Avatud talude päeva teekonda aitab aegsasti planeerida talude kaart

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

Tänavu 24. ja 25. juulil avatud talude päeval osalevate talude veebikaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Paberkaarti jagatakse kütusefirma Olerex üle Eesti asuvates teenindusjaamades.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Avatud talude päeva paberkaarti saab kütusefirma Olerex tanklates üle Eesti alates 17. juulist. Huvilistel on võimalik kaarti saada kokku 88 Olerexi müügikohast.

Avatud talude päeva paberkaardil ja plakatitel on olemas ka avatud talude kaardi veebiaadressiga QR-kood, mis võimaldab talude asukoha info lihtsalt ja paberivabalt üles leida.

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 25. juulil, kui külastajatele avab oma uksed ligemale 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 24. juulil. Kaardil on eri värviga tähistatud kas ainult pühapäeval või siis terve nädalavahetuse avatud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Piimapäev väärtustab piimatootmist kui meie kultuuri lahutamatut osa

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb kolmapäeval, 14. juulil Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis toimuval XV piimapäeval, kus muu hulgas esitletakse ka värsket raamatut „Eesti piimandusmuuseum 45“. 

„Kutsun kõiki inimesi piimapäevale, kuna piimal ja piima saamisel on iga rahvakillu elus oluline koht. Piima on peetud valgeks kullaks – seal, kus oli piima andev lehm, oli ka elu. Mälestust heinateost, magamist värsketel heintel peetakse täna osaks romantilisest maapuhkusest, kuid ainult paar aastakümmet tagasi tähendas see rasket tööd valge kulla saamise nimel, mis aitas hinge sees hoida ja lapsi koolitada,“ sõnas piimapäeva väisav Urmas Kruuse.

„See, et karjal on meie rahvakultuuris olnud oluline roll, näitab kasvõi karjaga seotud tähtpäevade rohkus eestlaste rahvakalendris. Innovatsioon piimanduses on lehmad taludest viinud farmidesse, aga mälestust käsitsi lüpsist, koorelahutamisest ja koore võiks kloppimisest aitab tallel hoida juba 45 aastaringi tegutsev piimandusmuuseum. Tänu innovatsioonile on meie piimatoodete letid kauplustes rikkalikumad kui kunagi varem. Piimandusmuuseum ja piimapäev lubavad kogu rikkast pärandist vahetult osa saada, seega ootan kõiki toredal piimapäeval pakutavatest ettevõtmistest osa saama,“ innustas Urmas Kruuse.

XV piimapäev avatakse piimandusmuuseumi pargis kolmapäeval, 14. juulil kell 12. Tegevust pakutakse kõigile, lastest vanavanemateni välja. Avatud on mitmesugused töötoad, toimuvad meeleolukad kontserdid ja etendused, valitakse parim maitsevõi ja tuntud kunstniku eestvedamisel valmib mälestuseks ühismaal.

Lisainfo Piimandusmuuseumi veebilehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Tartus ja Haapsalus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.07.2021

 

13. juulil  toimusid reidid ausa konkurentsi tagamiseks Haapsalu Turul ja Tartu turgudel. Haapsalu Turul rikkumisi ei tuvastatud. Tartu turgudel tehti ühele müüjale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ning kohustati lõpetama müük nendel toodetel, mille jälgitavus ei olnud tagatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul kontrolliti täna Tartu turgudel 12 müüjat, kes müüsid lisaks maasikatele ka muud puu- ja köögivilja. „Ühele müüjale tegime ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega ning kohustasime müügi kohe lõpetama,“ märgib Käär, lisades, et kõne all oleva müüja osa kaupa ja saatedokumendid ei läinud kokku.

Haapsalu Turul kontrolliti kolme müüjat, kes pakkusid müügiks värsket puu- ja köögivilja, kaks neist müüsid maasikaid. „Kõik vastas nõuetele. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid,“ tunneb Käär heameelt.

