Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle eripreemiad parimatele toidu, põllumajanduse ja kalandusega seotud teadustööde autoritele.

Maaeluministeerium andis välja kokku neli eriauhinda. Nendest kolm võrdset läksid vanemate kooliastmete individuaaltöödele. Vanema kooliastmeauhinnad andis Maaeluministeeriumi poolt üle Maaelu Teadmuskeskuse direktorAndre Veskioja. Lisaks pani Maaeluministeerium peaauhinna välja algklasside konkursile „Imeline maitse“. Algklassidele andis auhinna üle ministeeriumi esindaja Signe Sabas.

Eripreemia sai Tallinna Inglise Kolledži õpilane Michelle Kiik. Tema juhendajad on doktorant Kadi Jakobson (TFTAK) ja õpetaja Aune Nigol. Michelle töö pealkiri on „Taimsed valgupulbrid piimaalternatiivide arenduseks- füüsikaliste ja sensoorsete omaduste vahelise seose uurimine“.

Eripreemia sai Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Janely Semilarski. Tema juhendaja on Lauri Mällo. Janely töö pealkiri on „Mikroplast Peipsi järve rääbise (Coregonus albula) ja samasuvise koha (Sander lucioperca) seedekulglas“.

Eripreemia sai Tartu Luterlik Peetri Kooli õpilane Laura Veerde. Tema juhendaja on Joana Jõgela. Laura töö pealkiri on „Toiduvärvi E102 (tartrasiin) sisalduse määramine limonaadides ja pirnimaitselises siirupis“.

Hullu teadlase uurimistööde konkursi „Imeline maitse“ peaauhinna pani välja Maaeluministeerium. Auhinna võitis Järveküla kooli 1. klass uurimustööga „Miks mõned maitsed on lastele keelatud?“. Tööd juhendas klassijuhataja Merike Sepp.

Õpilaste teadusfestivali läbiviimine on suur töö ja tulemus kõikide osapoolte jaoks inspireeriv. Tunnustame Eesti Teadusagentuuri ja oleme ka järgnevatel aastatel kaasteelised, et maamajandusele uusi suundi näitav teadus saadaks meie õpilasi kogu haridustee jooksul. Õpilaste teadustöödest peegeldub Maaeluministeeriumi jaoks oluline info õpilaste huvide, teadmiste, eluplaanide ja koostöövalikute kohta. Loodame, et paljudest tänastest teadusfestivalil osalejatest saavad tulevikus maaelu suunajad.

Maaeluministeerium tänab kõiki riiklikul konkursil osalenud õpilasi, nende juhendajaid ja perekondi ning soovib võitjatele palju õnne.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. aprill 2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

22.märtsist 5. aprillini võeti vastu taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks. Esialgsetel andmetel esitati PRIAle 538 taotlust ja taotletav summa on kokku üle 69 miljoni euro.

Toetust sai taotleda põllumajandustootmises vajalike masinate ja seadmete soetamiseks, tootmishoonete ning nende juurde kuuluvate taristute ehitamiseks ja rajamiseks, investeeringute tegemiseks bioenergia tootmisesse jne.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul oli huvi toetuse vastu väga suur. „Taotletud toetuse kogusumma ületab taotlusvooruks eraldatud üle 27,5 miljoni euro suuruse eelarve mitmekordselt,“ lisab Kristel Võsu.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (69), Lääne-Virumaalt (57) ja Pärnumaalt (53).Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Maakond Taotluste arv Taotletud summa (eurot)
HARJUMAA 30 3 367 409
HIIUMAA 7 483 857
IDA-VIRUMAA 15 2 167 821
JÕGEVAMAA 38 5 681 390
JÄRVAMAA 22 4 417 879
LÄÄNEMAA 17 2 465 157
LÄÄNE-VIRUMAA 57 9 693 716
PÕLVAMAA 39 6 123 670
PÄRNUMAA 53 4 998 687
RAPLAMAA 36 5 522 455
SAAREMAA 27 2 788 390
TARTUMAA 69 9 839 189
VALGAMAA 32 2 343 756
VILJANDIMAA 51 5 778 839
VÕRUMAA 45 3 990 991
Kokku: 538 69 663 208

Esitatud taotluste arv ja taotletud summad valdkondade lõikes jagunesid:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 278 taotlust kokku summas 38 955 560 eurot;
  • piimatootmine – 72 taotlust kokku summas 15 220 057 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 112 taotlust kokku summas 9 615 589 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 76 taotlust kokku summas 5 872 003 eurot.

