Autor: Gelis Pihelgas

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.05.2020

11.–16. mail toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal tuvastati marutaudijuhtum Lääne-Prantsusmaal, kus haigus leiti illegaalselt Põhja-Aafrikast toodud kutsikal. Lisaks tuvastati eelmisel aastal marutaudijuhtumid metsloomadel näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas,” kirjeldas Niin.

“Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid, mis võivad ohustada ka inimesi,“ selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:
• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee

Taust
Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel.

Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Piirialadel metsloomade vaktsineerimise tulemusel pole marutaud läbi metsloomade rände Eestisse tagasi levinud. Seega saab öelda, et metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on olnud vajalik ning väga tulemuslik. Uuringute põhjal võib öelda, et üle kolmveerandi sihtgrupi loomadest on vaktsiinisööta söönud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.05.2020

 Käib toetustaotluste vastuvõtt ohustatud tõugu loomade pidamiseks

Alates 2. maist saab taotleda toetust ohustatud tõugu loomade pidamiseks ja loomade heaolu parandamiseks.

Põllumajandusloomade ohustatud tõugude pidamist on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud alates 2004. aastast. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi seisukohast oluliste kohalike tõugude säilimine. Toetatakse eesti maatõugu veise, eesti, tori ja eesti raskeveohobuse ning eesti vuti pidamist.

„Alates sellest aastast saab toetust taotleda ka kihnu maalamba kohta, kes kanti ohustatud tõugude loetellu eelmise aasta sügisest,“ ütles Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Loomade heaolu toetust antakse veiste, hobuste, lammaste, kitsede, sigade ja munakanade täiendavate heaolunõuete täitmise eest. Kui seni toetati sigade heaolu vaid põhuallapanuga sigalates, siis alates tänavusest toetatakse heaolu parandamist ka vedelsõnnikutehnoloogiaga lautades, kus üldjuhul on palju loomi ning suur loomtihedus.

Sellistes lautades tuleks võimaldada loomadele suuremat liikumisvabadust, mistõttu on üks nõue tagada rühmasulgudes peetavate sigade kohta suurem põrandapind. Samuti tuleb tagada põrsaste valutu kastreerimine ning paigaldada sigade pidamise ruumi kaamera. „Kui tõuseb loomapidaja võimekus sigu jälgida, saab ka tekkida võivaid probleeme kiiremini lahendada,“ lausus Katrin Rannik.

Taotluste vastuvõtmine algas 2. mail ning taotlusi saab esitada kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlust ei ole sel perioodil võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt – https://www.pria.ee/toetused/OTL_2020.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
08.05.2020

Mahetootmisega jätkajad saavad esitada andmeid 15. juunini

Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, sh mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisega, seemne ja paljundusmaterjali tootmise, ettevalmistamise ja turuleviimisega, loomakasvatuse ja mesindusega jätkavad tootjad peavad Põllumajandusametile 15. juuniks esitama oma tootmise andmed ja tasuma riigilõivu.

Esitada tuleb andmed kõikide kasutusel olevate põldude ja muu kasutuses oleva maa kohta, kasvatatavad või korjatavad liigid, mesilasperede asukohad.

Andmed saab esitada:

• Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee Abistava juhendi leiab siit
• Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
• Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Pärast 15. juunit kasutusele võetud maad jäävad käesoleval aastal mittemahepõllumajanduslikuks.

Põllumajandusametile ei pea esitama põldude andmeid, kui need esitatakse samal aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku, mahepõllumajandusega jätkamise toetuse või ühtse pindala toetuse taotlemisel ja esitatud põldude loetelusse on kirja pandud põldude maakasutuse staatused.

Riigilõivud saab tasuda taotluse täitmisel läbi panga lingi või eraldi maksena. Info riigilõivude kohta leiab siit

Lähem info tootjatele Põllumajandusameti spetsialistidelt igas maakonnas, kontaktid leiab siit

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.05.2020

 VTA kontrollis pisteliselt puu- ja köögiviljades taimekaitsevahendite sisaldust

Kontrolliti vastavalt hooajalisusele import aed-, puu- ja köögivilju. Uuritud partiid olid nõuetekohased.

