Kuidas muuta toidutootmine Eestis kliimaneutraalseks?

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2022

 

Maaeluministeeriumi eestvedamisel alustati sel nädalal tööd uue innovatsiooniprojektiga, mille käigus plaanitakse kaardistada rohepöördega seotud väljakutsed põllumajandustootjate jaoks ning otsida uusi julgeid lahendusi, kuidas muuta toidutootmine aastaks 2035 kliimaneutraalseks.

Ministeeriumi innotiimi juhi  Sandra Salomi sõnul on tööga alustamiseks viimane aeg, sest rohepööre kogub kiiresti tuure. „Põllumajandussektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, et toota piisavalt toitu, samal ajal panustades keskkonna ja kliimaeesmärkidesse. Meie eesmärgiks on leida lahendusi, kuidas saaks parimal moel rohepöördega kaasa minna ja kuidas rohepööre põllumajandussektori heaks tööle panna,“ ütles ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Sandra Salom.

„Innovatsioonitiimi tööd võib lugeda edukaks, kui koostöös põllumajandustootjatega kasvab teadmine, mida ja kuidas kliimamõju vähendamiseks teha saab,“ lisas Salom.

Kliimamuutuste pidurdamine on üheks prioriteetseks teemaks nii globaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti on oma pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, aga ühtlasi ka konkurentsivõimeline, teadmistepõhine majandus, kus on tagatud turvaline elukeskkond ja võime kliimamuutuste ebasoodsaid mõjusid vähendada ning positiivset ära kasutada. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et kõik sektorid panustaksid, sealhulgas põllumajandussektor.

Maaeluministeeriumi innovatsiooniprojekti meeskonda kuuluvad ministeeriumi enda töötajatele lisaks eksperdid Keskkonnaministeeriumist, Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja Maaelu Edendamise Sihtasutusest.

Tegemist on ühe innovatsiooniprojektiga kümnest Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammist. Kõikide meeskondade esimese etapi tööde tulemusi oodatakse mai lõpuks.

Põllumajandus- ja Toiduamet Eesti meest võõrsuhkruid ei tuvastanud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.02.2022

 

Eelmisel aastal võeti Eestis müüdavast meest 49 proovi mee autentsuse tuvastamiseks. Kokku tuvastati viies tootes võõrsuhkruid, kõik tooted olid välismaist päritolu.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa sõnul uuriti 2021. aastal 49 meeproovist võõrsuhkruid ehk lisatud suhkruid. „Proovidest kümme olid Eesti päritolu ja 39 välismaist päritolu meed. Proove võeti nii kauplustest, hulgiladudest, turult kui ka meepakenduskeskusest,“ kirjeldas Laurimaa.

„Viiel juhul tuvastati tootes võõrsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal, siis Eesti meest võõrsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli välismaist päritolu toodetega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Neljal juhul kõrvaldati tooted müügilt ja ühel juhul oli toode läbi müüdud,“ selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on kõnealustest partiidest endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Tooted, mis 2021. aastal sisaldasid võõrsuhkruid:

1) Vinnis erinevate lillede mesi, parim enne 03.08.2023, partii nr L219, 300 g purk. Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Mee maaletooja oli SANITEX OÜ. Mesi oli saadetud Eestisse Läti ettevõttest SIA Vinnis. Toode kõrvaldati müügilt.

2) 20g édesítöMagyar Virágméz Honey, parim enne 07.01.2023. Ungari mesi.

Mee maaletooja: Mogyi Eesti OÜ. Mesi oli saadetud Eestisse Ungari ettevõttest Molnár Lászlóné. Toode kõrvaldati müügilt.

3)  VINNIS MESI, parim enne 28.06.2023, partii number L174, 500 g, Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Mee maaletooja oli AKTSIASELTS OG ELEKTRA. Mesi oli saadetud Eestisse Läti ettevõttest SIA Vinnis. Toode kõrvaldati müügilt.

4)  MESI, parim enne 26.05.2023, partii number 260523.44, Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu.

Toode oli pakendatud Eestis Esimesi OÜ tellimusel meepakenduskeskuses Pakimesi OÜ. Toode kõrvaldati müügilt.

5) Miód nektarowy FACELIOWY, 1200 g, parim enne 09.09.2023. Mee päritoluriiki ei ole etiketil märgitud, kuid märgitud on, et toodetud Poolas.

Mee maaletooja oli OÜ ARTMO-GROUP. Mesi oli saadetud Eestisse Poola ettevõttest Kosz Natury Edyta Rek. Tooted olid läbi müüdud.