Kriisijuht juhib tähelepanu, et kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Kui varasematel reididel kontrolliti vaid maasikaid, siis seekord vaadati üle ka teised värske puu- ja köögivilja saadused.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tartu Turul toimus 29. juunil, kokku kontrolliti 16 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

Väikeettevõtjad saavad paindlikumad tingimused investeerimiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas sel nädalal eelnõu kahe määruse muutmiseks, millega muudetakse investeeringute tegemise tingimusi väikeettevõtjate jaoks paindlikumaks.

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele, olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu suurusest või eesmärgist. Seega on oluline luua ettevõtjatele paindlikumad tingimused investeeringute tegemiseks. Toetusmeetmetes pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel pikeneb maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Samuti suurendatakse mõlemas meetmes toetuse maksimaalset suurust 50% võrra.

„Oluline on suunata lisaraha toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele – eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud majanduslike mõjudega,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse 2019. aastal toetust saanud mikro- ja väikeettevõtjatel tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Nimetatud toetusesaajad peavad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2022. aasta augustikuu lõpuks.

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi maasikate kordusreidi Pärnu Turule

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.07.2021

 

Täna toimus kordusreid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna rikkumisi ei tuvastatud. „Kui nädal tagasi korraldatud reidi käigus tehti Pärnu Turul ühele müüjale sunniraha hoiatus ning kohustati turult lahkuma, siis täna rikkumisi ei tuvastatud. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid.“

Kontrollide käigus peavad maasikamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti maasikate saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Pärnu Turul toimus 29. juunil. Kokku kontrolliti üheksat müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

 

Taluliit kutsub ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.07.2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“, et Eesti tarbijatele üha suuremates kogustes kodumaiseid talutooteid pakkuda.

Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ loodi 2014. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt ja tänaseks on sellega ühinenud pea kuuskümmend Eesti talutootjat. „Ehtne Talutoit“ märk tähistab tarbija jaoks naturaalset, värsket ja maitsvat toitu ning märgi alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud.

„Peretalud on Eestis oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment on lai. Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja veel palju muud. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone jälgides ja see kajastub ka maitses. Talutooted on tavaliselt värsked ja säilitus- ning värvainetevabad,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, innustades talutootjaid märgisega liituma. “Ehtsa Talutoidu taga on kodumaised talunikud, kelle isiklik hool ja suhtumine on see mis teeb talus valminud toidu väga eriliseks,” rõhutab Ats.

„Ehtne Talutoit“ märk ei konkureeri mitte ühegi taluniku enda kaubamärgiga, vaid pakub neile hoopis lisaväärtust. Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ on loodud talunike ühistegevuse edendamiseks, et teistest tootjatest eristudes oma toodangut kodumaises kaubanduses senisest paremini müüa.   „Ehtne Talutoit“ märgistus pakub talutoidu tootjatele ja talutoiduga kauplejatele asjatundlikku turundus- ja reklaamiabi.

Ehtsa Talutoidu märgi taotlemine on väga lihtne. Selleks tuleb minna veebilehele ja tutvuda märgi kasutamise tingimustega. Kui taluniku toodang vastab märgi tingimustele, siis tuleb täita taotlusankeet, mis asub aadressil https://talutoit.ee/liitu-margiga/#taida-taotlusankeet. Juba „Ehtne Talutoit“ toidumärgistusega liitunud tootjate nimekirjaga saad tutvuda siin: www.talutoit.ee

Tootjatele, kellel on õigus kasutada ehtsa talutoidu märki, kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht
tel:  +372 553 1571
e-post: gelis@taluliit.ee

Püsirohumaade suhtarv langes tänavu üle lubatud määra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.07.2021

 

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete kohaselt on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga vähenenud juba üle lubatud määra.

Maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ kohaselt peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pidama arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse üle. Muu hulgas peab PRIA oma veebilehel avaldama teavet selle kohta, kui püsirohumaa suhtarv on riigi tasandil vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 4%. Seda eelkõige selleks, et põllumajandustootjad saaksid varakult planeerida oma järgmise aasta põllutöid, sh taliviljapõldude ettevalmistamist ja rajamist.

Tänavuste pindalatoetuse taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,6%. Lubatud vähenemise piirmäär on aga 5%. Lubatud piirmäära ületamine toob 2022. aastaks kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse.

Kuna sel aastal kehtib täielik püsirohumaade ülesharimise keeld, sh asendamise kaudu, palume põllumeestel oma põllutööde planeerimisel ja tegemisel arvestada sellega, et püsirohumaade ülesharimine toob suure tõenäosusega kaasa nende tagasi rajamise kohustuse. Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2022. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust ka 2023. aastaks. Lõplik püsirohumaa suhtarvu vähenemine ja riigi tasandil kohustuse täitmine või täitmata jätmine selgub pärast taotluste kontrolli hiljemalt 15. detsembriks.

Tuletame meelde, et püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Täpsemalt saab püsirohumaa säilitamise kohustuse kohta lugeda PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba teist korda teraviljakasvatajate kõrval ka aiandustootjaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
02. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kaheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate seast. Sel aastal valitakse taas  parim taimekasvataja aiandustootjate seast. Konkursi raames arvestatakse aiandustootjatena köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Covid-19 on väga suuresti mõjutanud ka Eesti aiandustootjaid. Märkame ja tunnustame neid, kes selle perioodi on siiski üle elanud ning vastu pidanud. Kutsume üles esitama meile kandidaate parima taimekasvataja konkursile, “rääkis MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 16. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.

„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

  • Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
  • Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
  • Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
  • Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
  • Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
  • Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
  • Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
  • Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
  • Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
  • Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
  • Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
  • Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
  • Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine,(bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
  • Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
  • Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
  • Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
  • Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
  • Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
  • Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond

Pildigalerii leiab siit: https://cloud.agri.ee/s/8bz4zCDytLnq6kN

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis maasikate päritolu ja märgistust Pärnu Turul ja Tartu Turul

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2021

 

Täna jätkusid üle-eestilised kontrollid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul ning Tartu Turul. Pärnus tehti ühele müüjale sunniraha hoiatus ning maasikad kõrvaldati müügilt. Tartus alustati ühe müüja suhtes menetlust.

Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsiooniosakonna nõuniku Elen Kurvitsa sõnul kontrolliti maasikareidil saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). „Maasikamüüjad peavad järelevalveametnikule esitama müügikohas saatedokumendi, mis peab vastama nõuetele ja olema sisuliselt korrektne,“ selgitas ta.

Amet juhib muu hulgas tähelepanu, et kasvatajad, kes müüvad enda kasvatatud marju, ei ole tihtipeale teadlikud, et marjade kohta tuleb pidada arvestust. „Juhul kui kasvatad ja müüd oma marju, siis tuleb pidada arvestust ning esitada saatedokument,“ sõnab nõunik.

Kontrollid toimusid täna, 29. juunil Pärnu Turul ning Tartu Turul. Kokku kontrolliti 25 müüjat, sh Pärnu Turul kontrolliti üheksa müüjat ning Tartu Turul 16 müüjat.

Põhilised mittevastavused Tartu Turul ja Pärnu Turul seisnesid selles, et poldud ametit oma tegevusest teavitatud ning mõningatel juhtudel ei olnud kohapeal edasimüüjatel ette näidata nõuetekohaseid saatedokumente. „Tartus olid ühe müüja saatedokumendid puudulikud ja Pärnus määrati ühele müüjale sunniraha hoiatus, sest kaup ja saatelehed ei läinud kokku. Menetlus nende suhtes käib,“ märgib Kurvits.

Positiivne oli see, et toodete märgistus vastas nõuetele ning turu külastajad suhtusid kontrollidesse toetavalt ja heakskiitvalt.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused