8. mail külastas Eestimaa Talupidajate Keskliidu kontorit Harles Kaup (VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja), et arutleda olulistel loomakasvatust puudutavatel teemadel.
Harles Kaup vastas Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmete küsimustele ning andis nõu probleemide lahendamiseks.
Arutleti väiketootjate, veterinaararstide, tapamajade ja muudel olulistel teemadel.
Kokkuvõtet kohtumisest saab lugeda SIIT
Kohtumine 8.05.2019 (VTA ja ETKL)
21/05/2019
Copa-Cogeca
Pressiteade
Põllumajandustootjad tervitavad uue väetiste määruse vastuvõtmist, lootes, et see vähendab üha kasvavaid põllumajandustootmise kulusid
Nõukogu on täna vastu võtnud uue väetamistoodete määruse ja see peaks jõustuma hiljemalt 2019. aasta juuliks. Uue määrusega ühtlustatakse mineraal- ja orgaaniliste väetiste, kontrollitud vabanemisega väetiste ja biostimulantide turuleviimise eeskirjad. Samuti sätestab see ühtsed piirmäärad raskmetallidele, saasteainetele ja patogeenidele.
Uued eeskirjad peaksid suurendama CE-märgisega orgaaniliste väetiste tootmist ja kättesaadavust. Samuti peaksid nad andma Euroopa põllumajandustootjatele suurema valiku väetistoodete kohta, suurendades konkurentsi väetistoodete vahel ja pakkudes asendusvõimalusi.
Euroopa põllumajandustootjad tervitavad seda uudist, sest nad on teiste maailma tootjatega võrreldes ebasoodsas konkurentsis. See ebavõrdsus on tekkinud seetõttu, et Euroopa mineraalväetiste tootjad on rahvusvahelise konkurentsi eest kaitstud hõivemüügivastaste tollimaksude ja tollitariifidega ELi piiril. Arvestades, et mineraalväetised moodustavad kuni 45% ELi põllukultuuride tootmiskuludest ja et teravilja turuhinnad on madalad, põhjustab see ebasoodne olukord kulude-hinnasurve ning sööb ära põllumajandustootjate tulu.
Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen juhib tähelepanu sellele, et „ELi teraviljasektor on viimastel aastatel kaotanud märkimisväärse turuosa, langedes kolm aastat tagasi maailma suuruselt teiselt eksportijalt neljanda suurima eksportijani täna. Väetise hinnad ELis on palju kõrgemad kui teistes maailma piirkondades, kuid ELi põllumajandustootjad ja nende ühistud müüvad nisu ja muid teravilju ekspordiks või Euroopa turule maailmaturuhindadega. Selline olukord on tekitanud ebavõrdsuse, mis kahjustab ELi põllumajandustootjate sissetulekut. Loodame, et uus määrus aitab Euroopa põllumajandustootjatel leida uusi alternatiive, et nad saaksid oma sisendkulusid vähendada. ”
Tõlked (prantsuse, itaalia, hispaania, saksa ja poola keelde) on kättesaadavad: www.copacogeca.eu
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.05.2019
Veterinaar- ja Toiduamet korraldab eriti ohtliku loomataudi õppuse
Veterinaar- ja Toiduamet korraldab 22. mail Tartu vallas, Kukulinna külas asuva Jampo sigala territooriumil suu- ja sõrataudi regionaalse õppuse.
Terve päeva kestev õppus koosneb väli- ja staabiõppusest, mille käigus mängitakse läbi eriti ohtliku loomataudi tõrjumist.
„Õppuse eesmärgiks on harjutada koostööd teiste kaasatud asutustega eriti ohtliku loomataudi puhkemisel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär. „Harjutame ka sündmuspaiga tööde juhtimist, taudipunkti lokaliseerimist, teede sulgemist ja ümbersõitude märgistamist ning muid tegevusi.“
Õppusel osalevad lisaks Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa-Tartumaa piirkondlikule keskusele veel Tartu vald, Maanteeamet, Päästeameti Lõuna päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Keskkonnaamet ja Vireen AS.
Õppuste ajal võib liiklus Jampo sigala vahetus läheduses olla häiritud. Palume kohalikel elanikel ja ettevõtetel suhtuda õppuste läbiviimisesse mõistvalt. Õppuse korraldajad teevad omalt poolt kõik, võimalikult vähe tavapärast liiklust häirida.
