Rubriik: Üldine

 

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

24.04.2018

 

Toitu puudutavate tervisealaste väidete kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud

Veterinaar- ja Toiduamet juhib tähelepanu, et toidule kasulike omaduste omistamine on Euroopa Liidus reguleeritud. See tähendab seda, et ühe või teise toidu kohta võib välja tuua ainult neid kasulikke omadusi, mis on teaduslikult tõestatud. Seda, kas kasulikud omadused on teaduslikult tõendatud või mitte, hindab Euroopa Toiduohutusamet EFSA.

Näiteks ei ole siiani EFSA poolt heaks kiidetud ühtegi tervisealast väidet piimhappebakterite/probiootikumide, aminohapete, glükoosamiini ja koensüüm Q10  kasulike omaduste kohta.

Tervisealaste väidete esitamise nõuded kehtivad lisaks toidu müügipakendile ka muul viisil esitatud teabele nagu näiteks kodulehtedel olev info, reklaamid, artiklid toote kohta, infolehed või näiteks ka telefonimüük.

Kindlasti ei tohi toidule, sealhulgas toidulisanditele omistada haigusi ravivaid, ennetavaid või leevendavaid omadusi. Neid väiteid saab esitada ainult ravimite kohta.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

23.04.2018

 

Hiina noortalunikud tutvuvad Eesti põllumajandusega

23.–27. aprillil tulevad Eesti põllumajandusega tutvuma 12 Hiina noortalunikku. Õppereis toimub Euroopa Liidu ja Hiina noorte põllumeeste programmi 2017–2018 raames.

„Väljakutsed põllumajanduses on Hiinas ja Euroopa Liidus väga sarnased,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Noorte toomine põllumajanduse ja maaelu juurde on meile strateegiliselt oluline ning tänu programmile tekib noortel võimalus teineteiselt õppida ja parimaid praktikaid vahetada.“

Programmi eesmärk on muuta põllumajandussektor noorte ettevõtjate jaoks atraktiivseks ja läbi selle põllumajandust ja seotud valdkondi elavdada. Samuti on siht anda noortele uusi teadmisi ja edendada innovatsiooni.

Eesti külastusel õpitakse nii põllumajandushariduse, ühistegevuse, põllumajanduse rahastamise kui ka maaturismi kohta. „Eestit külastavate Hiina noortalunike hulgas on näiteks loomakasvatuse, aianduse, veinitootmise valdkondade esindajaid, mis teeb ka siinse nädala programmi väga mitmekesiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Kristiina Lillestik.

„Nii esmatootmise kui ka töötlemise tasemel on eesmärk esile tuua ettevõtteid, kus innovatsioon ja ressursisäästlikkus on olulisel kohal,“ ütles Lillestik. Eestis külastavad Hiina noortalunikud ettevõtteid, nagu näiteks Grüne Fee, Estonia farmid Türi lähedal, Andre juustumeierei ja maheviljaühistu Kevili. „Eesmärk on, et kõigil oleks midagi õppida ja uus teadmine või kogemus endaga koju kaasa viia,“ lisas Lillestik.

Hiina noortalunikud külastavad aprillis ka Belgiat ja Ühendkuningriiki. 2018. aastal toimub veel kaks vahetust nii Euroopa kui ka Hiina suunal. Programm lõpeb 2018. aasta detsembris Hiinas suure konverentsiga, kus tehakse ettekandeid ja järeldusi põllumajanduse innovatsioonist läbi noorte kogemuse.

Esimesel, 2017. aasta novembris toimunud Hiina põllumajandust tutvustaval õppereisil osales ka Eesti noortalunik Ragnar Viikoja.

Hiina noorte põllumajandustootjate (YF) programmi rakendamises 2017. ja 2018. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu ja Hiina vahelise laiema koostöö raames põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning 2005. aastal loodud EL-Hiina dialoogi raames. Programmis osalevad 10-liikmeline Euroopa Liidu ja 12-liikmeline Hiina noortalunike grupp.

MAAELUKOMISJONI PRESSITEADE

Maaelukomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalused.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.

Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.

Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.

Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
11.04.2018

2017. aastal oli Eesti piimasektori ekspordikäive 176 miljonit eurot, mida on võrreldes eelneva aastaga ligi 34% enam, selgub Maaeluministeeriumis koostatud 2017. aasta piimasektori kaubavahetuse ülevaatest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on piimatoodete ekspordikäibe kasvu taga märkimisväärselt tõusnud toorpiima kokkuostuhind ning piimatoodete väljamüügihinnad. Kui toorpiima ekspordi väärtus kasvas võrreldes 2016. aastaga lausa 52%, siis kogus vaid 8%.

„Ekspordist saadava tulu kasv on positiivne, aga tänasest enam peaksime tulevikus välja viima väärindatud tooteid. Näiteks on Eesti päritolu piimatoodete ekspordis väärindatud toodetest olulisel kohal juust, mille ekspordilt saadud tulu moodustas 2017. aastal 35% ekspordikäibest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas juustu ekspordikäive 23% ehk 11,2 miljonit eurot ning kogus 6% ehk 1053 tonni,“ rõhutas minister Tamm.

Eesti päritolu piimatoodetest eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima (71 miljonit eurot) ja juustu (60 miljonit eurot). 2017. aastal kasvas ka vadakust toodete (+4,1 miljonit eurot), fermenteeritud toodete (+1,7 miljonit eurot) ning või (+1,3 miljonit eurot) ekspordikäive.

