Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2022

Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Täna toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine. Kavas on arutada Euroopa Liidu põllumajanduses esinevaid tootmis- ja logistikaprobleeme, mis on tingitud Ukrainas toimuvast.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et 2023. aasta hooaega vaadates saavad sektori suurimateks väljakutseteks olema ühelt poolt teravilja hindade suur volatiilsus ja teisalt suure sisendikulud ning ilmariskid. „Venemaa agressioonist ja sellest tuleneva ebakindluse tõttu on energia ja väetiste hinnad rekordkõrgele tõusnud,“ ütleb Kruuse. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemaid tootmiskulusid ning põhjustavad toiduainete hinnatõusu. Olen mures meie põllumajandusettevõtete konkurentsivõime pärast,“ möönab maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse rõõmustab selle üle, et Ukraina eksport on mingil määral taastunud. „Soovin rõhutada, et oluline on hoida kõik ekspordikanalid avatuna. Agressor Venemaa on korduvalt näidanud, et kokkulepped neile ei kehti, seega võivad nad mereteed igal hetkel taas sulgeda,“ on Urmas Kruuse kindel. Maaeluminister usub, et peame Ukrainat aitama nii palju kui võimalik ja selle tõttu tuleb vältida Euroopa-siseseid ekspordipiiranguid ja -keelde. „Meie piiril kitsaskohti pole ja oleme alati valmis Ukrainast tulevat kaupa võimalikult kiiresti edasi liigutama,“ ütleb maaeluminister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse ning asekantsler Siim Tiidemann.

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Pressiteade
23. september 2022

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Tänasest kuni 30. septembrini on avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetuse taotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas.

 PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss selgitab: „Sündmuspõhine taotlusvoor on uus nii PRIAle kui ka taotlejatele ning selle eesmärk on taotluste esitamist lihtsustada. PRIA saadab e-posti teel toetuspakkumuse kutse kõikidele haridusasutuste pidajatele, kes Põllumajandus- ja Toiduameti andmete põhjal toetuse nõuetele vastavad. Kui haridusasutus aktsepteerib toetuspakkumuse, siis eraldiseisvaid maksetaotluseid ta enam esitama ei pea ja toetuse väljamaksmine toimub automaatselt terve õppeaasta vältel.“

Antud meetmes antakse toetust haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise eest. Toetatakse mahetoidu pakkumist koolieelse lasteasutuse lastele ja statsionaarses õppes õppivatele üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele. Toidu valmistamisel peab olema mahetoidu osakaal vähemalt 20% ning toitlustamist pakkuv isik peab olema teavitanud Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoidu pakkumisest. 

2022. aasta teise ja kolmanda kvartali kohta makstakse toetust tagantjärgi hiljemalt 31. oktoobril 2022. aastal. Neljanda kvartali kohta makstakse toetust tavapärases korras, st 2023. aasta jaanuaris.

Toetuse eelarveks 2022. aastal on 673 500 eurot. Toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot kalendrikuus ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste täpne info on leitav meetme määrusest.

Illustreerimaks mahetootmist Eestis on PRIA teadmusteenuste raames koostanud mahepõllumajanduse ja maheloomakasvatuse ülevaate. Interaktiivsel töölaual näeb kui suurtel pindadel kasvatatakse Eestis mahekultuure, milline on maheloomade arv ja nende osakaal Eesti loomakasvatuses, kui suur on mahepõllumajanduskultuuride toodangu maht ning kui suured on maheloomakasvatusest tulevate olulisemate toodangute (munad, toorpiim) mahud. Ülevaate leiab siit.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

Pressiteade
23. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetusetaotlusi. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina ning tänase seisuga on PRIA 956 taotlejale kohandamistoetusena välja maksnud üle 7,6 miljoni euro.

Erakorralist toetust said taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkondades, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad ja kehtestatud kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust.

Erakorralise kohandamistoetuse 2022. aasta ühikumäärad on järgmised:

1) piimatootmine – 31,54 eurot piimatõugu lehma kohta;

2) sealiha tootmine – 92,08 eurot emise kohta;

3) sealiha tootmine – 11,97 eurot sea, välja arvatud emise kohta;

4) lamba- ja kitsekasvatuse – 16,43 eurot vähemalt kümne kuu vanuse ute ja emakitse kohta.

