Parima talu valimine tuleb ka sel aastal

Eestimaa Talupidajate Keskliit
20.05.2020.a.
PRESSITEADE

Parima talu valimine tuleb ka sel aastal

Hoolimata koroonaviiruse põhjustatud kriisist korraldab Taluliit ka sel aastal parima talu valimise, et rahvale senisest paremini teadvustada kodumaise talutootmise olulisust. 

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel, ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust. Auhinnalised kohad parima talu konkurssil annavad võtijatele võimaluse silma paista ning ka reaalse konkuretnsieelise,” selgitas Kerli Ats ning kutsus ülesse täitma tänasest avatud kandideerimisavaldust. “Kandidatuuri võib esitada lisaks enda talule ka oma naabri omale või mõnele muule talule, mis on esitajale silma paistnud.” lisab ta.

Kandideerima julgustab ka eelmise aasta parima talu tiitli võitja. “Kui juba kolm inimest on käinud soovitamas, et kandideerige, siis võiks ju ikka osa võtta. Talu ei saa kunagi valmis, selle taha ei tasu pugeda. Koguaeg on midagi teha,” ütleb Võrumaal asuva Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Nii nagu eelnevatelgi kordadel oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerimisavaldusi saab täita kuni jaanipäevani.  Kandideerimisavaldus on leitav siit: EESTI PARIM TALU 2020 KANDIDEERIMISAVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel. Konkurssi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga ning parimaid talusid valitakse tänavu juba 27. korda.

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Siloseire näitab õiget aega heintaimede sileerimiseks

PRESSITEADE
20.05.2020

Põllumajandusuuringute Keskus alustas iga-kevadise seirega heintaimede sileerimise optimaalse aja leidmiseks. Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti erinevatest piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel,“ kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. „Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta.“

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime,“ räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 18. mail, 25. mail, 1. juunil, 8. juunil ja 15. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.

Siloseire https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Info: PMK söötade ja teravilja labor

672 9119 | ann.akk@pmk.agri.ee

TULE ASENDUSTALUNIKUKS!

Asendusteenistus on tööjõuvahendusteenus taimekasvatustalunike asendamiseks, seda nii planeeritud puhkuse, komandeeringu kui ka ootamatu haiguse korral. Asendusteenistuse eesmärgiks on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

2020 aasta lõpuni võib asendusteenust osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu, kuid võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

MILLISED ÜLESANDED OOTAVAD ASENDUSTALUNIKKU?

Olenevalt oskustest ootab asendustalunikku ees põllumajandusmasinatega opereerimine ja kõikvõimalikud muud põllumajandust abistavad tööd. Asendustaluniku töö on liikuv, mistõttu saab teenindada mitmeid erinevaid talusid nii elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal.

MIS ON SELLE TÖÖ EELISED?

Asendustaluniku ametit pidades saab arendada ja täiendada oma erialast töökogemust. Asendusteenistujate tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Üks asendustalunik võib teenindada samaaegselt 6–10 talu. Lisaks makstakse asendustalunikele vastavalt panusele motiveerivat töötasu.

KES SOBIB ASENDUSTALUNIKUKS?

Asendusteenistusega liitumiseks peab olema omandatud või omandamisel põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2020

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020. aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Pindalatoetusi on taotlenud juba 5972 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Pressiteade
18.05.2020

Pindalatoetusi on taotlenud juba 5972 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini

Kuni 15. juunini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Taotlusi saab esitada ainult e-PRIA vahendusel.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Selleks, et jõuaksime vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, kutsun kõiki taotlejaid ülesse esitama taotlust võimalikult varakult. Ärge jätke taotluste esitamist viimastele päevadele ning võimalusel esitage taotlus ära maikwww.“

PRIA teenindusbürood on alates 18. maist taas klientidele avatud. Pindalatoetuste taotlemise perioodil kuni 15. juunini oleme erakorraliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00. Selleks, et oleks võimalik järgida kõiki viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid teenindame ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Aja saate broneerida kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroodesse. Kontaktid leiate https://www.pria.ee/teenindusburood. Soovitame tungivalt esitada oma dokumendid ja taotlused võimalusel läbi e-kanalite (e-PRIA, e-post), et haigestumise risk viia võimalikult madalale.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitavwww.pikk.ee.

