja pilte, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolu kohta. Määrus toob sellesse teemasse suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb edaspidi põhitooraine päritolu välja tuua,” selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Vabatahtlikud päritoluviited võivad olla sõnad (nt „Eesti toode“ või „eestimaine“) või sümbolid (nt riigilipud), millest saab teha järeldusi põhikoostisosa(de) päritolu kohta. Kui need tooted ei ole valmistatud sama päritolu põhikoostisosadest, siis peab tarbijatele sellest teada andma.

Kuigi uued nõuded hakkavad kehtima 1. aprillist, võivad lähtuvalt üleminekusätetest ja mõnede toodete pikast säilimisajast olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta. Siiani on Euroopa Liidus, sh Eestis, olnud kohustuslik esitada päritoluteavet sea-, lamba-, kitse-, kodulinnu- ja veiseliha, kala, mee, oliiviõli, mahetoodete ning puu- ja köögiviljade puhul.

Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega on välja töötanud juhendi määruse rakendamiseks. Lisaks on koostatud Eesti juhend, mis sisaldab näiteid lähtuvalt Eesti oludest. Rohkem infot märgistamise ja määruse (EL) nr 2018/775 kohta saab Maaeluministeeriumi veebilehelt alarubriigist „Päritolu esitamine“ ja Maablogi värskest postitusest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.04.2020

Arvo Aller edastas Euroopa Komisjonile liikmesriikide ühispöördumise

Eesti maaeluministri algatusel edastasid 14 Euroopa Liidu liikmesriigi ministrid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirelt tegutsema COVID-19 põhjustatud majanduskahjude vähendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris.  

„Kalapüügi ja vesiviljeluse toetamise võimaldamiseks tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmeid kohandada praegustele vajadustele vastavaks,“ tõi välja minister Arvo Aller.

Taastada tuleb 2018. aastal lõppenud ladustamisabi andmise võimalus, ette näha püügitegevuse ajutise peatamise hüvitis ning hüvitis vesiviljeluse majanduslike kahjude katmiseks. Kõikidele kalandussektori ettevõtetele tuleb tagada käibekapitali kättesaadavus.

Selleks, et liikmesriigid saaksid EMKFi vahendeid kasutada viivitamata viiruse mõjude leevendamiseks, tuleb muuta paindlikumaks ka fondi eelarve reegleid ja rakenduskavade muudatuste kinnitamise protseduure.

„Mul on hea meel, et mitu liikmesriiki liitusid ühiskirjaga, mille eesmärk on tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõud COVID-19 põhjustatud kriisi ajal ja järel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eesti algatatud pöördumist toetasid Läti, Leedu, Soome, Poola, Saksa, Ungari, Holland, Tšehhi, Taani, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.

Põllumeeste liidud: Välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemaajalist plaani

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid eile õhtul maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani Eesti tööturul vabanevate kodumaiste töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama. Kiiret lahendust vajab jätkuvalt lühiajaliste välistöötajate töötamise lubade ajutine pikendamine olukorra normaliseerumiseni.

Ministritele saadetud kirjas märgitakse, et tänane kriis on näidanud, kui oluline on tagada Eesti inimeste igapäevane varustamine toiduainetega – erinevate meetmetega tuleb tagada põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete tõrgeteta tegevus ning ära hoida tootmismahtude langus, mis on ohuks nii riigi toidujulgeolekule, ekspordile kui edasisele majanduslikule toimetulekule.

„Mõistame, et seoses majanduskriisiga on erinevates sektorites juba vabanenud ja lähikuudel vabanemas olulises mahus tööjõudu. Põllumajandus- ja toidutootjad saavad vähemalt osaliselt pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele Eesti inimestele, kes on valmis põllumajanduse ja toidutöötlemise valdkonnas töötama,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi. „Kui Eesti inimesed on muutunud olukorras tõesti valmis põllumajanduses töötama, siis algaval kevadhooajal vajavad meie  põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti erinevatele põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks ja natuke hiljem ka saagi koristamiseks. Seda muidugi eeldusel, et kohalikud töötajad on valmis sellele suhteliselt raskele füüsilisele tööle pühenduma,“ lisas ta.

Samas vajatakse Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtetesse ka oskustöölisi, kellel on vajalikud teadmised, varasem töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon. „Põllumajandusettevõtetes on küll võimalik tööst huvitatud inimesi välja koolitada põllumajandusliku oskustöö tegemiseks, aga selline õpe nõuab aega ja ressurssi. Näiteks iseseisvaks töötamiseks kulub lüpsja koolitamise puhul umbes 1 kuu, moodsa traktori rooli istumine eeldab vajalikku kvalifikatsiooni,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajavad ettevõtjad riigi tuge, et parandada põllumajandustootjate võimekust panustada uute töötajate ümberõppesse „Siinkohal palume riigi abi palgatoetuse maksmiseks nendele ettevõtetele, kes on praeguses olukorras valmis palkama uue töötaja ja teda välja õpetama. Loodame, et saame sellega vähendada pikemas perspektiivis ka põllumajandussektori sõltuvust välistööjõust,“ lisas ta.