Taust:
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.
Lisainformatsioon:
Heidi Käär
Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht
heidi.käär@vet.agri.ee
tel +372 5663 9346
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdhlqfYracCiGqXtvcrvwUQFoCBD8hMgRRp28sPwkassrJcCA/viewform
OLULINE INFO:
– Tooted, mida soovite konkursile esitada, palume teil saata 17. juuniks 2019.a. Eestimaa Talupidajate Keskliidu kontorisse aadressil Üksnurme tee 8, Saku
– Toodete saatmisel palume arvestada, et tooteid hakkab hindama 10-liikmeline hindamiskomisjon;
– Peale registreerimist edastatakse täpsemad toodete registeerimise vormid
2019. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:
• Parim piimatoode
• Parim talujuust
• Parim pagaritoode
• Parim lihatoode
• Parim maius
• Parim tervisetoode
• Parim jook
• Parim lisand
Registeerimine on avatud kuni 12. juunini
Konkursil osalemine on tasuta!
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT KUULUTAB AVATUKS KONKURSI SELGITAMAKS VÄLJA 2019 AASTA PARIMAD TALUD.
Ootame talusid kandideerima järgmistesse kategooriatesse:
– PARIM TOOTMISTALU 2019
– PARIM ALTERNATIIVTALU 2019
– PARIM NOORTALUNIK 2019
Kandideerimiseks palume täita vormi: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScoTEBHGONTaHYSuwGz3RvDcBr4zq6bMJrOf21QTaAoL-n1Yw/viewform
Võitjad kuulutatakse välja 13. juulil Ida-Virumaal toimuval Talupäeval.
Kandideerimisavalduse palume esitada hiljemalt 20.juuniks 2019.
PRESSITEADE
20.05.2019
Mesilasperede toetust taotles PRIAlt 1385 mesinikku 30 837 mesilasperele.
Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.
PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Meil on väga hea meel, et väga palju mesinikke said koos taotluste esitamisega ka oma mesilaspered registreeritud. Loodame, et sellel aastal esmakordselt makstav toetus aitab mesinikel osaliselt katta mesilaste pidamisega seotud kulusid ja mesilaste pidamist laiendada. Kindlasti on toetus abiks kogu Eesti mesindussektorile tervikuna. “
Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2019
Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.
Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.
VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel aastal taas üle riigipiiri Leedu aladele ning marutaudijuhtumeid on sellel aastal olnud näiteks Rumeenias, Poolas ja Türgis,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.
Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalset peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.
Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2019. aasta sügisel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.
Lisainformatsioon:
Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2019
Hiina minister: Eesti kõrge kvaliteediga tooted on Hiina turule oodatud
Täna, 17. mail osales maaeluminister Mart Järvik Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumil ning kohtus Hiina põllumajandusminister Han Changfuga.
Maaeluminister Mart Järvik arutas Hiina põllumajandusminister Han Changfuga Eesti ja Hiina kaubandussuheteid ning koostöövõimalusi teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Järviku sõnul on teadusel ja innovatsioonil oluline koht, et lahendada põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid: kliimamuutused, toiduga kindlustatus, toiduohutus ja tarneahela läbipaistvus.
Han Changfu kinnitas, et Hiina ootab väga Eesti kõrge kvaliteediga tooteid oma turule ning Hiinale on oluline teadusalase koostöö arendamine kahe riigi vahel.
Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumi peamiseks teemaks oli digitaliseerimine ja maaelu edendamine. Oma sõnavõtus tõi maaeluminister välja, et digilahendustel on palju potentsiaali ka põllumajandussektoris. „Juba täna töötavad meil e-põlluraamatu lahendused, mis aitavad põllumehel teha informeeritud ja majanduslikult kõige kasulikumaid otsuseid. Ma usun, et võimalused on palju suuremad, nii riigi siseselt kui rahvusvahelisel tasandil,“ sõnas Järvik.
„Peame oluliseks suurendada tarneahela läbipaistvust, parandada toidu jälgitavust, et paremini ühendada omavahel Euroopa põllumajandustootja Hiina tarbijaga. Digilahendused ja e-kaubandus on meie jaoks ka üks võimalustest, kuidas jõuda oma kõrge kvaliteediga toodanguga Hiina kõige nõudlikuma tarbijani,“ lisas Järvik.