Järgnevas tabelis on välja toodud kohandamistoetuse saajate arv ja makstud summad maakondade lõikes:

Piimatootmise eest sai toetust 456 taotlejat, sealiha tootmise eest 53 taotlejat ning lamba- ja kitsekasvatuse eest 464 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise kohanemistoetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal. Riigiabi toetusega toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.

 

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

Pressiteade
14. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

e-PRIAs algas täna, 14. septembril toiduainetööstustele mõeldud energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 28. septembrini.

Toetuse eesmärgiks on toetada toidu- ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda  energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

PRIA arengutoetuste osakonna juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Praegune olukord energiaturul ning kiiresti tõusnud elektri ja maagaasi hinnad on pannud toiduainetööstuse ettevõtted raskesse olukorda. Püsivalt kõrged energiahinnad suurendavad ettevõtete tootmiskulusid ning kahjustavad konkurentsivõimet. Kulude suurenemine võib ohtu seada ettevõtete tegevuse jätkamise ja sellel on omakorda mõju tööhõivele ning riigi toidujulgeolekule. Selleks, et tagada tootmiseks vajalik energiaga varustatus, tuleb ettevõtetel üle vaadata tootmises kasutatavad energiaallikad ning vajadusel teha uusi investeeringuid. Avanenud investeeringutoetuse taotlusvoor annab selleks võimaluse.“

Toetus on mõeldud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele või suurettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine, aga ka tunnustatud tootjaorganisatsioonidele või tunnustatud tootjarühmadele, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

Toetuse maksimaalne määr on mikro- või väikeettevõtjatel kuni 40%, keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ning suurettevõtjatel kuni 20% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused toetuse määramise kohta hiljemalt 31.12.2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.

Selle aasta parimaks talutoiduks kuulutati Shrub

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
08.09.2022.a

Selle aasta parimaks talutoiduks kuulutati Shrub

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames jagati välja ka parima talutoidu auhinnad ning kuulutati välja konkursi üldvõitja, milleks on sel aastal Wösel rabarberi-vaarika Shrub!

„See on väga suur ja meeldiv üllatus meie jaoks. Seda enam, et meie näol ei ole ju tegemist tüüpilise taluettevõtmisega. Oleme võidu üle väga õnnelikud ja tänulikud. Meile endale meeldib ka see toode ning oleme väga õnnelikud, et see maitseb ka teistele,“ kommenteeris Öselwise OÜ esindaja Katrin Sepp ning lisas, kodumaised väiketootjad on kõik kiitust väärt. „Eesti väiketootjaid võib kiita, sest nad vaatavad nii oma toote sisse kui ka välja ehk et pakutakse toodet, mis on sisult hea ja kvaliteetne ning samal ajal pannakse palju rõhku disainile. Seda oli hästi näha nii parima talutoidu konkursi kui ka „Maa tuleb linna“ laada raames.“

Taluliidu projektijuht ning konkursi parim talutoit eestvedaja, Gelis Pihelgas, tõdes, et võidutoode äratas tähelepanu juba pimetestis. „Shrub tõusis pimetestis esile oma puhta ja ainulaadse maitsega ning lisapunkte andis tootele ka selle disain, mis kindlasti ka poelettidel silma paistab.“ Ka Pihelgase sõnul on Eesti väiketootjate toodang kõrge kvaliteediga.  „Parima talutoidu valimise eestvedajana on siiralt hea meel näha kui palju häid tooteid toodavad meie väiketalud. Iga aastaga esitatakse konkursile uusi ja põnevaid tooteid. Rõõm oli tõdeda, et suur osa parima talutoiduga pärjatud tootjaid ja tooteid oli ka “Maa tuleb linna” suurel talutoidu laadal esindatud ning kõigil huvilistel oli võimalik neid  nii maitsta kui ka kaasa osta.“

2022. aasta parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias. Sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. Žürii hindas kõiki konkursile saadetud toite 28. juulil. Kategooriate võitjad kuulutati välja 1. augustil, kuid konkursi üldvõitja tehti teatavaks alles „Maa tuleb linna“ ürituse pealaval toimunud auhinnatseremoonial.

Parim talutoit 2022 kategooriate võitjad on:

Parim alkoholivaba jook 2022  ja parim talutoit 2022 üldvõitja – Öselwise OÜ – Wösel rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)

Parim juust 2022 –Andre juustufarm –  Andre Musc Old (Tartumaa)

Parim piimatoode 2022 – Nopri Talumeierei OÜ –  Mustika kissellimaius (Võrumaa)

Parim maius 2022 – Minna Sahver – „Rabade Maitsed“ Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)

Parim valgutoode 2022  –  Sigwar OÜ – täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)

Parim alkoholiga jook 2022  – Öselwise OÜ – Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)

Parim lisand 2022 –  Marjatar OÜ – Puravikusinep (Läänemaa)

Parim tervisetoode 2022  – Madila Mahe – tudraõli (Harjumaa)

Parim pagaritoode 2022 – Samliku Pekker OÜ – Seemneleib (Pärnumaa)

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, milliseid turundustegevusi ta vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.  

Konkurss toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Pildigalerii auhindade jagamiselt leiab siit:

Fotod: Parim talutoit 2022 autasustamine
Fotode autor: Tom Zuraljov


Video parima talutoidu valimisest: https://www.youtube.com/watch?v=5Pim4Dt7cxg&feature=youtu.be 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

PRESSITEADE: PRIA võtab taas vastu taotlusi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks

Pressiteade
7. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA võtab taas vastu taotlusi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemiseks saab e-PRIAs taotlusi esitada 7.–21. septembrini. Toetuse eesmärk on läbi maaettevõtluse mitmekesistamise ning arendamise luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad. Lisaks on käesolevas taotlusvoorus toetust võimalik taotleda ka toetuse tingimustele vastavatel sihtasutustest põllumajandusvaldkonna muuseumidel.

Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks või parendamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ning paigaldamiseks, samuti ka rändkaupluse ja selle sisustuse soetamiseks. Alates käesolevast taotlusvoorust toetatakse eelnimetatud investeeringuid kaveevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse, ehituse, veonduse ja laonduse, reklaaminduse ja turu-uuringute ning haldus- ja abitegevuste valdkondades.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu toob välja, et just enne taotlusvooru avanemist jõustus määruse muudatus, millega muutusid ehitise parendamisega seotud tingimused ning määrati toetussumma alam- ja ülempiirid. Ehitise parendamise maksimaalset toetussummat suurendati 30 000 euroni ja toetussumma ei tohi olla alla 2000 euro.

Toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on arengukava programmperioodil kokku 150 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele MAKi programmperioodil on kokku viis miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 29. detsembril 2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.

 

Pressiteate koostas:
Tiia Tamm-Suik
Teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
7371215
tiia.tamm-suik@pria.ee
www.pria.ee

Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
06.09.2022.a. 

Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele ühispöördumise seoses energiakriisi ja inflatsioonist põhjustatud suurte probleemidega põllumajandussektoris.

„Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi enam ära. Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on hüppeliselt suurendanud talunike tootmiskulusid ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sattunud väga keerulisse olukorda,” rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ja tegevjuht Kerli Ats.

Ühispöördumises selgitatakse talunike halvenenud olukorda. „Selgitame põllumajandustootjate nõrka positsiooni tarneahelas ning hinnakujunduses. Samuti toome konkreetseid ettepanekuid väiketalunike situatsiooni leevendamiseks,“ kommenteerib Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatupidaja Ege Raid

Käesolev kriis on oma mõjult võrreldav 2008-2009. aastal lahvatanud majanduskriisiga. Täna peavad Eesti talunikud konkureerima ühisel turul teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjatega. Paraku on Eestis elektrihind tõusnud enamikest teistest riikidest rohkem ja ka inflatsioon on Euroopa suurim. Ühispöördumises tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek laiendada elektrienergia universaalteenuse paketti ka talunikele ja talunike ühistutele.  Lisaks soovitakse, et riik inflatsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale loobuks tähtajaliselt elektritootjatelt CO2 tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas rõhutatakse ühispöördumisega vajadust soodustada teiste meetmetega Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele. 

Kerli Ats selgitas ühispöördumises, et energiakandjate hinnatõusust ja üldisest inflatsioonist põhjustatud toidujulgeoleku halvenemine on ohumärk kogu rahva jaoks. “Tekkinud olukord soodustab põllumajandustootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele,“ selgitas ta. 

Pressiteatele on lisatud Vabariigi Valitsusele saadetud ühispöördumine. Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda SIIN 

Palume võimalusel avaldada kiri täismahus. 