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul oli pistelise proovivõtu eesmärgiks kontrollida värske puu- ja köögivilja nõuetele vastavust. „Veendumaks, et värsked puu- ja köögiviljad, mis jõuavad meie turule, oleksid kasvatatud, hoiustatud ja transporditud nõuetele vastavalt ning ei ohustaks Eesti elanike tervist, võtsime taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi väliselt täiendavad proovid taimekaitsevahendite (TKV) jääkide määramiseks,“ selgitas Kallip.

Ohutuse hindamiseks analüüsiti maasikate, tomati, apelsinide ja viinamarja partiisid põhilistest tarneriikidest (Egiptus, Kreeka, Holland). Maasika proovid võeti Harju- ja Tartumaa müügiletist ning teised proovid Harjumaal asuvast hulgilaost, kust jõuab kaup edasi ka kõikidesse teistesse Eesti maakondadesse. Kõik proovid vastasid nõuetele ning TKV jääkidele kehtestatud piirnormide ületusi ei tuvastatud.

„Kuna praegu kodumaiseid värskeid aiasaadusi veel turul pole ning palju tarbitakse värskeid tooteid, mis on pärit teistest riikidest, siis võtsime proovid nendest tootegruppidest, mida eestlased nendest enim tarbivad,“ kirjeldas Kallip. Samuti tuletab Kallip meelde, et toituda tuleks mitmekesiselt. „Parimaks toidust tulenevate ohtude ja riskide hajutamiseks on tarbijal soovitslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt,“ lisas Kallip.

Sellel aastal võtab VTA TKV jääkide kontrollprogrammi raames toidust 250 seireproovi. Fookuses on jätkuvalt nii kodumaised kui mitte-Eesti päritolu maasikad ning eestlaste toidulaual olulisel kohal olevad toidugrupid nagu kartul, porgand, tomat, kurk ja õun.

Pressiteade
06-05-2020

Euroopa Parlamendi president David Sassoli avaldus ELi majanduse elavdamise kava kohta, mis on seotud ELi järgmise pikaajalise eelarvega (2021-2027):

„Praegu on hetk, mil ELi eelarve kasutamisel peab olema julge ja ambitsioonikas. Parlament on selles protsessis kõrvuti teiste ELi institutsioonidega võtmemängija, üheskoos peame me tagama, et uus eelarve oleks parim võimalik vahend Euroopa majanduse elavdamiseks ja kodanike aitamiseks. Peame ilmtingimata jõudma kokkuleppele nii taastamiskava kui ka järgmise mitmeaastase eelarve osas.

Enne kriisi puhkemist seadsid parlamendiliikmed väga ambitsioonikad eesmärgid. Praegu ei ole õige aeg neid ambitsioone vähendada. Oluline on kokku leppida taastamiskavas ja eelarves, mis vastaksid meie ees seisvatele väljakutsetele.

Majanduse elavdamise pakett peab olema mahukas ja pakkuma lisaväärtust ning see peab olema tugeva mitmeaastase finantsraamistiku osa. Me ei tohi unustada pikaajalisi investeeringuid ja strateegilisi eesmärke. Kriis on suurendanud majanduslikku ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel ja taastamiskava peab aitama seda lõhet vähendada.

Vahendid peavad olema kiirelt kättesaadavad nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kriisist mõjutatud töötajatele. Kiire reageerimine on oluline.

Eelarvepädeva institutsioonina peab parlament olema kaasatud taastamiskava koostamisse. Samuti kavatseme põhjalikult uurida liidu pikaajalise eelarve uut ettepanekut. Lisaks kordame, et EL vajab erakorralist eelarvekava.

Parlamendiliikmetel peab olema õigus investeerimisotsustes kaasa rääkida, sest just nemad esindavad kodanikke ja ühist hüve. Nagu parlament on oma ametiaja algusest saadik tõestanud, ei ole see vaid kummitempel.