Eesti Taimekasvatuse instituudil on toimiv koostöö Liaoningi põllumajandusteaduste akadeemiaga. Asutatud on ka ühine kartulikasvatamise labor. Maaülikool ja Harbini põllumajandusülikool allkirjastasid aprillis Tartus kahepoolse koostöö edendamise lepingu.
Fotod Maaeluministeerium: https://cloud.agri.ee/s/aR7B6xyfdmNJwDM
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019
Merendus- ja kalandusfondist on ellu viidud ligi 400 projekti
Kalanduse valdkonna arendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste abil ellu viidud ligi 400 projekti, selgus täna Maaeluministeeriumis toimunud EMKFi seirekomisjoni istungil.
„Fondist on toetusi määratud 67,7 miljoni euro ulatuses, millest välja on makstud 35,6 miljonit ehk 27% fondi mahust. 2018. aasta lõpu seisuga on lõpuni viidud 394 projekti,“ võttis seirearuannet kokku Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.
„Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega, siis on Eesti nii võetud kohustuste kui ka väljamakstud toetussummade alusel koostatud edetabelis 28 riigi hulgas 8. kohal,“ lisas Tiidemann.
„Endiselt on taotlejate hulgas edukaimad meetmed kalanduspiirkondade arengu toetus ja püügivahendite toetus, mille abil saab soetada selektiivsemaid püügivahendeid,“ ütles asekantsler. „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise“ ehk projektitoetuse raames saab toetust taotleda viiel erineval suunal: kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, majandustegevuse mitmekesistamine, kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ning sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamine.
Fondi rakendamisel on prioriteetne kalavarude olukorra parandamine nii rannikumeres kui ka sisevetes läbi koelmualade ja elupaikade taastamise ning kunstkoelmute paigaldamise. Selleks rakendatakse meedet „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus“.
Samuti on praegusel perioodil oluline kalandussektori konkurentsivõime suurendamine ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste koostöö edendamise kaudu, mida toetatakse läbi kahe meetme – kalapüügi- ja vesiviljeluse innovatsioonitoetus.
Lisaks 2018. aasta seirearuande tutvustamisele anti seirekomisjoni istungil komisjoni liikmetele ülevaade ka EMKFi rakendamise hetkeseisust, teavitustegevusest ning tutvustati fondi raames 2019. aastaks planeeritud hindamistegevusi.
EMKF seirekomisjoni kuuluvad nii erinevate riigiasutuste, teadlaste kui ka kalandussektori esindajad. Komisjoni peamine ülesanne on hinnata programmi elluviimist ja edusamme ning vajadusel esitada ettepanekuid tulemuslikkuse parandamiseks.
EMKF 2014–2020 rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKFi vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019
Tule vaata, kuidas valmib Eesti toit
27. maist 1. juunini on võimalik külastada üle Eesti asuvaid toidutööstuseid, et näha oma silmaga, kuidas Eesti toit valmib. Nüüd on Eesti toidu veebilehel avatud ka broneerimissüsteem, mille kaudu saab külastustele registreeruda.
„Eestis toodetud toit on kvaliteetne ja ohutu ning tänu avatud toidutööstuste nädalale on kõigil võimalik selles veenduda. Soovitan pereliikmed või sõbrad kokku koguda ning avastama minna, milliseid uuenduslikke tehnoloogiaid meie toidutööstustes kasutatakse ja kui palju erinevaid ning huvitavaid tooteid seal valmistatakse,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.
„See on eriline hetk, kui tööstused lubavad piiluda oma tagatubadesse, kuhu reeglina inimesi tänavalt ei lasta. Kes tahab teada, kuidas valmib konkursil „Eesti parim toiduaine 25“ Grand Prix’ eriauhinna võitnud Leiburi Rukkipala või selle aasta peavõidu saavutanud Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid, siis nüüd on selleks võimalus,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.
Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee. Huvilistele avavad oma uksed 28 toidutööstust üle Eesti: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Pagar ja Köök, Luke Farmimeierei, Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu, Balbiino, Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia, Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma, Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.
2018. aastal külastas avatud toidutööstusi pea 900 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.
Neljandat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.