2020. aastal võeti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks ja nõuetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi. 2020. aastal olid 16% uuritud proovidest nõuetele mittevastavad ja 2021. aastal olid 10% uuritud proovidest nõuetele mittevastavad. Seega olukord on natukene paremaks läinud.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.02.2022

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused 

Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi  piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale. 

Põllumajandusministri määrusest „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ tulenevalt määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala. Sellest arvatakse maha maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks reguleerib nimetatud määrus ka nn 50 puu reeglistikku, mis tähendab, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.

Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.

Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.

Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.

Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.

Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.

Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.

 

Põllumajanduses tuleb hakata senisest enam kasutama süsinikku siduvaid tavasid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.02.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel Strasbourgis arutletakse täna eesistujariigi Prantsusmaa pakutud süsinikku siduvate ja heitkoguseid vähendavate põllumajandus- ja metsandustavade ehk süsinikupõllunduse teemal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb eesistujamaa teemavalikut tunnustada, kuna põllumajandusel on kanda oluline roll Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisel.

„Süsinikupõllundusel on kliimaeesmärkide täitmise kõrval kindlasti potentsiaali mitmekesistada põllumajandussektori ärimudeleid ja sissetulekuid.  Edendada tasub siiski majandamistavasid, mis ei too kaasa suuri muutusi maakasutuses ega halvenda põllumajandus– ja metsandussektori konkurentsivõimet,“ toonitab Kruuse oma sõnavõtus.

Kliimamõjude leevendamise mõned süsinikku siduvatest tavadest toovad kaasa üldiseid hüvesid, nagu elurikkuse suurendamine ning muldade ja veekogude seisundi paranemine. Eestis tehtud uuringute põhjal on  põllumajanduses nendeks püsirohumaadega majandamine, tahesõnniku kompostimine ja haljasväetiste  kasutamine ning mitmekesised ja pikendatud külvikorrad.

„Mul on hea meel, et meie erasektor on juba loonud põllumeestele süsinikuprogrammi, mille kaudu saab süsinikukrediiti, kui rakendada tavasid, mis aitavad mullas süsinikku siduda. Sellised tavad võivad olla näiteks vahekultuurid, allakülvid, liblikõieliste kasutamine külvikordades, minimeeritud maaharimine ja täppisviljelus,“ sõnas maaeluminister Kruuse.

Lisaks juba nimetatule on Eestis põllumajandusettevõtete jaoks väljatöötamisel ühtsed alused süsinikujalajälje hindamiseks. Maaeluministri sõnul on uue meetme eesmärk hinnata ettevõtete praegust olukorda, et selle põhjal pakkuda vajadusel välja  soovitusi süsinikujalajälje vähendamiseks.

„Ükskõik, millise suuna või tee me valime – ei tohi ära unustada, et põllu- ja metsamajanduse peamine eesmärk on toota kestlikult toitu ja puitu. Süsinikukrediidiga kauplemine võib tuua toidutootmise kõrval põllumeestele küll lisatulu, kuid see ei tohi muutuda eraldi eesmärgiks. Oluline on motiveerida põllumehi, et nad kasutaks toidu tootmisel enam majandamisvõtteid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Oluline on arvestada kohalike olude ja tavadega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Prantsusmaal Strasbourgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saadab ministrit Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand ja sama osakonna nõunik Madis Pärtel.

Turuarendustoetuse muudatus annab tegevuste elluviimisele paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas turuarendustoetuse määruse muudatuse, millega luuakse toetuse saajatele võimalus viia toetatav tegevus ellu ja teha kulud pikema tähtaja jooksul, kui seda võimaldas seni kehtinud määrus. Muudatus on oluline koroonaviiruse levikust tulenenud viivituste tõttu, mis on takistanud kavandatud tegevuste elluviimist määratud tähtajaks. Tegevuste elluviimise pikendamist aktsepteeritakse vaid põhjendatud juhtudel.

„Peame arvestama, et maailm on muutunud ning toetusesaajad ei pruugi endast sõltumatutel põhjustel alati jõuda tegevusi algselt plaanitud aja jooksul ellu viia. Allkirjastatud määrusemuudatus võimaldabki põhjendatud juhtudel tegevuste elluviimiseks ettenähtud aega aasta võrra pikendada,“ selgitas Urmas Kruuse.

Turuarendustoetust makstakse riigieelarvest ja selle eesmärk on edendada põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõimet. Toetust saavad taotleda toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühmad.