Palume taotlused esitada võimalikult varakult.

Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2020 

Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu

Eriolukorrast tingitud raskuste leevendamiseks muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete määrusi, et pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu.

Seoses COVID-19 viirusest tingitud olukorraga on väga tõenäoline, et toetuse saajatel ei ole võimalik kinni pidada toetuse määramise otsustes märgitud tegevuste elluviimise tähtaegadest, sest tegevuste plaanipärane elluviimine on takistatud.

„Olen tihedalt kohtunud sektori esindusorganisatsioonidega ning teadlik olulisematest murekohtadest kalandussektoris. Selleks, et vältida tootjate raskustesse sattumist, oli vaja kiiresti reageerida ja pikendada toetatavate tegevuste elluviimiseks antud tähtaegu,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõu puudutab 8 kalanduspiirkonna kohalikku algatusrühma, kuni 58 kala- ja vähikasvatusega tegelevat ettevõtet, ligi 105 kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet ning kuni 1330 Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ning Pihkva järvel püügiõigust omavat ettevõtjat, kes on taotlenud või taotlevad toetusi rakenduskava meetmetest.

Muudatus puudutab järgmisi määrusi:

  • algatusrühma koostöötegevused;
  • kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus;
  • kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus;
  • kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine;
  • püügivahendi parendamise toetus;
  • vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus.

Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.05.2020

 Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas sel nädalal Leader-projektitoetuse määruse muudatuse, mis lubab kohalikel ettevõtjatel ja kodanikuühendustel eriolukorra tingimustes teha investeeringuid paindlikumalt ning pikendab tähtaegu aasta võrra.

„Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuleb ka Leader-toetustes teha muudatusi, mis lähevad kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatuse tulemusena võimaldatakse toetusesaajatel rahulikumalt kõik vajalikud tegevused ja investeeringud ära teha, mis tagab maapiirkondade kestliku arengu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Eriolukorra tõttu on suletud paljud teenused ja asutused, mida ei loeta esmavajalikuks, mistõttu ei ole paljudel võimalik tähtajaks toetatavaid tegevusi ellu viia või investeeringuid teha. Seetõttu muudetakse kohalike arengustrateegiate alusel toetatud tegevuste elluviimine ja investeeringute tegemine paindlikumaks ning tähtaegu pikendatakse ühe aasta võrra. Lisaks on kohalikul tegevusgrupil võimalik 2020. aastal oma strateegiat ja rakenduskava senisest rohkem muuta.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Üle Eesti tegutseb 26 Leader-tegevusgruppi.

Muutusid taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tasumäärad

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
15.05.2020

Muutusid taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tasumäärad

Kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel, et see ei ohustaks keskkonda ning inimese tervist.

2020.aasta kevadel toimus muudatus kõikides hindades, uued teenuste tasumäärad on järgmised:

Teenuse nimetus                                                               Hind km-ta

Ühe kuni 12-meetrise
töö-laiusega taimekaitseseadmele                                  70,00
tehnilise kontrolli teostamine

Iga 12-meetrist töölaiust
ületava meetri eest täiendav                                                4,00
tasu

Transpordi tasu ühe kilomeetri eest                                  0,7

 

Volituse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegemiseks annab Põllumajandusamet. Tasude määrad on paika pannud Põllumajandusamet koos kontrolli teostajatega. Tehnilise kontrolli tegija võetavad tasud peavad olema kulupõhised ja läbipaistvad ning kujundatud selliselt, et kataksid nende teenustega seotud põhjendatud kulutused.

Eestis on 11 tehnilise kontrolli teostajat, kontaktid leiab siit.

