Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2018

PRIA peadirektorina jätkab Jaan Kallas

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul PRIA peadirektoriks Jaan Kallase.

PRIA peadirektori konkurss kuulutati välja 30. jaanuaril, mil riigikantselei avas konkursi viieteistkümne tippjuhi ametikoha täitmiseks. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes kuulus ka valikukomisjoni koosseisu, kommenteeris komisjoni otsust: „Jaan Kallas on PRIA peadirektor olnud alates 2007. aastast ja on selle aja jooksul silma paistnud edumeelse ja organisatsiooni arengule orienteeritud juhina. Tema eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks ning seda suunda on oluline järgida ka edaspidi.“

PRIA peadirektor Jaan Kallase tööd on tunnustatud Maaeluministeeriumi kuldse teenetemärgiga.

Jaan Kallase uus ametiaeg algab 01.01.2019 ning kestab viis aastat.

Taustainfo:

Jaan Kallas on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Ta on PRIA peadirektorina töötanud alates 2007. aastast. Enne seda on Jaan Kallas töötanud tippjuhina nii era- kui ka avalikus sektoris.

PRIA korraldab riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste andmist. Lisaks peab PRIA põllumajandusega seotud riiklikke registreid ja muid andmekogusid ning töötleb ja analüüsib kogutud andmeid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2018

Põllumajandussektori esimese kvartali tulemused on viimase kolme aasta parimad

Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese kvartali ülevaatest.

Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.

2017.−18. talvel valitsesid pea kogu Eestis heitlikud ilmaolud, kuid vaatamata sellele talvitusid taliteraviljad hästi.

Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal.

Piimatoodangut saadi 2018. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus I kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim I kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade. Piima osteti kokku 3,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes I kvartalis 30 € 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimeses kvartalis 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.

I kvartali ülevaade

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.06.2018

Mahetoetust taotletakse ligi 190 000 hektarile

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel esitati 2018. aasta taotlusperioodil mahetoetuse saamiseks 1817 taotlust 187 853 hektarile põllumajandusmaale. Seda on 6,7% enam kui 2017. aastal, mil toetust taotleti 175 996 hektarile.

„Riigi jaoks on oluline soodustada mahepõllumajanduse arengut ning seetõttu on vajalik, et toetused makstakse tootjatele välja täies mahus“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Koostöös valitsusega oleme selleks vahendid leidnud, kuna mahemajanduse edendamine on üks meie ühistest prioriteetidest.”

Kõige enam taotleti mahetoetust püsirohumaadele (76 173 ha), mis moodustab 40,5% kogu põllumaast, millele toetust taotleti.

Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Teravilja, kaunvilja ja tehniliste kultuuride külvipinna osakaal mahepõllumajandusmaas on 25,6%; võrreldes 2012. aastaga on see kasvanud 5,8%.

Teraviljadest taotleti kõige enam toetust kaerale (25 996 ha) ning kaunviljadest põldhernele (5 716 ha).

Piirkondadest taotleti toetust kõige enam Tartumaal (27 405 ha). Lõplik toetusalune pindala selgub pärast PRIA ja Põllumajandusameti kontrolle.

Taust:

• Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud juba ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad. See tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik. Mahepõllumajanduse toetusealune kogupind oli 2017. aastal 161 296 hektarit, mis moodustas 78% mahepõllumajanduse registris olevast mahepõllumajanduslikust pinnast.
• Mahetootmise hoogne laienemine jätkub. 2017. aastal tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahetoetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Maaeluministeerium otsis olukorrale lahendust ja leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid sellises ulatuses, et kõik toetused sai täies mahus välja maksta. Lisaks sai jätkata uute toetuse taotluste vastuvõtmisega.

Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma uuest liikmest EESTI OTT!

MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis.

Mis on OTT?

OTT on Eestis tegutsev piirkondlik kodanikevõrgustik, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta.

Lisaks osaleb Eesti OTT aktiivselt erinevatel laatadel ja üritustel, kus pakub maitsvat ja põnevat kodumaist kaupa.

Vaata lähemalt OTT-i kodulehelt: http://www.eestiott.ee/

Eesti OTI Kaubakohtumised toimuvad  hetkel 15 paigas.

Eesti OTT toiduvõrgustike kontaktid ja kaubakohtumised leiad lehelt: http://www.eestiott.ee/eesti-ott-d.html

OTI eestvedaja Emil Rutiku tegi Eestile kingituse üleskutsena süüa 100 päeva Eesti toitu!