Komisjoni kavandatud ELi omavahendite suurendamine on positiivne, kuid see ei tohi jääda ühekordseks sammuks ning sellega peavad kaasnema uut liiki omavahendid, mis on eeltingimus pikaajalise eelarve osas kokkuleppe saavutamisele.

Praegune kriis mõjutab kogu Euroopat. Peame Euroopa liidritena selle väljakutsega toime tulema. Peame kaitsma kõige haavatavamaid. Kriisiajal peab Euroopa olema tugev ja töötama kõigi eurooplaste veelgi enam kui varasemalt.“

Taustainformatsioon

Euroopa Parlament võtab järgmisel nädalal täiskogu istungil vastu resolutsiooni ELi majanduse elavdamise kava (nn taastamiskava) kohta.

Resolutsiooni keskmes on ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 ning Euroopa Parlament nõuab parlamendi rolli kaitsmist. Ettepaneku eesmärk on tagada demokraatlik kontroll, läbipaistvus ja vastutus.

Euroopa Parlament hääletab järgmisel nädalal seadusandliku algatusraporti üle, milles tehakse ettepanek 2021. aasta erakorralise eelarvekava kohta.

Kui Euroopa Komisjon esitab uued ettepanekud, on parlament valmis kiiresti reageerima ja panema juunis toimuval täiskogu istungil paika parlamendi läbirääkimisvolitused.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
6.mai 2020

Balti riikide põllumehed: ELi eelarve uus ettepanek peab vähendama ebavõrdsust

Eesti, Läti ja Leedu 12 põllumajandusorganisatsiooni saatsid 5.Mail Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Layenile ühise pöördumise, milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab looma head ja õiglased võimalused majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest. Pöördumises, millega on liitunud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui Eestimaa Talupidajate Keskliit, märgitakse, et ühenduse eelarve peab vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust, mitte süvendama seda.

„Põllumehed peavad kiiresti kohanema muutuva turuolukorra, suurenenud hindade kõikumise ning häiretega, mis võivad ohtu seada meie toidujulgeoleku. Põllumajanduse otsetoetused on kriisi ajal põllumajandustootjatele oluliseks sissetulekuks ja pakuvad teatud kindlustunnet. Praeguses olukorras on just meie põllumehed kõige haavatavamas olukorras, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad seega palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul märgivad Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonid saadetud pöördumises, et praegused märgid süvenevast kriisist tekitavad põllumajandustootjates ebakindlust. Olukord sarnaneb tugevalt 2014. aasta Venemaa impordikeelu tõttu tekkinud kriisile Euroopa põllumajanduses – toonane kriis mõjutas ebaproportsionaalselt palju just Baltimaade põllumajandustootjaid. Murelikuks teeb seegi, et praeguses kriisis on mitmete ELi liikmesriikide käitumine oluliselt häirinud ELi ühisturu toimimist.

Balti põllumehed leiavad komisjoni presidendile saadetud kirjas, et ELi ambitsioonikas kava majanduse taastamiseks ja õiglane ELi ühine põllumajanduspoliitika peavad aitama Euroopat taas ühendada. Euroopa Komisjoni poolt esitatav uus eelarvekava pakub ainulaadse võimaluse lõpetada põllumeeste kohtlemisel ebaõiglus ja suurendada Euroopa toidutootjate vastupanuvõimet kriisidele.

Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on võtmetähtsusega, et liikmesriigid oleks kõrgete eesmärkide nimel valmis piisavalt panustama ELi eelarvesse. Põllumajanduse valdkonnas nõuavad nad, et eelarves säilitatakse piisavad eraldised ÜPP raames nii otsetoetuste maksmiseks kui maaelu arengu poliitika rahastamiseks, seejuures on jätkuvalt vaja häid turukorralduse meetmeid. Kiirendada tuleb otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel.

„Põllumajandustootjad soovivad panustada sellest kriisist väljatulemisse. Kuid kett on nii tugev kui selle nõrgim lüli. Palume Euroopal käsitleda oma tulevases eelarves kõiki lülisid võrdsetena ja lõpetada Balti põllumeeste kohtlemine teise klassi kodanikena,“ märgitakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühises pöördumises.

