Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Urmas Kruuse ütles, et Eesti peab vajalikuks nii rahalisi kui ka regulatiivseid stiimuleid Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamiseks. „Peame võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga. See aitaks tuua kaasa struktuurseid muutusi kalapüügisektoris,“ rääkis maaeluminister.

Ministrid arutasid olukorda põllumajandustoodete turgudel. Kruuse nentis, et paljudel põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende ettevõtete kasumlikkust. „Intressimäärade tõus ja suur inflatsioon mõjutab oluliselt ka tarbijate ostuvõimet, mis omakorda toob kaasa nõudluse vähenemise,“ lisas minister. Samas on energiakandjate hinnad pisut langenud, mis omakorda kergendab tootjate olukorda. „Tootjate jaoks on turud endiselt turbulentsed. Kahtlemata on hea uudis see, et energiahinnad ja sellest tulenevalt ka väetiste hinnad on viimastel kuudel pisut langenud.“

Muude punktide raames anti ülevaate looduse taastamise määrusest, tolmeldajaid käsitlevast algatusest ning komisjon tutvustas Euroopa sealiha analüüsirühma aruannet.

Maaeluministeeriumit esindab Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse. Teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku suundade üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse nõustub kalalaevastiku uuendamise vajadusega, mille pärast tuleb eemaldada sellele seatud kunstlikud takistused ning leida kalapüügiks majanduslikult toimivad lahendused. „Alustama peaks sellest, et vaatame üle kehtiva Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika,“ sõnab minister. „Kaotada tuleks kalalaeva püügivõimsusele seatud piirangud nendes laevastiku segmentides, kus selleks puudub vajadus. Nagu Eestis, kus väljapüük on reguleeritud individuaalsete kvootidega või kasutatakse seisevpüüniseid ning piirangud takistavad vajalikke uuendusi.“

Minister leiab, et olukorras, kus looduslikke kalavarusid kasutakse juba maksimaalselt ära, saab nõudlust kalatoodete järgi leevendada vesiviljeluse arendamisega. „Läänemeres on vesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks osutunud suur toitainete sisaldus meres. Seetõttu on vajalikud suunised keskkonnamõjude kohta, mis võimaldaks merekalakasvatuse arengut majanduslikult mõistlikul viisil,“ räägib maaeluminister Kruuse.

Maaeluminister rõhutab, et eelnenu kõrval ei tohi unustada ka kalapüügi enda jätkusuutliku korraldamise tähtsust ja vajadust jätkata väljapüüki vastavalt teadussoovitusele. „Sektori stabiilsuse tagamiseks tuleb lähtuda mitmeaastastest kavadest ja neis toodud, võttes samas arvesse regionaalseid ühispositsioone,“ selgitab minister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
20. märts 2023

 

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1323 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini.

Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

19. märtsi seisuga on laekunud 409 piimalehma, 614 ammlehma ning 300 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2023. aastal“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et kalanduse ja vesiviljelussektori kestlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine on oluline. „Energiahindade tõus, mida on survestanud geopoliitiline olukord Euroopas, on avaldanud sektorile negatiivset mõju,“ ütleb maaeluminister.

Maaeluminister Kruuse räägib, et ebakindlus põllumajandusturgudel jätkub seni, kuni jätkub Venemaa agressioon Ukrainas. „Kuigi sisendite hinnad on langenud, on seda teinud ka saaduste hinnad. See võib viia vajaduseni kulusid vähendada, mis omakorda võib avalduda tootlikkuse numbrites ja kasumis,“ märgib ta. Minister lisab, et tuleb aidata Ukrainat nii palju kui võimalik, mistõttu on äärmiselt oluline jätkata solidaarsuskoridoride algatusega ning autonoomsete meetmetega, millega lubatakse Euroopa Liidu turule Ukraina toidukaubad.

Maaeluminister räägib, et jälgime olukorda piimaturul erilise hoolega. “Esialgu ei ole piima kokkuostuhinna langus Eestis veel olnud sama suur kui meie naabritel, kuid turutrend on selgelt allapoole,“ ütleb minister.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2023

 

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

 Maaelu arengukava muudatus võimaldab suunata arengukava kasutamata eelarvest põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatele 11,5 miljonit eurot.

 Muudatusega suurenevad käimasolevate meetmete eelarved ja tagatud on arengukava võimaluste maksimaalne kasutamine. „Arengukava mitme meetme rakendamine on jõudnud lõpusirgele. Seetõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või eeldatavalt kasutamata jäävad vahendid toetustesse, mille andmiseks on veel tänavu kavas korraldada taotlusvoore ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks tõusevad põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste maksimumsummad. „Lisaraha abil suurendame maksimumsummasid investeeringutoetustes, et vajalikud investeeringud ei jääks tõusnud hindade tõttu tegemata,“ sõnas minister Kruuse.

Lisaraha saavad nii põllumajandustootmise kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused (vastavalt 1,6 ja 2,7 miljonit), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise (6,5 miljonit), nõustamisteenuste osutamise (0,6 miljonit) ning kvaliteedikavade (100 000 eurot) toetused. Maaelu arengukava eelarve on 1,3 miljardit eurot, millest on toetuse saajatele välja makstud enam kui 1 miljard eurot (ligikaudu 80%), raha on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Maaelu Teadmuskeskus korraldab Teadmussiirde pikaajalise programmi raames külastused põllumajandustootjate tulundusühistutesse.

Esimesed külastused toimuvad juba 20. ja 28. märtsil 2023 Lääne-Viru ja Järvamaal.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.pikk.ee/series/kulastused-tulundusuhistutesse/

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub 5. aprillil toimuvale sigade teemalisele veebiüritusele

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ootavad huvilisi 5. aprillil kell 11.00 – 12.30 toimuvale veebiüritusele, kus tutvustavad hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.

Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Eesti Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli sigade heaolu doktorant Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.

Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.

Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande link saadetakse registreerunute meilile.
Registreerimine on avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.

Registreeri veebiüritusele SIIN

Küsimuste korral palume pöörduda info@nahtamatudloomad.ee