„Praegu on eriti oluline toetada kontaktide loomist välisturgudel ning kui peaks juhtuma, et mõni rahvusvaheline mess lükatakse vahetult enne toimumist edasi, kuid toetusesaaja on juba heas usus kulusid teinud, on võimalik tegevus esitatud taotluse alusel ellu viia pikema aja jooksul,“ ütles maaeluminister Kruuse.

Uus turuarendustoetuse taotlusvoor on avatud 1.–15. veebruarini. Tänavu saab toetust taotleda välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemiseks, välisriigis toimuva turundusürituse korraldamiseks või messi külastamiseks.

Kruuse: näeme Eestit biomajandust tunnustatud arenduskeskusena Euroopas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.02.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tutvustas tänasel Vabariigi Valitsuse istungil Eesti ambitsioonikat plaani – kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas.

„Eesti teadlased on viimase kolme aasta sees teinud tubli eeltöö, uurides põhjalikult meie biomajanduse probleeme ja võimalusi. Peame sellele tuginedes edasi liikuma, et oma bioressurssi maksimaalselt ära kasutada,“ selgitas Kruuse.

Teadlaste töö jätkamiseks kutsutakse Maaeluministeeriumi eestvedamisel kokku ministeeriumidevaheline juhtrühm. Kuna biomajandus kätkeb endas nii keskkonna-, majandus-, ekspordi- kui ka teadus- ja haridusküsimusi, siis on plaan kaasata juhtrühma töösse kõiki neid valdkondi eestvedavaid ministeeriume.

„Püüame olla võimalikult praktilised ja ettevõtjakesksed. Strateegiate asemel keskendume teekaardile, sellele, mida saab biomajanduse tugevdamiseks kiiresti ära teha. Hea ja juba töötav näide on puidusektorist, kus toodetakse ligniini keemiatööstuse tarvis,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Rohepöörde ja tehnoloogiliste arengute koosmõjul on Eestil võimalus saada biomajanduses kiire kasvu ja suurema lisandväärtusega arengute eestvedajaks Euroopas, seda näiteks sünteetilise bioloogia rakendustes, põllumajanduse digipöördes või ka biotehnoloogias.

Kruuse sõnul tuleks biomajandusele vaadata regionaalses plaanis, mis tähendaks Lääne-Eestis keskendumist sinimajanduse arendamisele ehk siis kõigele, mida on võimalik teha meres, Lõuna-Eestis kasutada ära metsarohkust ning Kesk-Eestis jälle põllumaad.

„Proovime üheskoos majandusarengule hoogu juurde anda ning näidata, et rohepöördel on lisaks keskkonnale ka selge majanduslik mõõde,“ sõnas Kruuse.

Euroopa Liidu välistest riikidest postiga tellitud seemned ja taimed ei pruugi tarbijani jõuda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.02.2022

 

Kevad läheneb, taas on aeg mõelda seemnete külvamisele ning taimede kasvatamisele. Poes on müügis suur valik erinevate taimeliikide seemneid, lai on ka taimede sortiment, kuid sageli tellitakse neid ka interneti teel. Nõuetele mittevastavad seemned ja taimed saadetakse tagasi või hävitatakse.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimib vabaturg. Nõuetele vastavaid seemneid võib vabalt ühest riigist teise tarnida, e-poest tellitud taimedel peab kaasas olema taimepass. Kuna Eesti on karantiinse taimehaiguse viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond (taimekahjustaja ei ole meil kohastunud ega levinud, kuid selle levimiseks on oht soodsate tingimuste tõttu), tuleb erilist tähelepanu pöörata selle haiguse suhtes vastuvõtlikele taimeliikide (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu jt) taimepassil olevate andmete nõuetekohasusele. Täpsemat infot selle haiguse ning taimepassinõuete kohta leiad SIIT.

EL-i välistest riikidest seemnete ja taimede tellimisel peab arvestama piirangutega. Teatud taimeliikide (põllu- ja köögiviljakultuuride) seemneid võib tuua EL-i vaid sarnase heakskiidetud kontrollisüsteemiga riikidest ning mõningate taimeliikide sissetoomine on sootuks keelatud. Kõikidel seemnepartiidel ning taimedel peab sissetoomisel olema kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille on väljastanud päritoluriigi riiklik taimekaitseteenistus. Tellija peaks enne tellimuse vormistamist veenduma selle dokumendi olemasolus. Juhul kui fütosanitaarsertifikaadi info toote juures puudub, tuleb see eraldi välja selgitada. Kehtestatud nõuete eiramisel EL-i välistest riikidest saabunud seemned ja taimed hävitatakse või saadetakse lähteriiki tagasi ning raha selle eest tarbijal tagasi ei ole võimalik saada.

