Autor: admin

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2019

Veterinaar- ja Toiduamet tegi listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu täiendavad ettekirjutused

Amet on haigusepuhanguid põhjustanud listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu teinud ettekirjutused AS M.V.Wooli Vihterpalu tootmisüksusele ning OÜ Peetsmanile.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas, et arvestades käesoleva aasta suvel teostatud sekveneerimise tulemusi, mille käigus uuriti ka eelmisel aastal leitud listeeriabaktereid, ning ettevõtete viimaste kontrollide ja proovivõttude tulemusi, kus tuvastati listeeriabakter mõlema ettevõtte puhul, oli vajalik täiendavate meetmete rakendamine tarbija kaitsmiseks.

“Nii AS M.V.Wool Vihterpalu tootmisüksusele kui OÜ Peetsmanile on ettevaatusabinõuna kehtestatud nõndanimetatud listeeria nulltolerants, ehk ettevõttest väljastatav toodang ei tohi sisaldada listeeriat,” selgitas Kalda. OÜ Peetsman on ametile teadaolevalt ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt „Oleme saatelehtede põhjal välja selgitanud, et Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest. Samuti jõuab tooraine Vihterpallu Harku tehasest,“ kirjeldas Kalda.

Amet jätkab tihendatud kontrollide teostamist kalakäitlejate sektoris ning nõuete rikkumise tuvastamisel võtab kasutusele vajalikud meetmed toidu ohutuse tagamiseks. Ettevõtjatele tuletab amet meelde, et käitleja vastutab toidu ohutuse tagamise eest. Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning olema nõuetekohane. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

Tarbijatele paneb amet südamele, et riskirühma kuuluvad inimesed peaksid vältima ebapiisavalt kuumtöödeldud ja põhiliseks listeeriabakteri levikufaktoriks oleva toore liha, kala ja toorpiima tarbimist. Ka juhul kui tooteid säilitatakse liiga kaua ja liiga soojas külmkapis, võib see põhjustada listeeria ülemäärast kasvu, kuna bakter on arenemisvõimeline ka madalatel temperatuuridel. Hoiduda tuleb toodetest, mis on ületanud säilimistähtaja.

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
21.10.2019

Põllumajandusuuringute Keskus tähistab aastapäeva ajalooraamatu väljaandmisega

Põllumajandusuuringute Keskuse endiste ja praeguste töötajate mälestuste põhjal on valminud raamat „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“, mida esitleti 17. oktoobril Sakus PMK aastapäeva seminaril.

„Raamatu mõte tekkis möödunud aastal, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aktusel,“ selgitab kogumiku koostaja, jääkide ja saasteainete labori juhataja asetäitja Merike Toome. „Algselt PMK 20 aastapäeva tähistamiseks planeeritud kogumikust aga sündis koostöös kolleegidega midagi suuremat. Osade PMK struktuuriüksuste puhul minnakse ajas palju rohkem tagasi, kui 20 aastat. Näiteks seemnekontrolli labori ja katsekeskuste ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega.“

„Ajalooraamat on pilguheit ja tunnustusavaldus keskuse tööle, eelkõige aga tunnustus inimestele, kes seisid ja seisavad Põllumajandusuuringute Keskuse taga,“ ütles direktor Pille Koorberg raamatu esitlusel. „PMK on aastate jooksul kasvanud ja arenenud kui suur puu, mille juured on kõvasti mullas. Sellel puul on palju harusid ja igaüks on tähtis. Neis aastates on tänuväärset tööd ja saavutusi, mille üle uhke olla, mida hea sõnaga meenutada.“

Trükis „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“ on elektrooniliselt kättesaadav PMK veebilehelt.

Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajandust ja maaelu arengut toetav Maaeluministeeriumi poolt hallatav riigiasutus. See ühendab viite erinevat laborit, katsekeskusi Kuusikul, Viljandis ja Võrus ning osakondi, mis tegelevad põllumajanduskeskkonna seire, maamajanduse analüüsi ja maaelu võrgustikutööga.

Asutuse eelkäijaks on 21. oktoobril 1964, 55 aastat tagasi, Sakus tööd alustanud Vabariiklik Agrokeemia Laboratoorium, mis aastatel 1982¬1997 mitu korda reorganiseeriti, alguses Vabariiklikuks Põllumajanduskeemia Projekteerimis-uurimisjaamaks, siis Vabariiklikuks Agrokeemiakeskuseks ning seejärel Riigi Taimekaitseameti Agrokeemiakeskuseks. Aastal 1998 aga loodi Taimse Materjali Kontrolli Keskus, mis 2004. aastal nimetati Põllumajandusuuringute Keskuseks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.10.2019

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
17.10.2019

Põllumajandusamet: Eestis leiti taas viljapuu-bakterpõletiku kolle

Põllumajandusamet tuvastas 2019. a septembris  Räpina Aianduskooli õppemajandi puukoolist õunapuude kloonalustel ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Antud aluseid kasutati õppemajandis istikute tootmiseks.

Praegu toimub tõrjemeetmete rakendamine, saastunud taimed kuuluvad hävitamisele. Saastumiskahtlaseks tunnistatud taimi on kohustus hoida kaks aastat karantiinis ning nende tootmiskohalt väljaviimine ja turustamine on keelatud.

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud Räpina Aianduskooli poolt turustatud viljapuu- bakterpõletiku peremeestaimede istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust aianduskooli õppemajandiga urmas.roht@aianduskool.ee. Soovitav on lisada fotomaterjal haigestunud taimedest.