Tutvu üritusega lähemalt Facebookis: https://www.facebook.com/100-p%C3%A4eva-Eesti-puhast-toitu-493473824370756/

Maaelu Edendamise Sihtasutus kutsub 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile, mis toimub 19. juulil 2018.a. Pärnus.

„MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“

Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A.H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu).

Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler.

Osalemine tasuta.
Registreerimine kuni 09.07.2018 SIIN

Päevakava

12.30 – 13.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv
13.00 – 13.15 Konverentsi avamine
13.15 – 13.25 ministri tervitus
Tarmo Tamm, maaeluminister
13.25 – 14.15 „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“
Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler
14.15 – 14.45 „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“
 Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
14.45 – 15.00  kohvipaus
15.00 – 15.45 “Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?”
Indrek Saul, kasvustrateegia coach
15.45 – 16.10 „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“
Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
16.10 – 16.20 Päeva kokkuvõte
16.20 – 17.00 MES juhatuse vastuvõtt

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

 

Rohkem infot:

Jane Lumiste
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Tel: 56 481 953
jane.lumiste@mes.ee

18. juunil 2018. aastal toimus Mäos Sämmi Grilli konverentsisaalis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus anti ülevaade 2017.a. II poolasta ja 2018.a. I poolaasta tegevustest, tutvustati ja kinnitati 2017.a. majandusaasta aruanne. Lisaks organisatsiooni liikmetele osalesid üldkoosolekul ettekannetega Maaeluministeeriumi esindajad Kristel Maidre ja Reno Paju, kes rääkisid mis on oodata 2019.a. seoses rohumaade hekseldamise täieliku keelustamisega. Üldkoosolekul osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kes tutvustas 1. juunist 2018.a. rakendunud Autoveoseadust. ETKL-i üldkoosolek arutas ka organisatsiooni seisukohti ja otsustas delegeerida nende koostamise juhatuse ja nõukogu pädevusse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek võttis vastu uue liikmesorganisatsiooni EESTI OTT.

Lisaks kinnitas üldkoosolek põhikirja muudatused, mille tulemusel  on võimalik enne ETKL-i  liikmeks astumise otsustamist taotleda ETKL-i vaatlejaliikme staatust.  Vaatlejaliikmeks saamise kirjalik avaldus tuleb esitada ETKL-i  juhatusele, mis esitab selle koos omapoolse arvamusega nõukogule otsustamiseks. Vaatlejaliikmel on kõik ETKL’i liikme õigused, välja arvatud hääleõigus. Vaatlejaliikmel on ka kõik organisatsiooni liikme kohustused, välja arvatud liikmemaksu tasumise kohustus.  Pärast aasta möödumist vaatlejaliikmeks vastuvõtmisest ETKL-i nõukogu poolt peab organisatsioon otsustama, kas ta esitab avalduse ETKL-i liikmeks astumiseks või ta kaotab vaatlejaliikme staatuse. Kui organisatsioon esitab avalduse, kehtib tema vaatlejaliikme staatus kuni liikmeks vastuvõtmise otsustamiseni ETKL-i üldkoosolekul. Muudatusettepaneku eesmärgiks oleks saada ETKL’ile uusi liikmeid nende organisatsioonide seast, kes toetavad ETKL’i seisukohti, kuid ei ole koheselt valmis liikmeks saama.

Üldkoosolek valis järgmiseks kaheks aastaks uue nõukogu. Kahel järgneval aastal on Eestimaa Talupidajate Keskliidul nõukogu kuueliikmeline.

Üldkoosolek valis nõukogusse:

• Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
• Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
• Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liit
• Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
• Ants Aaman, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
• Kaul Nurm, Eesti Peretalude Liit

Nõukogu esimehe valimine toimub järgmisel nõukogu koosolekul, mille kutsub kokku Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatus.

 

 

 

 

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
19.06.2017

Põllumajandusamet: Puu- ja köögivilja välimüügilettide kontrollimisel on leitud mitmed rikkumised

Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga kontrollib erinevates turustamise kohtades kõikide puu- ja köögiviljade  päritolu.

Eelmisel nädalal kontrollis Põllumajandusamet välimüügilette kuues kohas ning kahel turul. Kolmel korral puudusid kauba päritolu tõendavad saatedokumendid. Põllumajandusamet avaldab rikkumised jooksvalt oma veebilehel www.pma.agri.ee

Toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust, tarnijalt, laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili. Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

 

Lisainfo:

Saima Evendi
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
e-post saima.evendi@pma.agri.ee
tel. 525 2274

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
18.06.2018

Ministrite kohtumisel tutvustatakse ÜPP reformipaketti

Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi  uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist.  „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.

Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.

Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.