Lisainfo:
Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Ege Raid
Tegevjuht/tõuraamatupidaja
Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Tel. 5121 288
ekselts@maakari.ee

Selgusid selle aasta parimad talud

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
05.09.2022.a.

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames kuulutati välja ka selle aasta parimad talud. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal 29ndat korda parima talu valimist. Sel aastal esitati konkursile kokku kümme talu, seitsmest erinevast maakonnast. Talusid käis perioodil 9-11. august koha peal hindamas „Parim talu 2022“ hindamiskomisjon, kuhu kuulusid maaeluminister Urmas Kruuse, Kerli Ats (ETKL, hindamiskomisjoni esimees), Gelis Pihelgas (ETKL), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Meelis Annus (MES), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Karolin Lillemäe ja Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium). 

Konkursi eestvedaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ja hindamiskomisjoni esimees Kerli Ats sõnas, et  parima talu valimise konkurss on oluline, sest aitab fookusesse tuua talutootmise ja peretalud. “Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütles Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisas ta. 

Talukonkursi tulemused on alljärgnevad:

2022.a. PARIM NOORTALUNIK: Ravling OÜ – noortalunik Keili Kitsing

Pärnumaal asuvas Rätsepa talus toimetab noortalunik Keili Kitsing, kes koos oma isaga kasvatab 40pealist lüpsilehma karja. Loomi on talus kokku veidi alla saja.  Keili isa, Ants Kitsing, alustas talu pidamisega juba 90ndate aastate alguses ning Keili ja tema õed on juba väiksest saadik talus abiks olnud. Perele kuulub 120 hektariline maa, millel kasvatatakse loomasöödaks teravilja. Loomad saavad enamuse aastast veeta karjamaal.

2022.a.  PARIM ALTERNATIIVTALU: Mahlametsa talu

Pärnumaal Kaisma küla lähistel asub Mahlametsa OÜ, kus toimetab usinalt Terje Mitev koos oma perega, et kohalikust toorainest valmistada erinevaid mahlasid. Mahlametsa OÜ hooned on rajatud Terje tänaseks 95-aastase vanaonu Endeli talupaika, kes elab Terje tegemistele väga kaasa. Terje on mahlategu juba lapsest saadik armastanud. Nüüd ongi jõutud suure mahlatootmiseni ning tänaseks on lisaks mahladele valikus ka üle 20 erineva maitsva jäätisesordi, mida leiab Rosenberry kaubamärgi nime alt. 

2022.a. PARIM TOOTMISTALU on Arude talu 

Pärnumaal Pärivere külas asub Arude talu, kus toimetavad Tõnu ja Taivi Luur ning nende tütar Laura. Arude talus on 108 lüpsilehma ning lisaks noorloomad. Pererahvas kasvatab oma loomadele ligikaudu 400hektaril sööta. Noorem tütar Laura on õppinud Olustveres põllumajandust ning ilmselt võtab ka ühel hetkel vanematelt talupidamise üle. Hetkel toimetab ta oma ettevõttega, mis kasvatab seitsmekümnel hektaril mahevilja. Arude talus valmis 2008. aastal uus lüpsilaut ning 2012. aastal lisandus ka betoonpõrandaga söödahoidla.

2022.a. PARIM TALU on Lepiku talu 

Lepiku talu asub Raplamaal, kus on piimatootmisega tegeletud juba 30 aastat. Lepiku talus toimetab kogu pere – Pereisa Kaupo, ema Piret ja lapsed Annika, Annemari ja Andres. Lepiku talu peremees Kaupo võttis isalt talupidamise üle juba aastal 1999. Talus elab sada lehma ning peremees nimetab talu elustiilitaluks. Praegu käivad lehmad lüpsiplatsis, kuid peremees ei välista, et tulevikus minnakse üle robotlüpsile. See tähendaks muidugi karja suurendamist. Lisaks igapäevasele talutööle on peremees Kaupo aktiivne Raplamaa Talupidajate Liidus ja Eesti Piimatootjate Ühistus. 

Lisaks valiti sel aastal ka koostöös Postimees Maa Eluga rahvalemmikut talu. Rahva lemmiku tiitli pälvis Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt. 