„Raske on aga mõista, miks valitsus seisab jäigalt vastu praegu ettevõtetes töötavate Ukraina ajutiste töötajate töölubade pikendamisele. Need on ettevõtete toimimise seisukohalt võtmetähtsusega töötajad, kes töötavad loomade ja tehnoloogiatega,“ avaldas Sõrmus nördimust.

Organisatsioonide ettepanekud tööjõuprobleemide lahendamiseks:

• Organisatsioonid teevad ettepaneku, kuidas motiveerida erinevaid tööturu hüvitisi saavaid inimesi põllumajandussektorisse tööle tulema – hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.
• Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus¬- ja toidutööstusettevõtetele.
• Maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.
• Pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni, sest nende asendamine pole tööjõu liikumise piirangute tõttu võimalik.

Liidud rõhutavad oma avalduses, et Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted soovivad leida kodumaist tööjõudu ning neil on valmisolek pakkuda tööd nii oskustöölistele kui hooajatöötajatele ja pakkuda vajalikku kohapealset ümberõpet uutele töötajatele, kuid uue olukorraga kohanemine võtab aega ja tekkinud probleemid vajavad toidutootmise jätkumise tagamiseks kiireid lahendusi.

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.03.2020

Arvo Aller: koos leiame lahendused kriisiga hakkamasaamiseks

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite videokohtumisel otsiti lahendusi, kuidas koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud kriisiolukorraga põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektoris paremini toime tulla. 

„Oluline on tagada Euroopa Liidu siseturu tõrgeteta toimimine ja seda ennekõike toiduainete, seemnete, sööda ja ravimite puhul,“ ütles maaeluminister Arvo Aller kohtumist kokku võttes. See oli üks punktidest, kus kõik osalenud ministrid olid ühte meelt.

Ministrid kiitsid ka komisjoni rohekoridoride loomise algatust, mis aitaks kiirendada kaupade, elusloomade ja hooajaliste töötajate liikumist piiril.

Eraldi teema on vajadus muuta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamist, et vältida põllumajandustootjate, kalapüüdjate, toiduainetööstuste ja muude maaettevõtjate pankrotte.

„EMKF-i ja ÜPP rakendamine peab eriolukorras olema paindlik. Olukorras, kus paljud ettevõtjad on võtnud erinevates fondides kohustusi, mille täitmine ei pruugi praegustes koroonaviiruse tingimustes enam võimalik olla, tuleb tehtud investeeringud lugeda jätkuvalt abikõlblikuks,“ tõi esile Arvo Aller.

„Kiire ja paindlik rakendamine peab ELi vahendite puhul võimaldama erinevate tähtaegade muutmist ning kontrollide vähendamist, edasilükkamist või ärajätmist, ilma et maksed peatuksid või tekiks tagasinõudeid,“ lisas minister.

Euroopa Komisjon leidis, et lühiajalises ehk kiires vaates oleks abiks riigiabi reeglite leevendamine ning sealt edasi maaelu arengu programmide ja EMKF-i  puhul suurema paindlikkuse andmine liikmesriikidele.

Praegune kriisiolukord on kõige enam mõjutanud kiiresti riknevate toodete sektoreid, nagu näiteks aiandus (lilled), puu- ja köögiviljakasvatus ning kalandus.

 

 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

26.03.2020

Puuduvad teaduslikud andmed, et koroonaviirus leviks toidu kaudu

Kuna teaduslike andmete järgi inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, on ebatõenäoline, et viirus COVID-19 levib toiduga.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg tõi välja, et hetkel pöörduvad ameti poole nii tavatarbijad kui ka toiduvalmistajad murega, et kas viirus levib toiduga. „Siinkohal saame aga kinnitada, et koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda. Tõsi, pindadel püsib viirus kuni 72 tundi, kuid puuduvad tõendid, et viirus oleks levinud toidu kaudu,“ selgitas Ramjalg.

VTA on toidukäitlejatele välja töötanud erinevad käitumisjuhised, et kaitsta nii kliente kui ka töötajaid nakatumise eest. Samuti on amet teinud meelespea toiduga varustamisel, mis on suunatud neile, kes pakuvad toidu koju vedu inimestele, kes on koduses karantiinis.

Meelespea toiduga varustamisel:

• Olen terve ja hea tervise juures.
• Desinfitseerin ja/või pesen käsi enne ja pärast poes käiku.
• Külmkapi- ja sügavkülma tooted transpordin kiirelt, ilma, et need liigselt soojeneks või üles sulaks.
• Abi pakkumiseks kasutan lähimat poodi, et toidu transpordile ei kuluks liiga palju aega.
• Ei kahjusta, lõhu ega mulju toote pakendeid.
• Toidu üleandmisel kasutan kontaktivaba üleandmist, st ei puutu kokku kauba tellijaga. Üleandmisel hoida vähemalt 2 meetrist distantsi.

Kõik juhendmaterjalid on leitavad Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.