Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

 Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitad MEM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid leiad PTA kodulehelt.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtjaPTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne/vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turule viimisega tegelemise korral tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks soositakse senisest enam keskkonnahoidu

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega võimaldatakse mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidele põllumajandustootjatele, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

Maaeluminister näeb, et oluline on suunata lisaraha põllumajandusse tehtavateks investeeringuteks, mis aitavad kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisele. „Aitame teha põllumajandustootjatel investeeringuid, mis panustavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse,“ selgitas minister Urmas Kruuse.

Lisaks saavad edaspidi mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Mobiilse masina või seadme kasutamine peab aitama kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ning „Eesti kliimapoliitika põhialused 2050“ täitmisele,“ täpsustas minister.

Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni. Mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni.

Investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor avatakse selle aasta 22. märtsil. Toetuse eelarve on kokku umbes 26 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.03.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Euroopa Liidus ja mujal kiirelt leviva ohtliku tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus tõttu soovitame võimalusel kasutada tomati- ja paprikaseemneid, mille päritolumaa on Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid. Vältida tasub riskiriikidest, nagu Hiina, Iisrael, India jt, pärit seemnete kasutamist.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) nakkus võib halvimal juhul hävitada kogu saagi, viiruse tuvastamise korral rakendatakse ametlikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse.

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi  peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on kinni peetud ka ToBRFV-ga nakatunud tomatiseemneid ja -taimi, mille päritolumaa on India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia ja Guatemala.

Seemnete päritoluriigi info on leitav seemnepakil olevalt taimepassilt punkti D alt (vt foto). Kuna väikepakkidele pole kohustust taimepassi infot märkida, tuleks taimepassi puudumisel seemnete päritolu täpsustada kauba müüjal. EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tohib seemneid tuua (ka tellida) ainult juhul, kui seemnetega on kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Kolm soovitust tomatiseemne ostjale:

  1. Ära võta tomatitaimede kasvatamiseks seemneid poest ostetud tomativilja seest, seemned võivad kanda viiruseid.
  2. Osta seeme seemnemüügiga tegelevast poest.
  3. Jälgi, et seeme oleks originaalpakis, mis on suletud ja märgistatud.

Tomato brown rugose fruit virus on Euroopa Liidus levinud alates 2018. aastast. Viirus hakkas levima 2014.–2015. aastal Iisraelis ja Jordaanias ning on nüüdseks levinud üle maailma väga paljudes riikides. Enamik liikmesriike on viirust praeguseks oma territooriumil tuvastanud. Tegemist on viirusega, mis võib tomati ja paprika taimedel põhjustada tõsiseid haigustunnuseid ning halvemal juhul hävitada kogu saagi.

ToBRFV on ohtlik just seetõttu, et võib väga kiirelt levida taimelt taimele ning nakatada terve kasvuhoone või tootmiskoha. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laialt kasvatatavad tomatisordid ei ole viirusele resistentsed.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb ToBRFV seiret alates 2020. aastast ning ka Eestis on viirust kahel korral tuvastatud: esimest korda 2021. aastal ühes tootmiskohas ning 2022. aastal kolmes tomati viljade ja taimede tootmiskasvuhoones. Kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed: nakatunud taimed hävitati ning kasvuhoone ja taimedega kokku puutunud seadmed desinfitseeriti. ToBRFV seired on kõikides EL-i liikmesriikides kohustuslikud ning seiretega jätkatakse ka 2023. aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2023
 

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega riik toetab järgmise viie aasta jooksul mesindussektorit ligi 1,5 miljoni euroga. Toetuse eesmärk on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet.

„Eestis on puhas ja rikkalik loodus, mis tagab meie mee kõrge kvaliteedi, kuid selleks, et suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, tuleb inimestesse investeerida,“ rääkisUrmas Kruuse. „Oleme toetuse ette valmistanud koostöös mesindussektoriga, sest vaid koostööd tehes on võimalik saada parim tulemus.“

Maaeluminister lisas, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, tegevusi kahjurite ja mesilaste haigustega võitluseks, laborianalüüse, teaduse alast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ sõnas maaeluminister. Põllumajandusloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. aasta seisuga Eestis 2911 mesiniku poolt 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. „Mesilastel on tolmeldajatena oluline roll põllumajanduses, mesindussektori toetamisel jätkame sel aastal ka riikliku mesilaspere toetuse maksmist,“ selgitas minister Kruuse.

Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi 1 405 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses EL eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2023

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Reedel, 3. märtsil avati Jõgeval Muru tänav 3 aadressil Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadus- ja aretuskeskuse universaalhall.

Universaalhall koos kaasaegse katsetehnikaga parandab oluliselt METKi sordiaretuse teadustööd. Hoones on seadmed sordiaretuskatsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks ja ladustamiseks ning ruumid masinate hoiustamiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul aitab kaasaegne universaalhall tagada teadlaste töö parema kvaliteedi, mis omakorda kindlustab riigi parema toidujulgeoleku. „Me kõik tahame saada sorte, mis annavad meie kliimas võimalikult suure saagi, ning iga samm selles suunas, sealhulgas kaasaegne hoone nagu see siin, toetab seda eesmärki,“ sõnas maaeluminister.

METKi direktor Andre Veskioja on väga rahul koostööga ehitajate, Riigi Kinnisvara ASiga ja Maaeluministeeriumiga. „Kaasaegsetes tingimustes paiknevad seadmed edendavad aretustöö protsessi. Meie hinnangul suudame sordi seeläbi kuni kolm aastat kiiremini turule tuua. Universaalhalli kasutusele võtmine leevendab ka aretuskeskuse ruumikitsikust,“ ütles Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Meil on hea meel, et Jõgevale on valminud järjekordne koostöös ehitatud teadushoone. Aastal 2019 avasime siin sordiaretuskeskuse, 2020 renoveerisime ja sisustasime laborihoone ning täna avasime kaasaegse katsetehnikaga universaalhalli. Koostööd jagub meil ka lähitulevikus, sest üle Eesti ootavad veel ees mitu Maaeluministeeriumiga seotud teadustöö ja maaelu arendamise ehitusprojekti – selle üle on põhjust kõigil rõõmu tunda,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Universaalhalli suletud netopind on 2498 m2. Ehituslepingu üldmaksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Halli on projekteerinud Boa OÜ arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Maiu Uusmaa. Ehitaja on Nordecon Betoon OÜ ning omanikujärelevalve teostaja Keskkonnaprojekt OÜ.

METKi teadus- ja aretuskeskuse hoonete kompleksi Jõgevale on tulevikus plaanis ehitada veel teine aretuskeskus ja ka uus peahoone. Aretuskeskusesse tulevad laboratooriumid, tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Peahoonesse plaanitakse mitmesugused tööruumid, lisaks rekonstrueeritakse ka vananenud kasvuhooned.

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Galerii sündmusest asub siin.

Maaelu Teadmuskeskus
Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
03.03.2023

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

Tänasest saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole sel aastal hilinenud vastuvõtuperioodi.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023