Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
13.08.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

„Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi.

Alates 2014. aastast, mil SAK Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.

„Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama, ” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Pöördumise täisteksti saab lugeda siit: https://www.ejs.ee/pta-ja-ejs-i-uhispoordumine-seakatku-osas/

 

Kontakt:
Andra Hamburg
Eesti Jahimeeste Selts
pressiesindaja
andra@ejs.ee
tel 5685 4412

„Roheline LEADER“ toob esile keskkonnasõbralikud projektid Eesti maapiirkondades

Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused

 

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega aasta lõpuni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2021

 

Valitsus otsustas jätkata laenukäenduse kriisimeetme rakendamisega aasta lõpuni. Meede on suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maapiirkonna ettevõtjatele.

„MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised ja aidanud neil kriisi üle elada. Edukaks võib pidada ka meetmete rakendamist, kuid sellegipoolest on osa COVID-19 laenurahast veel kasutamata. Laenuraha jääk esimese poolaasta seisuga on 9,4 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul otsustas valitsus olemasoleva laenujäägi suunata käendusreservi suurendamiseks, mis annab võimaluse suurendada käenduste mahtu ning tagada käenduste pakkumist kuni aasta lõpuni.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka muudele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„COVID-19 käendused on olulised, sest võimaldavad parematel tingimustel ettevõtjatele laene tagada ja on abiks ettevõtete finantseerimisel piirangute ajal,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakub riik MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamiseks laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES langetanud positiivseid otsuseid laenukäenduste puhul kokku 46,9 miljoni euro ulatuses, laenude puhul 85,6 miljoni euro ning kapitalirendi puhul 4,6 miljoni euro ulatuses.

Täna algas „Parim Talu 2021“ valimise ringkäik

Hindamiskomisjoni liikmed
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:

  • Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
  • Jõeääre talu Järvamaalt;
  • Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
  • Uustla talu Saaremaalt;
  • Paju talu Raplamaalt;
  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaal

Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel. +372 553 1571
E-post: info@taluliit.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet: tomativiiruste seire käigus leiti Tomato brown rugose fruit virus

Tänavuses karantiinsete kahjustajate seireprogrammis keskendus Põllumajandus- ja Toiduamet enam tomativiirustele, et välja selgitada nende esinemist Eestis. Seire käigus tuvastati Harjumaal ASi Sagro kasvuhoones Tomato brown rugose fruit virus, mida seni ei olnud Eestis varem leitud. Seire käigus kontrolliti üle Eesti 20 ettevõtet, kes kasvatavad tomati vilju ning seemneid. Inimese tervisele viirus ohtu ei kujuta.

Tegemist on viirusega, mis kahjustab nii harilikku tomatit kui harilikku paprikat ning mille levik on nii katmikala kui avamaa tootmises Euroopa Liidus järjest suurenenud. Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Leide on tuvastatud Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Belgias, Bulgaarias, Slovakkias ning Maltal. Haigustekitaja on Euroopa Liitu (EL) jõudnud Hiinast ja Iisraelist sisse toodud tomati ja paprika seemnega.

Kuidas viirus mainitud kasvuhoonesse jõudis, on Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul selgitamisel. „Tähtis on meeles pidada, et tomatitaimede kasvatamisel tuleks tingimata kasutada kontrollitud seemet, minimeerides taimehaiguste levitamise ohtu,“ ütleb Kinkar.

Alates 2019. aastast kehtivad Tomato brown rugose fruit viruse sissetoomise ja leviku takistamiseks ELis erakorralised meetmed. „Tegemist on väga kiiresti leviva viirusega, mistõttu on oluline kasutada selle viiruse vastu kontrollitud ja haigusvaba seemet ning istutusmaterjali,“ lisab ta.

Tomato brown rugose fruit virus põhjustab haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. Viirus põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga ning võivad ka langeda. Viljad kaotavad värvi, on kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. Inimeste tervisele viirus ohtu ei kujuta, kuid vähenev viljade arv ja kvaliteet võib põhjustada majanduslikku kahju.

„Kasvuhoones, kust viirus leiti, selgeid viirusele omaseid tunnuseid taimedel ega viljadel näha ei olnud,“ lausub Kinkar. „Viirusest vabanemiseks tuleb saagi koristamise järel kõik nakatunud taimed põletada. Samuti on vajalik kasvuhoone ja muude töövahendite täielik desinfitseerimine enne uue kasvuhooaja algust.“

Maaletoojad ja kauplejad on alustanud etüleenoksiidi sisaldavate toodete tagasi kutsumisega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.07.2021


Põllumajandus- ja Toiduamet ning saastunud toodete maaletoojad ja kauplejad on omavahel suhelnud, toodete tagasikutsumisega on alustatud. Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on äärmiselt oluline, et maaletoojad ja kauplejad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest (sh partiinumbrid) üleriigilise meedia vahendusel. Info avaldamine ainult kauplustes ei pruugi olla piisav.