Taust

Balti riikides on viimastel aastatel otsetoetuste tase olnud ca 54–60% ELi keskmisest, samas kui tootmiskulud on ELi keskmisest olnud oluliselt kõrgemad. 2017. aastal moodustasid tootmiskulud Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% ELi keskmisest.

Balti riikide otsetoetuste ebaõiglaselt madal tase on pikaajaline anomaalia, mis ulatub tagasi Euroopa Liiduga liitumise aega. Toetuste arvutamise aluseks võeti periood, mil Balti riikide põllumajandustootmine oli ajaloolises madalseisus. Aja jooksul on toetuste tase küll suurenenud, aga põhimõtteliselt jätkub ajalooline ebaõiglus tänaseni.

Seitse aastat tagasi, 2013. aasta veebruaris, otsustas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt, et „hiljemalt 2020. aastaks peaksid kõik liikmesriigid otsetoetuste maksmisel saavutama vähemalt taseme 196 eurot hektari kohta jooksevhindades”. Balti riikide põllumajandustoetuste tase on sellele vaatamata olnud ainult 54–60% Euroopa Liidu keskmisest, hoolimata korduvatest üleskutsetest lõpetada selline põllumajandushüvitiste ebaõiglane jaotamine, mis ei kajasta põllumajanduse tegelikku olukorda Eestis, Lätis ja Leedus. Madalad toetustasemed ei aita kaasa ka kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Euroopa Ülemkogu laual olnud viimane versioon ELi eelarvest ei kajastanud piisavalt vajadust lõpetada Balti riikide põllumajandustootjate ebaõiglane kohtlemine. Euroopa Komisjon peaks lähiajal tegema uue ettepaneku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 5205 857, e-post: roomet.sormus@epkk.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Haapsalu ja Läänemaa võtavad üle Eesti toidupiirkonna tiitli

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks.  Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“  ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

„See on viies kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eestis välja piirkond, kellele antakse võimalus aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Läänemaa puhul olid märksõnadeks rannarootsi traditsioonid ja Haapsalu kohvikukultuur, mis kaalukausi sel aastal nende kasuks kallutas,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Hoolimata sel aastal teisiti saabunud kevadest on Haapsalul ja Läänemaal kavas üllatada oma külalisi paljude uute maitsete ja põnevate toidukultuuriüritustega. „Ootame inimesi osa saama meie sügisesse kavandatud toidunädalast või gurmeeturust, plaanis on korraldada õpitubasid, avada legendaarsed Haapsalu kohvikud ja maitseelamusi pakkuvad restoranid,“ lisas Sihtasutus Läänemaa turismijuht Annika Mändla. „Uudistama tasub tulla juba kevadel,  sest meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid.“

Toidupiirkonna projekti eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Projekti abil kutsume suuremale koostööle toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi, et avastada oma piirkonna identiteeti toidu kaudu ja muutuda seeläbi atraktiivsemaks ka külaliste jaoks,“ sõnas Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja oma maitsetega meie elu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa ja viimati Vana-Võromaa, kes mai alguses piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Haapsalule ja Läänemaale üle annab.

Vaata Vana-Võromaa kokkuvõtet piirkonna maitsete aastast: https://www.youtube.com/watch?v=GRlqF-E1haA

PRESSITEADE

PMK: Põllukultuuride katsed aitavad põllumajandustootjal valikut teha

Põllumajandusuuringute Keskuses tehti eelmine aastal 248 põllukultuuri sordi osas riiklikke majanduskatseid. Tulemused on põllumeestele abiks sordi valikul, võimaldades hinnata, kuidas erinevad sordid Eesti tingimustele vastu peavad ning millised olid saagi- ning kvaliteedinäitajad.