Vältimaks haigustekitajate levikut, ostab aianduskool tagasi 2019. aasta kevadperioodil müüdud haiguskahtlusega istikud. Tagasiostmine toimub ainult eelneva kokkuleppe ja taimel kaasas oleva taimepassi alusel. Täpsem info https://www.aianduskool.ee

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Tegemist on bakterhaiguse kolmanda leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava  piirkonna staatus. Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Kaitstava piirkonna staatus annab eelise kauplemisel teiste sarnaste piirkondadega.  Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt siin https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=313

Täiendav info:

Maria Brizmer
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
Põllumajandusamet
maria.brizmer@pma.agri.ee

Ramón Armengoli arvamusavaldus

Põllumajandustootjatel on kõrini valedest faktidest

Hiljuti käivitasime Euroopa kampaania Meatthefacts, mille eesmärk on lõpetada loomakasvatuse ja liha kohta valet teavet või müüte. Eesmärk on teaduslike argumentide ja objektiivsete andmetega ümber lükata loomakasvatussektoris saadud lugematu arv süüdistusi ja näidata potentsiaalseid tagajärgi ühiskonnale, kui loomakasvatus lõppeks.

Avalikkuse šokeerimiseks mõeldud lihtsad sõnumid ja pealkirjad on mõjutanud loomakasvatuse mainet; kõige enam süüdistatakse meid loomade väärkohtlemises. Tänapäeval on loomade heaolu tagavate rühmade survel ühiskond teadlikum ja parandusi on tehtud seadusandluses, mida oleme hakanud oma taludes positiivselt rakendama. Vaja oleks palju haridust ja teadlikkuse tõstmist selgitamaks, miks teatavaid käitlemisviise rakendatakse, sageli selleks, et kaitsta loomi endid (saba dokkimine, võõrutamine jne), ja linnastunud ühiskond ei pruugi sellest aru saada. Kuid praegu lihtsalt tavade selgitamisest ei piisa ja radikaliseerunud rühmitused ahistavad sektorit otseselt, nõudes igasuguse loomakasvatustoodangu kaotamist.

Mis puutub meie tervisesse, siis hiljuti lükati Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri aruanne punase liha liigtarbimise ohtlikkuse kohta ümber sadade uuringute ülevaatega, milles öeldakse, kuidas WHO oma järeldustesse kiirustas. Uurimata teadusringkondade usaldusväärsust, peame kaaluma argumentide ülevaatamist. Toitumine on liiga keeruline, et seda omistada ühele toidutüübile, puhtalt positiivsete või negatiivsete omadustega. Nagu Euroopa Parlamendi liige Clara Aguilera MeattheFactsi kampaania tutvustamisel rõhutas, peaks meile sobilik olema Vahemere dieet, kus on palju puu- ja köögivilju, aga ka liha.

Kliimamuutuste eksperdirühma avaldamine sisaldas enam kui 28 meedet, kuid, mis pole üllatav, kajastus meedias vaid lihakulu vähendamise vajadus. Ehkki me ei soovi, et meid süüdistataks kliimamuutustes, võtame keskkonnaprobleemid kõhklemata käsile. Me kohaneme uute keskkonnanõuetega ja meil on selleks vajalik tehnoloogia. Üks näide on ümberarvestuskursside paranemine 40% võrra viimase kümne aasta jooksul.

Selles Euroopa karjakasvatuse kaitsmise algatuses osalevad ühehäälselt üksteist Euroopa organisatsiooni, et peatada sõnumid, mis segavad põhjendamatult terviseprobleeme, keskkonnateavet ja argumente antropomorfse eelarvamusega. Desinformatsioon ja valemüüdid juurduvad ühiskonnas. Ehkki antibiootikumide tavapärane kasutamine on keelatud enam kui kümme aastat, on sellest faktist teadlik vaid 38% eurooplastest. Paljud teised usuvad, et neid kasutatakse valimatult. Teine näide on arusaam, et parem on süüa töödeldud köögiviljaburgerit, milles on rohkem kui 20 koostisosa, kui lihtsat ja toitvat liha.

Sõnum on selge, loomakasvatus on osa lahendusest ja mitte osa probleemist, oleme üliolulised kasvava elanikkonna toitmiseks, planeedi bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks ja põllumajandusliku toidutöötluse süsteemi edendamiseks. Ühistud baseeruvad oma tegevuses põhiliselt ringmajandusele ja selles tulevases süsteemis teeme oma tootjatega kõvasti tööd, aitame kulusid internaliseerida, eraldame ressursse teadusuuringutele ja pakume vahendeid selle ümberkujundamise juhtimiseks, võites nii iga päev jätkusuutlikkuses.

Originaaltekt: Opinion Piece by Ramón Armengol 2

Ramón Armengol
Cogeca asepresident ja seakasvataja

11.10.19

Eestimaa Talupidajate Keskliit annab teada, et on jõustunud või kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused.

Alljärgnevalt leiate määrused koos seletuskirjade ja lisadokumentidega.

• Keskkonnaministri määrus nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ on vastu võetud 08.10.19 ja jõustub 13.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  P9lluraamat_SK

Määrus:  Põlluraamat, määrus

• Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ on vastu võetud 03.10.19 ja jõustus 7.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  Vaetise_kasutamise_ ja_ hoidmise_ n9uded_SK

Määrus:  Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

• Keskkonnaministri määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“ on vastu võetud 01.10.19 ja jõustus 5.oktoobrist 2019.

Seletuskiri: Põllumajandusloomade pidamine SK

Määrus:  KeM määrus nr 46 01.10.19

 

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. oktoober 2019

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Eile lõppes maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 58 taotlust 2 992 507 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 147 taotlust 9 829 304 euro saamiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks, neljandaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Kuna toetuse-soove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2020, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada kohe taotluse esitamisele järgneval päeval.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.10.2019