Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. mais.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. mais.

—————

24.05.2019 toimub infopäev: „Toorme hinna kujunemine ühistu liikmele“ (Tartu).

27.05.-28.05.2019 toimub koolitus: „Koostöö arendamise meetodid“ (Tartu).

—————

24.05.2019 toimub infopäev: „Toorme hinna kujunemine ühistu liikmele“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute liikmeid.

24.05.2019 infopäeva ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 11:30 Toorme hinna kujunemine TÜ EPIKO näitel – Üllas Hunt
11:30 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 Toorme hinna kujunemine Põllumeeste ühistu KEVILI näitel – Meelis Annus
13:30 – 13:45 Tagasiside

Lektoriteks on TÜ EPIKO juht Üllas Hunt ja Põllumeeste ühistu KEVILI juht Meelis Annus.

—————

27.05.-28.05.2019 toimub koolitus: „Koostöö arendamise meetodid“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu liikmeid.

27.05.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Sissejuhatus. Koostöö olemus.
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Inimesed ja koostöö. Suhtlemistehnikad koostöös.

28.05.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Päeva sissejuhatus. Tagasiside koostöö arendamisel. Motiveerivad faktorid. Usalduskultuur.
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Vastupanu. Konfliktid ja koostöö. Kokkuvõtted ja lõpetamine.
15:30 – 15:45 Tagasiside

Lektoriks on Kera OÜ koolitaja Kristel Jalak.

Koolituskava:

https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10122&id_ay_toimumine=13344&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 21.05.2019; 22.05.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Läänemere kalandusfoorum keskendub rannakalanduselen

Maaeluministeerium

Kalanduse teabekeskus

PRESSITEADE

15.05.2018

 

Läänemere kalandusfoorum keskendub rannakalandusele

Täna, 15. mail toimub Tallinnas Läänemere III kalandusfoorum, mille keskmes on rannakalanduse arengud ja väljakutsed.

„Eesti riik ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 on suurelt panustanud kohalike rannapiirkondade arengusse. Foorumil arutatakse, kui palju on sellest tulu tõusnud ning milline on rannakalanduse hetkeolukord ja tulevik. Samuti saab kuulda, milliste väljakutsetega seisavad silmitsi teiste läänemereäärsete riikide rannakalurid,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

„Puutudes igapäevaselt kokku Eesti rannakalandusega ja teades ka olukorda teistes Euroopa riikides, on rõõm tõdeda, et meil on veel kala, mida rannarahvas püüda saab ja kuuldused kodumaise rannakalanduse hääbumisest on ennatlikud,“ lisas Armulik.

„Rannakalandust kui majandusharu on oluline elus hoida ja kaluri elukutset kõrgelt hinnata, kuna see loob töökohti maapiirkondadesse ja toob kala nii kohalike kogukondade kui ka meie kõigi toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Foorumil osalevad Maaeluministeeriumi, Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET), Rootsi maaeluvõrgustiku (Swedish Rural Network), Taani Djurslandi kalanduspiirkonna (FLAG and LAG of Djursland) ja Läänemaa Rannakalanduse Seltsi esindajad.

Foorumit korraldatakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) Kalanduse teabekeskuse, Eesti kalanduspiirkondade, Eesti Kalurite Liidu ja Eesti Kalaliidu koostöös. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

TÜ EMI Kalanduse teabekeskus on Pärnus tegutsev kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus, mille tegevus toimub EMKF 2014–2020 rakenduskava raames.

Konverents toimub 15. mail kell 10.30–17.00Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33) Alfa 2 saalis. Ajakirjanikud on oodatud.

Foorumi programmi leiab: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1270.

 

Lisainfo:

Toomas Armulik

Kalanduse teabekeskuse juhataja

503 9276

toomas.armulik@ut.ee

www.kalateave.ee

Pindalatoetusi on taotlenud juba üle 4300 kliendi, toetusi saab taotleda veel nädal aega

PRESSITEADE
14.05.2019

Pindalatoetusi on taotlenud juba üle 4300 kliendi, toetusi saab taotleda veel nädal aega.

21. maini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Olulise muutusena ei pea enam hekseldatud rohtu toetusõiguslikul maal kokku koguma.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. Hilinenult on võimalik taotlusi esitada 17. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Kohe on jõustumas ka otsetoetuste määruse muudatus, mille järgi ei pea hekseldatud rohtu kokku koguma. Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida tahetakse hekseldada ja hekseldatud rohi maha jäta.

PRIA menetlusbüroo juhtivspetsialisti Jana Nurmetu sõnul on see oluline muudatus, kuna võimaldab taotleda otsetoetusi rohumaadele, mida ehk hekseldatud rohu kokku kogumise nõude tõttu ei plaanitud enam hooldada ja oleks põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud.

