Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku suundade üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse nõustub kalalaevastiku uuendamise vajadusega, mille pärast tuleb eemaldada sellele seatud kunstlikud takistused ning leida kalapüügiks majanduslikult toimivad lahendused. „Alustama peaks sellest, et vaatame üle kehtiva Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika,“ sõnab minister. „Kaotada tuleks kalalaeva püügivõimsusele seatud piirangud nendes laevastiku segmentides, kus selleks puudub vajadus. Nagu Eestis, kus väljapüük on reguleeritud individuaalsete kvootidega või kasutatakse seisevpüüniseid ning piirangud takistavad vajalikke uuendusi.“

Minister leiab, et olukorras, kus looduslikke kalavarusid kasutakse juba maksimaalselt ära, saab nõudlust kalatoodete järgi leevendada vesiviljeluse arendamisega. „Läänemeres on vesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks osutunud suur toitainete sisaldus meres. Seetõttu on vajalikud suunised keskkonnamõjude kohta, mis võimaldaks merekalakasvatuse arengut majanduslikult mõistlikul viisil,“ räägib maaeluminister Kruuse.

Maaeluminister rõhutab, et eelnenu kõrval ei tohi unustada ka kalapüügi enda jätkusuutliku korraldamise tähtsust ja vajadust jätkata väljapüüki vastavalt teadussoovitusele. „Sektori stabiilsuse tagamiseks tuleb lähtuda mitmeaastastest kavadest ja neis toodud, võttes samas arvesse regionaalseid ühispositsioone,“ selgitab minister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
20. märts 2023

 

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1323 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini.

Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

19. märtsi seisuga on laekunud 409 piimalehma, 614 ammlehma ning 300 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2023. aastal“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et kalanduse ja vesiviljelussektori kestlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine on oluline. „Energiahindade tõus, mida on survestanud geopoliitiline olukord Euroopas, on avaldanud sektorile negatiivset mõju,“ ütleb maaeluminister.

Maaeluminister Kruuse räägib, et ebakindlus põllumajandusturgudel jätkub seni, kuni jätkub Venemaa agressioon Ukrainas. „Kuigi sisendite hinnad on langenud, on seda teinud ka saaduste hinnad. See võib viia vajaduseni kulusid vähendada, mis omakorda võib avalduda tootlikkuse numbrites ja kasumis,“ märgib ta. Minister lisab, et tuleb aidata Ukrainat nii palju kui võimalik, mistõttu on äärmiselt oluline jätkata solidaarsuskoridoride algatusega ning autonoomsete meetmetega, millega lubatakse Euroopa Liidu turule Ukraina toidukaubad.

Maaeluminister räägib, et jälgime olukorda piimaturul erilise hoolega. “Esialgu ei ole piima kokkuostuhinna langus Eestis veel olnud sama suur kui meie naabritel, kuid turutrend on selgelt allapoole,“ ütleb minister.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2023

 

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

 Maaelu arengukava muudatus võimaldab suunata arengukava kasutamata eelarvest põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatele 11,5 miljonit eurot.

 Muudatusega suurenevad käimasolevate meetmete eelarved ja tagatud on arengukava võimaluste maksimaalne kasutamine. „Arengukava mitme meetme rakendamine on jõudnud lõpusirgele. Seetõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või eeldatavalt kasutamata jäävad vahendid toetustesse, mille andmiseks on veel tänavu kavas korraldada taotlusvoore ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks tõusevad põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste maksimumsummad. „Lisaraha abil suurendame maksimumsummasid investeeringutoetustes, et vajalikud investeeringud ei jääks tõusnud hindade tõttu tegemata,“ sõnas minister Kruuse.

Lisaraha saavad nii põllumajandustootmise kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused (vastavalt 1,6 ja 2,7 miljonit), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise (6,5 miljonit), nõustamisteenuste osutamise (0,6 miljonit) ning kvaliteedikavade (100 000 eurot) toetused. Maaelu arengukava eelarve on 1,3 miljardit eurot, millest on toetuse saajatele välja makstud enam kui 1 miljard eurot (ligikaudu 80%), raha on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Maaelu Teadmuskeskus korraldab Teadmussiirde pikaajalise programmi raames külastused põllumajandustootjate tulundusühistutesse.