Etüleenoksiid on biotsiid, mida kasutatakse Euroopa Liidu välistes riikides laialdaselt toidu steriliseerimiseks, ja selle pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Enamjaolt satub etüleenoksiid tootesse tooraine või lisaaine kaudu, mida on päritoluriigis eelnevalt steriliseeritud Salmonella ohu vältimise eesmärgil.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul on Eestisse jõudnud mitmed toidukaubad, milles on kasutatud toorainet või lisaainet, mis on saastunud etüleenoksiidiga. „Tänasel päeval on meile teadaolevalt tuvastatud etüleenoksiidi jääke seesamiseemnetes, vürtsides ja lisaainetes, mida kasutatakse toodete valmistamisel väikestes kogustes,“ sõnab Ramjalg. „Seega lõpptootes on etüleenoksiidi sisaldus veel väiksem.“

Toiduosakonna juhataja ütleb, et kui poes müüakse ohtlikuks tunnistatud toodet, peab kaupleja alustama toote tarbijalt tagasikutsumisega. „Eestis on välja kujunenud praktika, et jaekauplused paigutavad kas toote leti või infoleti juurde tagasikutsumise teated,“ räägib Ramjalg, lisades, et mõned ettevõtted jagavad infot ka oma kodulehel ja sotsiaalmeedia kontol. „Samuti jagavad toote tagasikutsumise teateid oma kodulehel maaletoojad, teavitades otse ka kliente, kellele tooteid müüdi.“ Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on kõnealusel juhul oluline, et maaletoojad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest ka üleriigilise meedia vahendusel.

Euroopa Komisjon avalikustas kriisikoosoleku otsuse, kus juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu liikmesriigid menetlevad etüleenoksiidiga saastunud toodete juhtumeid ühtemoodi. „Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid koostisosi või lisaaineid, mis on saastunud etüleenoksiidiga, tuleb turult tagasi kutsuda, olenemata sellest, kui suur on selle osa lõpptootes,“ nendib Ramjalg.

Etüleenoksiid on gaasiline desinfitseerimise vahend, mida võidakse kasutada Aasia ja Aafrika riikides vürtside, seemnete ning toidu lisaainete (nt jaanileivapuujahu E410) steriliseerimiseks, et vähendada Salmonella esinemist toidus. Etüleenoksiid on liigitatud genotoksiliseks kantserogeeniks, mis võib põhjustada leukeemiat, rinnavähki, loodete väärarenguid, iseeneslikku aborti jne.

Avatud talude nädalvahetusel sündis uus külastusrekord

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
27. juuli 2021

 

 24. ja 25. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist on praeguseks seitsmel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

„Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ning kinnitab, et maaelu maine püsib hea ning avastamist üha jagub. Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha oma silmaga, kus ja kuidas toodetakse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhatajaReve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“

Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ning Suuretüki talu Lääne-Virumaal.

Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.

2020. aastal oli avatud talude päeval avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. aastal olid vastavad näitajad 310 ja 195 000.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Keskmised ja suured ettevõtted saavad taotleda toetust töötlemishoonete rajamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas eelnõu, millega võimaldatakse keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel lisaks seadmete ostmisele taotleda toetust ka töötlemiseks vajalike ehitiste ehitamiseks.

 „Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad on välja toonud, et lisaks vajalike seadmete ostmisele on tekkinud vajadus investeerida ka ehitistesse. Energiakasutuse tõhustamiseks on sageli vaja uuendada ka toiduainetööstuseid. Samuti uue seadme kasutuselevõtt eeldab sageli ka ehitise laiendamist ja teatud juhtudel ka uue ehitise rajamist. Seega on väga oluline võimaldada ka keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel investeerida töötlemiseks vajaliku ehitisse, mille abil suurendatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Lõpptähtpäeva pikendatakse seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra. Samuti suurendatakse keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel toetuse maksimaalset suurust kahelt miljonilt kolme miljonini.

„Oluline on suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult saada kõrgemat ja stabiilsemat sissetulekut kõigil tarneahela lülidel ‒ eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samuti on nii tagatud investeeringute tegemise võimalus ka üleminekuperioodi aastatel nendele ettevõtjatele, kes on kavandanud teha suuremaid investeeringuid või kes soovivad ka üleminekuperioodi aastatel jätkata investeeringu tegemisega.

 

Rääbisepüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuli tänasest lõpetada

Maaeluministeerium
Pressiteade
26.07.2021

 

Tänasest, 26. juulist peatati rääbisepüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna käesolevaks aastaks eraldatud rääbisekvoot on 90 protsendi ulatuses välja püütud.

„Kalurid on teinud tubli tööd ja 88,50 tonnist, mis oli selleks aastaks lubatud rääbise püügimäär, on veest välja toodud ligi 84 tonni rääbist. Sel põhjusel allkirjastasin eile käskkirja, mille alusel tuleb rääbisepüük tänasest lõpetada. Kuna rääbise peamise püügivahendina kasutatakse kastmõrda, siis on esmaspäevast peatatud ka kastmõrra kasutamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati rääbise lubatud aastasaak.