Kust saab taotleja abi?

PRIA julgustab kõiki kliente kindlasti toetustaotlusi esitama. Taotlemine toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. Kui kliendid vajavad abi taotluse esitamisel, on PRIA maakondlikud teenindusbürood avatud E-N kl 9.00-16.00 ja meie töötajad aitavad kõiki kliente. PRIA maakondlike teenindusbüroode asukohad on leitavad PRIA kodulehelt.

Soovitame lugeda PRIA kodulehelt leitavaid juhendeid „Abiks taotlejale“ või küsida infomaterjale maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes on ka trükised „Nõuetele vastavus 2019“ ja „Põhitõed pindalatoetuste taotlemisel 2019“. Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistus pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist MES konsulentidelt. Konsulendid juhendavad kliente erinevate e-PRIA teenuste osas. Täpsem info: www.pikk.ee.

Soovitame mitte jätta taotlemist viimasele hetkele.

Maaeluminister algatas Maaelu Edendamise Sihtasutuse uue strateegia koostamise

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Maaeluminister algatas Maaelu Edendamise Sihtasutuse uue strateegia koostamise

Maaeluminister Mart Järvik on teinud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogule ülesandeks koostada sihtasutusele uus tegevusstrateegia, arvestades valitsusliidus kokkulepitud maaelu ja põllumajanduse arendamise eesmärke.

Lõplik MES-i nõukogu uute liikmete nimekiri selgub lähiajal. Minister kutsub nõukogu liikmed ja põllumajandussektori esindajad tegevusstrateegia aruteluks kokku 24. mail.

„MES-i nõukogu ülesanne on koostada uus MES-i strateegia. Välja tuleb töötada tõhusad meetmed, millega soodustada põllumajanduse arengut ja uuenduslikkust, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, põllumajandustoodangu väärindamist ning välisturgudele jõudmist. Samuti tuleb tagatiste abil arendada ühistegevuseks vajaliku krediidi kättesaadavust ning parandada era- ja avaliku sektori koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi. Loodan, et uus nõukogu kaasab nende eesmärkide täitmiseks ka maaelu- ja põllumajandussektori esindajaid ning teisi asjatundjaid,“ lisas minister Järvik.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Ministrite kohtumise keskmes on põllumajanduspoliitika aruandluse lihtsustamine

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.05.2019

Ministrite kohtumise keskmes on põllumajanduspoliitika aruandluse lihtsustamine

Maaeluminister Mart Järvik osaleb täna, 14. mail Brüsselis toimuval EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, mille põhiteemad on ühise põllumajanduspoliitika tulevik, kliimastrateegia ja kaubandusküsimused.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul on teemaks uue perioodi EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendusmudeli väljakutsed. „ÜPP aruandlus peab olema võimalikult paindlik ja vähese halduskoormusega,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Lisaks on päevakorras pikaajalise kliimastrateegia põllumajandusaspektide arutelu. „Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on oluline senisest enam arendada biomajanduse valdkonda, leida tõhusaid lahendusi põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning süsiniku sidumisel biomassis ja muldades. Põllumajandus on kliimaprobleemide leevendamisel osa lahendusest, “ lisas Järvik.„Samas on vähese süsinikuheitega majandusele üleminekul oluline hinnata kliimapoliitika meetmete majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning leida lahendused negatiivsete mõjude leevendamiseks, säilitades EL-i majanduse konkurentsivõime. Lisaks peab ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks olema ÜPP-le tagatud piisav eelarve.“

Komisjon teeb ülevaate kaubandusega seotud põllumajandusküsimustest, sh vabakaubandusläbirääkimistest kolmandate riikidega. 2019. a jaanuaris avaldatud komisjoni andmed EL põllumajanduskaubanduse kohta näitavad väga head aasta algust põllumajandustoodete kaubanduses, kus ekspordiväärtus on tõusnud juba neljandat aastat järjest ning jõudnud rekordtasemele 11,2 miljardit eurot.

Lisaks räägitakse kohtumisel uutest aretustehnikatest ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Madis Pärtel.

14. – 16. mail toimub rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsiini külvamine Põlva- ja Võrumaal

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

14.05.2019

 14. – 16. mail toimub rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsiini külvamine Põlva- ja Võrumaal 

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ja mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus pole ohtlik.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Vaktsiinsöötasid külvatakse nn puhvertsoonis aladel, mis vahetult külgnevad Vene Föderatsiooniga. Puhvertsooni laius on 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest.

Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiabsiit.

Uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava keskendub riskide vähendamisele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava keskendub riskide vähendamisele

10. mail kinnitas Maaeluministeerium uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019‒2023, mille põhieesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine.

Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja teaduse asekantsler Toomas Kevvai.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad tooted oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ning kasutatavad.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Taust

  • Uuendatud tegevuskava koostati lähtuvalt taimekaitseseadusest ning mitmete osapoolte, sh sektori esindusorganisatsioonide ja teadusasutuste koostööna. Tegevuskavas on kirjas taimekaitsevahenditega hoolivalt ümberkäimiseks vajalikud tegevused.
  • Tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini rakendada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustes väljatoodud kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi.
  • Eesti esimene taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondas kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja riskide vähendamiseks.  Eelmise perioodi tegevuskava aruanne on kättesaadav siin.

Esmakordselt seati tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnorm

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.05.2019 

Esmakordselt seati tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnorm

Euroopa Komisjon võttis vastu tööstuslikke transrasvhappeid reguleeriva määruse, millega esmakordselt kehtestatakse tööstuslikele transrasvhapetele piirnorm.Tarbija muretsema ei pea, tööstustele antakse ligi kaheaastane üleminekuaeg transrasvhapete sisalduse vähendamiseks.

„Transrasvhapete tarbimine suures koguses pikema aja vältel avaldab tervisele negatiivset mõju, eriti suureneb just südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk, mistõttu on oluline nende sisaldust toidus reguleerida,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Minjajev jätkas: „Haigestumiste vältimiseks on nii Euroopa toiduohutusamet kui ka Eesti toitumissoovitused soovitanud hoida toiduga saadavad transrasvhapete kogused nii väiksena kui võimalik, säilitades sealjuures mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist. Ka maailma terviseorganisatsioon on välja töötanud juhendi, kus erinevate tegevustega soovitatakse tööstuslikult tekkinud transrasvhapped toidust eemaldada.“

Määrusega 2019/649:

  • sätestatakse tööstuslike transrasvhapete piirnormiks 2 g/100 g rasva kohta lõpptootes;
  • lubatakse lõpptoote tootjatel toidurasvu vahendavatelt ettevõtetelt küsida teavet transrasvhapete sisalduse kohta rasvas;
  • antakse tööstusele kuni 1. aprillini 2021. a üleminekuaeg, mille jooksul saavad nad üle vaadata retseptid ja uuendada varud.

Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida rasvade tööstuslikul tootmisel. Tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. 20. sajandi alguses kasutusele võetud tööstusliku hüdrogeenimise protsess on suurendanud rasvade tootmist ja kasutamist kogu maailmas.

 

Mahetootmisega jätkamise andmete esitamise tähtaeg on 17. juuni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.05.2019

Mahetootmisega jätkamise andmete esitamise tähtaeg on 17. juuni

Mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandusametile esitada taotlus hiljemalt 17. juuniks.

Kõik ettevõttes kasutusel olevad põllud tuleb esitada Põllumajandusametile hiljemalt 17. juuniks. Pärast 17. juunit kasutusele võetud maad jäävad sel aastal mittemahepõllumajanduslikuks.

Põllumajandusametile ei pea esitama põldude andmeid, kui need esitatakse samal aastal PRIA-le mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks. Sel juhul tuleb taotlusel teha märge lause  „Kliendi põllud tuleb võtta PRIA taotluselt“ juurde. Ettevõtjad, kes PRIA-st toetust ei taotle, peavad taotlusega esitama Põllumajandusametile kõik põldude andmed.

Taotluse saab esitada:

  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis aadressil https://portaal.agri.ee;
  • digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile;
  • paberkandjal maakonna esindusse.

Mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab vanas e-PRIAs esitada 2 maist 21. maini ja pärast seda hilinenult veel 17. juunini, kui sellisel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Põlumajandusamet: Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima ohutusnõudeid

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
08.05.2019

Põlumajandusamet: Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ja Põllumajandusamet tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on täpsustatud kasutustingimusi. Näiteks glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutamiskeeld koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses ning saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks.

Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid.

Majandus- ja kutsetegevuses  tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Ootamatuste vältimiseks kontrollige enne töödega alustamist oma taimekaitsetunnistuse kehtivust siin.

Koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel võib kasutada vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid kõikide õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada kõigist veekaitsevööndi ning teistest kasutuspiirangutest.

Eestis turule lubatud taimekaitsevahenditele seatud kasutuspiirangutega saab tutvuda siin.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:
Riina Pärtel
peaspetsialist
Põllumajandusamet
Tel  671 2615
riina.partel@pma.agri.ee