Lähem info:
Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee

 

Põllumajanduse ministrite videokonverentsi keskmesse tõusid koroonaga seotud meetmed

FOTO: Simo Sepp

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020

Põllumajanduse ministrite videokonverentsi keskmesse tõusid koroonaga seotud meetmed

 Kolmapäeval, 13. mail toimus Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite mitteametlik kõrgetasemeline videokonverents, mille peateemaks olid edasised meetmed COVID-19 mõjudega toimetulekuks.

 „Liikmesriigid tänasid Euroopa Komisjoni seniste sammude eest COVID-19 mõjudega võitlemisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, kuid enamik leidis, et need pole olnud piisavad. Seetõttu tegid liikmesriigid rea ettepanekuid, mida võiks veel teha sektori aitamiseks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Minister ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Komisjoni ettepanek anda ajutist toetust kuni 5000 eurot ühe tootja kohta ei ole piisav, et lahendada põllumajandustootjate probleemi. „Seetõttu soovime, et esmatootjate puhul seda summat tõstetaks. Selle eesmärk on eelkõige aidata tõhusal viisil eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid,“ ütles Arvo Aller. Tema sõnul on Eesti jaoks oluline ka see, et lisaks seni võetud meetmetele mõeldaks ka sellele, kuidas sektorit aidata kriisijärgsel ajal, mil majandus pole veel taastunud.

Mitu liikmesriiki soovivad eriolukorra mõjude leevendamise abinõusid laiendada siiani katmata sektoritele, sealhulgas linnu-, sea- ja veiselihatootjatele.Aiandussektori puhul soovitakse kompenseerida sektori saamata jäänud tulu. Lisaks paluti arvestada ka USA kehtestatud tariifide mõjudega sektorile. Osale liikmesriikidest valmistas muret ka vabakaubanduslepingute sõlmimise kiirendatud protsess, eelkõige lähtudes raskest olukorrast veiselihasektoris.

Euroopa Komisjon tõdes, et valikute tegemine on vajalik ning kõiki sektoreid aidata ei ole võimalik; samas viitas komisjon võimalusele anda riigiabi. Siiski ei välistanud komisjon võimalust, et tulevikus, olukorra halvenemisel võidakse võtta lisameetmeid siiani katmata sektorite abistamiseks.

Kalanduse valdkonnas pidasid liikmesriigid COVID-19 mõjude leevendamiseks võetud meetmeid üldjuhul ajakohasteks. Siiski rõhutasid mitu ministrit, et eriolukord kestab ilmselt oodatust kauem ja seetõttu on raske praegu hinnata, kas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) muudatused on piisavad. Kriis mõjutab jätkuvalt liikmesriikide kalapüügi, -kasvatuse ja ‑töötlemise sektoreid.

Põhilised EMKFi kriisimeetmed, mida liikmesriigid plaanivad võtta, on püügitegevuse ajutine peatamine ja kalakasvatuste kahjude kompenseerimine. Lisaks on mõnel riigil plaanis anda riigiabi. Sellest lähtuvalt palusid mitu ministrit komisjonil analüüsida täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Minister Aller märkis oma sõnavõtus, et tuleb hakata kiiremas korras valmistuma kriisist väljumiseks ja vältida rahastuse katkemist programmiperioodi lõpus. Selleks tuleb ette näha üleminekusätted.  Lisaks Eestile mainisid ka mitme teise riigi ministrid üleminekusätete vajalikkust.

Toiduseaduse muudatus loob paremad tingimused toidukäitlejatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020

Toiduseaduse muudatus loob paremad tingimused toidukäitlejatele

 Maaeluminister Arvo Aller saatis täna kooskõlastusringile toiduseaduse muudatuse eelnõu, millega luuakse toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.

Muudatustega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. „Eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba vaid valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes,” sõnas maaeluminister Arvo Aller. „Käitlejatele jäävad siiski kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded,” rõhutas minister.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning veel mõnes asutuses. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Eelnõuga antakse väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. „Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja -ruumide projekteerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest. See annab võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi,” lisas Aller.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.

Loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas ning tegevus toimub põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.