„Majanduskatsete eesmärk on võrrelda erinevaid sorte ühesugustes kasvutingimustes sordilehte võtmiseks,“ selgitab Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Andrus Rahnu katsete üldist eesmärki. „Iga katse kestab vähemalt kaks aastat ja katsealad on valitud võimalikult ühtlase mullastiku ja reljeefiga, nii et kõik katses olevad sordid oleksid võimalikult võrdsetes tingimustes.“

Riiklikke majanduskatseid viidi 2019. aastal läbi kolmes Põllumajandusuuringute Keskuse katsekohas: Viljandi katsekeskuses, Võru katsejaamas, Kuusiku katsekeskuses ning lisaks ka Jõgevamaal Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Kokku oli 2019. aastal katses 248 põllukultuuri sorti. Võrdluseks 2018. aastal oli see arv 227. Uue kultuurina saab nimetada kanepit, mis 2019. aastal oli katses ühe sordiga. Tänavu on katses juba kaks kanepi sorti.

Tulemused koondati kogumikku „Sordivõrdluskatsete tulemused ja kvaliteet”, mida Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskus annab välja juba 21. korda. Kogumik sisaldab 2019. aastal läbiviidud riiklike majanduskatsete (sordivõrdluskatsete) tulemusi ning annab ülevaate tunnustatud seemnepõldude kasvupinnast sortide lõikes.

„Trükiseid on võimalik saada PMK katsekeskustest,“ annab Viljandi katsekeskuse majanduskatsete büroo juhataja Ülle Soorm teada. „Aga jagame neid ka meie koostööpartnerite kaudu.“

Kogumik on üleval PDF-failina ka meie veebilehel.
Kõik tulemused on ka digitaalselt kättesaadavad sordivõrdluskatsete andmebaasist.

Viljandi katsekeskuse kontaktid:
e-post viljandi@pmk.agri.ee
telefon 433 4406

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2020

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab maikuus plaaniliste kohapealsete kontrollidega

Amet jätkab lisaks kontaktivabadele ja vahetut reageerimist vajavatele kontrollidele ka prioriteetsete plaaniliste kontrollidega ettevõttes kohapeal.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili rõhutab, et kõikidel kontrollidel, mis teostatakse ettevõttes kohapeal, rakendatakse kõiki ettevaatusabinõusid, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Järelevalvet tehes lähtutakse 2+2 põhimõttest ja kasutatakse kaitsekindaid ning vajadusel ka maski. Kontrollidel järgitakse kõiki Terviseameti soovitusi ja eriolukorra juhi poolt kehtestatud meetmeid,“ selgitas Reili.

Eriolukorras teostatavad kontrollid puudutavad ennekõike kõrgesse ja keskmisesse riskiastmesse hinnatud tegevusi. „Tänaseni oleme teinud posti teel või elektroonselt edastatud dokumentide kontrolle ja teostanud järelevalvet käitleja või loomapidaja juures juhtudel, mille puhul toidu ohutuse ja looma heaolu ning tervise tagamine muul viisil pole võimalikuks osutunud. Järelevalveasutusena peame jätkama lisaks eelnevale ka ennetava iseloomuga kohapealsete plaaniliste kontrollidega, veendumaks nii loomapidaja kui ka toidu tootja, valmistaja või müüja tegevuse nõuetekohasuses,“ kirjeldas Reili.

Kaupade nõuetekohasust kinnitavate tõendite (nt sertifikaatide) väljastamiseks läbiviidavad toimingud, tapamajade kontroll ja piiripunktide töö jätkub tavapäraselt. Ametil on tagatud valmisolek reageerimaks ohuolukordadele nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ning loomade väärkohtlemine.

Kogu suhtlus toimub endiselt eelistatuna telefoni, e-posti või kirja teel. Kõikidele kirjadele ja telefonikõnedele vastatakse. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. VTA kontaktandmed on leitavad siit.

Klientidel palume kõik võimalikud toimingud teostada e-kanalites. Andmeid ja taotlusi saab edastada läbi riikliku alkoholiregistri ja kutselise kalapüügi registri. Samuti on läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali võimalik teha väljaveosertifikaatide taotluseid.