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela. Parima talu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Pildigalerii autasustamisest leiab aadressilt: https://drive.google.com/drive/folders/1QEJeQRlGtmPKB7c_Q8O2MTtG8DgI0Urr?usp=sharing

Piltide autor:  Tom Zuraljov

Lisainfo:
Kerli Ats
tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
31.08.2022.a.

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

Juba sel laupäeval toimub Tallinnas Põhjala tehases (Marati 5) esmakordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. Lisaks talutoidule saab lähemalt tutvust teha ka taludega, rääkida toidutootmisest ning näha ja paitada taluloomasid. Samuti on kohapeal võimalik külastada pop-up talurestorane. Laadalaval toimuvad põnevad toiduteemalised arutelud, tunnustatakse parimaid talutoidutootjaid ning kuulutatakse välja ka selle aasta parimad talud. Meeleolu muusikaga aitavad luua Karolin Kõrre ja Hendrik Sal-Saller koos Erko Laurimaaga. Laadapäeva juhib Emil Rutiku. Laat on külastajatele avatud alates kella 10:00st ning on kõigile tasuta.

Sündmuse ellukutsuja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Atsütles talutoidu laada eel: “Lühikesed tarneahelad, kus talutoidu tootjad müüvad oma tooteid otse tarbijatele, on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada ning selline üritus aitabki just seda teha, sest annab otsese võimaluse tootjatel tarbijatega kohtuda.” Ats lisas, et Eestimaa Talupidajate Keskliit peab väga oluliseks säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist taludes ning hinnatakse ka selle sotsiaalset- ja keskkonnamõju. “Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Eesti toidukuu raames, 3. septembril toimuv laat, on hea viis seda teha. Kindlasti aitab see soodustada talutoidu suuremat väärtustamist tarbijate poolt. See on oluline, et meie põllumajandus jääks elujõuliseks.”

Suurel talutoidu laadal ootavad huvilisi ligikaudu 70 erinevat talutoidu- ja käsitöö talu. Esindatud on pea kõik Eesti maakonnad. Toodete valikust leiab nii sea-, veise- kui ka kanaliha, vutimune, aiasaaduseid, lamba- , kitse- ja lehmapiima tooteid, gelato jäätist, kala, hoidiseid, õlut, siidreid, veine ja limonaade ning erinevaid käsitöökaupu ja palju muud põnevat. Pere pisematele on loodud võimalused väiksemate loomadega lähemalt tutvumiseks. Võimalik on neile ka pai teha. Tutvuda saab veiste, lammaste, kitse, jänese ja hanega.

Täpsem info ja laadakava: www.taluliit.ee

*Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Lisainfo: 

Kerli Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

tegevjuht

Tel. 56475660

info@taluliit.ee

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
16. august, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) käendab Ukraina sõjast tingitud sisendite hinnatõusu kulude katmiseks võetavaid laene

Maaelu Edendamise Sihtasutus on sõlminud Eestis tegutsevate pankadega koostöölepingud, mille alusel pakutakse soodustingimustel käendusi. Käenduste eesmärk on tagada Ukraina kriisist mõjutatud ettevõtjatele tagatise puudumisel käibelaenude kättesaadavust. Laenukäendusi saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad ning neid ühendavad esindusorganisatsioonid.

„Ukraina sõjast alates on kallinenud paljude toorainete ja energiakandjate hinnad. Põllumajandussaaduste tootjad ja kalandusega tegelevad ettevõtted on sattunud seetõttu raskesse olukorda, kus lisaks tavapäraselt kevadel võetavatele käibelaenudele tuleb ka sügistööde finantseerimiseks laenu võtta. Aga tagatised on juba olemasolevate laenudega seotud. MES-i käendusega saab seda takistust ületada. Et täiendavad kulud oleksid väiksemad, pakume käenduste tasuks aastase perioodi puhul 1%. Viimastel aastatel on taliviljade osakaal suviviljadest ületanud 60% ehk järgmise aasta saagid sõltuvad oluliselt sügisel tehtud töödest. On väga tähtis, et midagi ei jääks raha tõttu tegemata ja tööd saaks õigeaegselt lõpuni viidud,“ rääkis MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Laenude taotlemiseks tuleb esmalt pöörduda pankade poole, kes edastavad ise käenduse saamiseks taotluse MES-ile. Käendustaotlusi saab esitada kuni 15.12.2022. Lisainfo on leitav www.mes.ee.