Eestis toodetud või töödeldud piimatoodete puhul tuli valdav osa eksporditulust EL-i siseturult (96%). Riikide lõikes suurenes piimatoodete eksport enim Leetu (+16 miljonit eurot), Lätti (+10 miljonit eurot) ja Soome (+4 miljonit eurot). Viimase nelja aasta jooksul on need kolm riiki olnud ka Eesti päritolu piimatoodete peamised sihtriigid. Kui Leetu ning Lätti eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima, siis Soome puhul oli suurim osakaal juustul.

Eesti päritolu piimatooteid viidi EL-i välistest riikidest enim Jaapanisse (1,9 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (1,6 miljonit eurot) ja Norra (0,7 miljonit eurot). Jaapanisse viidi üksnes juustu, Ameerika Ühendriikidesse juustu ning oluliselt väiksemas väärtuses jäätist ja Norra juustu ning võid.

2017. aastal imporditi piimatooteid 67 miljoni euro väärtuses (+15 miljonit eurot) ning impordi kogumahust moodustasid EL-i liikmesriigid valdava osa (99,6%).

Riikide lõikes imporditi 2017. aastal piimatooteid enim Lätist (19,6 miljonit eurot), Leedust (10,7 miljonit eurot) ja Soomest (8,8 miljonit eurot).

Suurimas väärtuses imporditi piimatoodetest juustu (32 miljonit eurot), toorpiima (7,6 miljonit eurot) ja võid (7,3 miljonit eurot).

2017. aasta ülevaade piimasektori kaubavahetusest

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PRESSITEADE
10. aprill 2018

Talupidajate Keskliit pöördus Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega saada selleks kevadeks rändlindude põldudelt peletamiseks maaomanikele heidutusjahtide pidamise õigus.

Hallhanede ja valgepõsk laglede suured arvukused on kogu Euroopas järjest rohkem teemaks. Suureneb mitte ainult nende arvukus, aga ka Eestis viibitud päevade arv. Eelmise aasta kevad oli paljudele põllumeestele väga raske, rändlindude poolt tekitatud kahjud olid suured.

Seni kasutusel olnud meetodid ei ole piisavad, et järjest suurenevaid põllukahjusid ära hoida. Linnud harjuvad erinevate peletitega kiirelt ja peletid neid enam ei häiri.

Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et mõistlik oleks lubada kevadist heidutusjahti pidada maaomanikel ja nende poolt volitatud isikutel. Heidutusjahti võiks lubada ainult nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahi eesmärk ei oleks küttimine, vaid kahjustuste ärahoidmine. Heidutus annaks maaomanikule õiguse peletada ise või kasutada jahimeeste abi rändlindude peletamiseks jahirelvadest paugutamise läbi.

Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused saavad olema marginaalsed. Tegemist ei oleks jahipidamisega klassikalises mõttes.

Reguleeritud heidutusjaht tagaks selle, et põllumehed saaks oma tööd teha ja samas see ei kahjustaks rändlindude populatsiooni.

Keskkonnaministeeriumile saadetus pöördumine – Rändlindude heidutusjahi korraldamise taotlus, ETKL 10.04.2018

Lisainfo:

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
06.04.2018

Maaeluminister kinnitas erakorralise toetuse taliviljakasvatajatele

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas eile määruse, millega kehtestatakse taliviljakasvatajatele suunatud erakorralise toetuse maksmise tingimused.

„Mul on hea meel, et saame oma põllumeestele osaliselt korvata eelmisel aastal liigniiskete ilmadega kaasnenud kahjusid. Koostöös põllumajandussektoriga suutsime Euroopa Komisjonile selgitada meid tabanud keerulisi ilmastikuolusid ja nende mõju meie põllumeestele ning on väga rõõmustav, et Euroopa Komisjon toetuse maksmiseks vajaliku summa eraldas,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust saab taotleda põllumaa kohta, millele jäi 2017. a augustist kuni oktoobrini talivili külvamata, või põllumaa kohta, kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kahjustada või hävines ebasoodsate tingimuste tõttu. Toetust võib taotleda isik, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, märkides taotlusele kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks talivilja, ning kelle taotlus rahuldati.

Taotleja saab toetust taotleda maksimaalselt sama hulga hektarite kohta, mille pealt ta sai 2017. aastal pindalatoetust. Taliviljaks loetakse antud toetuse mõistes talinisu, talirukist, taliotra, talitritikalet, talirapsi ja talirüpsi. Toetust saab taotleda minimaalselt 1 ha kohta, mille moodustavad vähemalt 0,3 ha suurused põllud.

Toetuse eelarve on 1,34 miljonit eurot, mis makstakse välja hiljemalt 30. septembril 2018. aastal. Toetuse taotlusi saab esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuste keskkonnas 2. maist kuni 21. maini 2018. a koos pindalatoetuste taotlustega.

Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste muudatustest 2018 aastal ning toetuste vähendamistest. Infopäevad on osalejatele tasuta ja  algavad kõikjal 10.00 ja kestavad 4 akadeemilist tundi

Infopäevade toimumise aeg, koht ja lektorite andmed on kirjas alljärgnevas tabelis:

Infopäeval osalemiseks palume registreeruda klikates tabelis oleval lingil.

Registreerida saab ka merry@kodu.ee või 736 6955.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika rakendamise abinõude tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.

 

„Jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning seetõttu hilines ka saagi valmimine. Lisaks ületas 2017. aasta septembris ja oktoobris esinenud sademete hulk paljuaastaseid keskmisi. Erakorraline toetus on suureks abiks  kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

„Lisaks on kavas seoses erakorraliste ilmastikuoludega toetada Euroopa Liidu eelarvest teraviljakasvatajaid 1,3 miljoni euroga. Neile makstakse toetust talivilja pindade eest, mis ilmastiku tõttu jäid külvamata või said kahjustada,“ lisas Tarmo Tamm.

Toetuse taotlusi saab esitada 9.–12. aprillini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.