Kindlasti tuleks ostmisel silmas pidada, et ka Suurbritanniale laienevad seoses EL-ist väljaastumisega samad reeglid, mis teistelegi EL-i välistele riikidele. Nimekirjad, millistest EL-i välistest riikidest milliseid seemneid tohib tellida või reisilt kaasa tuua, leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT. Info taimede ja taimsete saaduste impordinõuete kohta on leitav SIIT.

Urmas Kruuse: Elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest

Maaeluministeerium
Pressiteade
28.01.2022

 

28. jaanuaril toimus XIV ülemaailmne põllumajandusministrite tippkohtumine, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist „Global Forum for Agriculture“. Videosilla vahendusel toimunud kohtumisest võtsid osa ligi 100 riigi põllumajandusministrid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eestit esindas tippkohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul väärib ministrite tippkohtumise peateema „Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast“ laiemat käsitlemist ka Eestis. „On aeg teadvustada, et meie kõigi elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest. Inimkond on viimase 150 aasta sees võtnud tohutu intensiivsusega kasutusele looduse pakutavaid ressursse. Nüüd tuleb hakata loodushoidlikumalt majandama, et ka meie järeltulijatele jääks viljakandvat maad,“ ütles Kruuse.

Oma sõnavõtus vaatas Kruuse tagasi viie aasta eest Tallinnas toimunud kõrgetasemelisele konverentsile, kus juba juhiti tähelepanu muldade kestliku majandamise olulisusele. „Teemad, mille me toona fookusesse tõstsime, on nüüd sisse kirjutatud Euroopa Liidu uude mullastrateegiasse. Käima on lükatud ambitsioonikas Euroopa mullakokkuleppe missioon ja Euroopa Liidu mullaseirekeskus. Ministritena peame seisma hea selle eest, et need algatused ellu viidaks,“ rõhutab Urmas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on Eesti põllu- ja metsamehed kasutanud toidutootmiseks olulisimat ressurssi üsna heaperemehelikult, aga meil tuleb pidevalt hinnata, kas see, mis me praegu teeme, on piisav. „Mullatervist puudutavate eesmärkide täitmiseks on vaja rohkem andmeid ja teadmisi, kuidas neid terviklikult rakendada. Eesti on loonud süsteemi, kus pea kõiki muldi puudutavaid andmeid saab analüüsida GIS-süsteemi põhiselt. See annab võimaluse teha nii riigi kui ka kohalikul tasemel mitmesuguseid analüüse ja targemaid otsuseid. Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad,“ selgitas Urmas Kruuse.

Tippkohtumine lõppes ühisavaldusega, mis on leitav SIIT. Tippkohtumisel osalenud ministrite mullatervisest kantud sõnavõtte saab kuulata konverentsi kodulehel.

Tegemist oli järjekorras XIV maailma põllumajandusministrite tippkohtumisega, mille kokkukutsuja on läbi aegade olnud Saksamaa põllumajandusminister. Kohtumise sees toimusid erinevad töötoad, Eesti osales neist mullatervisele fokusseeritud töögrupis.

Ootame uue, 2022. aasta toidupiirkonna kandidaate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.01.2022

 

Maaeluministeerium ootab tänasest, 26. jaanuarist Eestimaa erinevate piirkondade esindajate sooviavaldusi 2022. aastatoidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse oma piirkonda uuest küljest avada ja toidu kaudu tutvustada nii lähemalt kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks osa meie vaimsest kultuuripärandist. Seitsmendat korda toimuv konkurss aitab esivanemate toidutraditsioone tutvustada, aga samas ka uusi huvitavaid toidutooteid esile tuua,” ütles minister.

Toidupiirkonna tiitli kandjad on läbi aastate olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa. 2021. aasta oli pühendatud Põhja-Eesti paepealsetele maitsetele.

Mais kuulutatakse välja uus toidupiirkond, kellele antakse pidulikult üle tiitel koos maitsete aasta rändkahvliga.

„Kõikide piirkondade maitsed on aastate jooksul tublisti rikastanud meie toidulauda ja teadmisi kohalikest toidutraditsioonidest. Lisaks on see pakkunud tänuväärset kogukondadevahelist koostööd ja tekitanud sünergiat, mis kannab kaua. Jääme põnevusega ootama uusi ideid, et uhkusega välja kuulutada 2022. aasta toidupiirkond,“ sõnas Urmas Kruuse.

Kõik konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi piirkonda külastama.

Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud oodatud traditsiooniks, mis aitab tutvustada toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismi.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

 

Keelatakse titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2022

 

Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.