Taotlusvooruks eraldatud 27 532 000 eurone eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 6 839 000 eurot;

2) piimatootmine – 8 353 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 6 170 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 6 170 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 14. augustil 2023.

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikul

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikule

Täna, 12. aprillil toimub Tallinnas Läänemere V kalandusfoorum, mille teemaks on kalalaevastiku piiramise vajadus kaasaegses kalapüügikorralduses.

Muutuvas maailmas on kalalaevastik ja selle kasutamise küsimus väga tähtis teema. „Nagu mujal, peame ka kalanduses liikuma loodussõbralikumate alternatiivide poole, kuid millised on need kõige paremad lahendused? On selge, et kalalaevastikku tuleb uuendada nagu ka see, et võimsuse ja mahupiirangud on kalalaevade puhul sellistele uuendustele takistuseks.  Olukorras, kus piirangutel puudub mõju kalavarude kaitsele riikides, nagu Eesti, kus kalapüük on reguleeritud individuaalsete püügimahtudega, tuleks Euroopa Komisjonil pakkuda välja paremaid võimalusi, kui jäigad laed laevastiku suurusele. Vastasel juhul jääb ka innovatsioon pärsituks,“ leiab asekantsler Siim Tiidemann. Ta usub, et parimad lahendused tulevad alati omavahel suheldes. „Rõõm on tõdeda, et sellised kalandusmaailma tipud on tulnud kokku ja kindlasti leiame täna siin koos mingid vastused,“ on asekantsler entusiastlik.

Foorumil teevad ettekanded Maaeluministeeriumi, Islandi Ülikooli, Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, Rootsi Avamerekalapüügi TO, Taani kalanduspoliitika edendajate organisatsiooni Aquamind ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Foorumit korraldavad koostöös Kalanduse teabekeskus ja Maaeluministeerium. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Otseülekande leiab worksup lehelt.

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

 Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

 Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

„Ehtne Talutoit kaubamärgi loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoitu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele. Lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada. Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud. „Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat, kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“  Märk pole abiks mitte ainult tootjatele vaid ka tarbijatele, märk aitab peresisseostude tegijatel leida hõlpsasti talutoodangu poeriiulidelt.

Ehtne Talutoit märgistusega soovitab liituda ka Katrin Sepp,  Öselwise üks asutajatest. „Liitusin märgistusega 2018. aastal ja olen väga rahul. Igale tootjale on oluline olla pildis ja see on üks võimalustest jõuda kiiremini oma tarbijateni.“  Öselwise on selle aja jooksul noppinud erinevaid auhindu ning osalenud mitmel Ehtne Talutoit märgistusega seotud üritusel nagu „Maa tuleb linna suurlaat“, „Parim Talutoit konkurss“ ning sel aastal minnakse üheskoos ka Maamessile.

Ehtne Talutoit märgistusega saab liituda siit. Märgi omanikuks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus tuuakse esile talutootjate ja toodete tugevusi: tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning talutoodete puhul on valdavalt tegu mahetoodetega.  Ehtne Talutoit toidumärgise eesmärgiks on talutoidu tootekategooria tuntuse, toodete mitmekesisuse ja ostmisvõimalustest teadlikkuse kasvatamine. 

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
05.04.2023.a

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2023

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal tutvustab teemaõhtute ja mitmekesiste tegevuste kaudu taimetervise olulisust.

 Iga päev toimuvatest huvitavatest tegevustest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi teel. „Esitleme taimetervise töövihikut, avame taimeterviseteemalise orienteerumisraja ning toimub ka putukakostüümide konkurss. Igal õhtul on teemaõhtud, mida saab jälgida ka veebi teel. Nädal lõppeb 20. mail perepäeva ja taimelaadaga, kus jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas vältida ohte taimi müües ja ostes. Tegevusi on nädala jooksul hulgi nii suurematele kui ka väiksematele; loodame rohket osavõttu,“ ütles nädala peakorraldaja Meelis Kõiv.

Taimetervise nädala eesmärk on hoida valdkonna tähtsust pidevalt päevakorras ja tõsta kõigi teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. „Eestis on taimetervise seisund praegu hea, aga selle säilitamiseks peame me kõik oma panuse andma. Taimetervist ohustavad nii kliimamuutused kui ka inimtegevus. Kiiresti kasvav kaubavahetus ja sagenev reisimine soodustab taimekahjustajate levimist uutesse piirkondadesse, mis võib kaasa tuua põllumajandustootmises suure saagikao või põhjustada kahju kohalikele liikidele. Taimetervise nädal annab hea võimaluse nendest teemadest rääkida ning juhtida tähelepanu sellele, mida me kõik saame teha, et taimekahjustajate levikut ära hoida,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

 Taimetervise nädal toimub teist aastat järjest. Üritusi korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Tartu Loodusmaja. Taimetervise nädalal esitletava töövihiku piltide saamiseks toimus joonistuskonkurss, mille tulemused on nähtavad Maaeluministeeriumi kodulehel.

Ürituste kava ja lisainfo taimetervise nädala kohta Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel ja Facebookis.

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

 30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti  on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse LEADERi rakendamise eelnõu.

LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu programmi üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine.

Kohalikud tegevusrühmad on alates 2004. aastast teinud suurepärast tööd, et arendada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda. Tänu LEADER programmile, kohalikele tegevusrühmadele ja kõigile seotud osapooltele on maapiirkonnas kohalikud kogukonnad aktiivsed ja elujõulised. „Näiteks maaelu arengukava 2014–2020 rakendamise kaudu loodi üle 1000 uue töökoha tänu LEADER programmile,“ rääkis maaeluminister programmi vajalikkusest.

Läbi aegade on LEADER programmi toetamiseks Maaeluministeerium ette näinud kogu maaelu arengu fondi eelarvest peaaegu 10%. Selle poolest oleme Saksamaa järel teisel kohal ja seega ühed eesrindlikumad Euroopas. „LEADER on ja jääb meie jaoks oluliseks toetusmeetmeks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030  ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 eesmärkide saavutamiseks“ ütles minister Kruuse.

Euroopa Liidu uue finantsperioodi rakendumise viibimisega oli kohalikel tegevusrühmadel võimalus kasutada uue perioodi raha üleminekuperioodil ehk aastatel 2021-2022. Need vahendid tuleb piirkondadel kogukonna arenguks veel ära kasutada, enne kui saab uute strateegiate elluviimist alustada. „Tegevusrühmad, kõik nende liikmed ja maapiirkonna iga üksik elanik on meie jaoks oluline. Seetõttu jätkub ka tulevasel programmiperioodil LEADER strateegiate toetamine,“ kinnitas minister Urmas Kruuse.

Kooskõlastamisele saadetud „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamise“ eelnõuga reguleeritakse kohalike arengustrateegiate esitamise, hindamise ning heaks kiitmise tingimusi ja kohalike strateegiate kaudu elluviidavate tegevuste üldiseid reegleid ja rahastamist. Strateegiate rahastamise jaotuse põhimõtted võtavad arvesse mitut erinevat piirkonna sotsiaal-majanduslikku dimensiooni: pindala ja asustustihendust, elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu ning saarelisust. Pelgalt pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tegevuspiirkonna asustustiheduse ja palgatöötaja kuu keskmise brutotulu suhe kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse vastavasse nimetatud näitajasse annab võimaluse tasakaalustada eelarve jaotust selliselt, et keskmisest paremal positsioonil olevad piirkonnad saavad riigi toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest halvemal positsioonil olevad piirkondi toetatakse enam.

LEADER programmi eelarve on tulevasel perioodil kokku 59 487 129 eurot, millest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud eelarve Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) kokku on 7 142 857 eurot, millest ESF+ maksab 70% ja riik 30%.

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat PRIA pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru 16 infopäeva üle Eesti, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2023. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, seal hulgas eelmise perioodiga võrreldes tehtud muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

“Toetuste taotlemisel on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väga palju muudatusi. Maaeluministeerium ja PRIA on andnud konsulentidele põhjaliku ülevaate kõigist toetusmeetmetest, et nad saaksid need teadmised omakorda põllumeesteni viia. Loodame, et võimalikult paljudel taotlejatel on võimalik infopäevadel osaleda ja kõigist muutustest hea ülevaade saada,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Kolm infopäeva toimuvad veebis ning 13 infopäeva toimub kontaktsena. Infopäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Rohkem infot ja registreerimine on leitav siit https://www.pikk.ee/infopaevad-2/