Esimesed külastused toimuvad juba 20. ja 28. märtsil 2023 Lääne-Viru ja Järvamaal.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.pikk.ee/series/kulastused-tulundusuhistutesse/

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub 5. aprillil toimuvale sigade teemalisele veebiüritusele

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ootavad huvilisi 5. aprillil kell 11.00 – 12.30 toimuvale veebiüritusele, kus tutvustavad hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.

Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Eesti Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli sigade heaolu doktorant Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.

Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.

Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande link saadetakse registreerunute meilile.
Registreerimine on avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.

Registreeri veebiüritusele SIIN

Küsimuste korral palume pöörduda info@nahtamatudloomad.ee

Taluliidu tegevjuht osales ECVC kõrgetasemelisel üritusel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats osales 7. märtsil Brüsselis toimunud ECVC (European Coordination Via Campesina) kõrgetasemelisel kohtumisel “Rohkem põllumajandustootjaid kogu Euroopas: TEGEVUSKAVA EUROOPA TOIDUSÜSTEEMIDE TAASTERRITORIAALSEKS MUUTMISEKS”, kus osales ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski. 

Kõrgetasemelisel üritusel käsitletavate teemade põhifookuses oli Euroopa väiketalude elujõulisuse küsimus. Olulise teemana käsitleti põllumajandusmaa konsenteerumiset ning kõrgetasemelise kohtumise raames anti Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule üle ECVC koostatud dokument “Ettepanek võtta vastu ELi direktiiv põllumajandusmaa kohta”. ECVC avaldatud dokumendis kirjeldatakse, kuidas ELi institutsioonid saavad rakendada õiglast, demokraatlikku ja kestlikku maapoliitikat, et võidelda majandus-, ökoloogiliste ja kliimakriisidega ning tagada toiduainetega varustamise sõltumatus, kuna ilma maale juurdepääsuta ei saa põllumajandustootjad toota elanikkonnale kvaliteetset toitu. Dokumendiga saab tutvuda veebilehel www.eurovia.org

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht osales üritusel ettekandega, mille põhifookuses oli lühkieste tarneahelate arendamine ja jätkusuutlikud toidusüsteemid. Oma sõnavõtus rõhutas ta lisaks alljärgnevaid punkte:

  • Õiglasedtoiduhinnad (mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonnale ja ühiskonnale) on ainus viis kestlike toidusüsteemide saavutamiseks pikas perspektiivis. EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et tootjahinnad jääksid tootmiskuludest kõrgemale ja et tervislik toitumine muutuks kergemini kättesaadavaks.
  • Lühised tarneahelad suurendavad väikeste põllumajandusettevõtete lisandväärtust ja kasumlikkust, võimaldades neil müüa tarbijatele kindlaksmääratud tooteid, millel on “oma lugu rääkida“, ning luua maapiirkondades kogukondlikku aktiivsust ja sotsiaalseid sidemeid. Toiduainete tootmise kvaliteedi ja turustuskanalite parandamine paneb tarbijatele vastutuse seoses toidu väärtuse ja jäätmetega ning aitab seega vähendada toidu mõju kliimamuutustele.
  • On olemas hulgaliselt lühikese tarneahela algatusi, mis põhinevad sotsiaalsel, organisatsioonilisel ja piirkondlikul innovatsioonil ning mida alles luuakse. Paljud uuringud rõhutavad kohalikku mõõdet ja kollektiivset identiteeti kui pikaajalise jätkusuutlikkuse võtmetegureid. Seega on väljakutseks anda ettevõtjatele võimalus luua kohalikke toidusüsteeme, mis põhinevad neid ettevõtjaid esindaval kohalikul juhtimisel.

* ECVC on väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning põllumajandustöötajate ametiühingute ja organisatsioonide konföderatsioon Euroopas. Organisatsioon koosneb 31 riiklikust ja piirkondlikust  põllumajandustootjate organisatsioonist 21 Euroopa riigist. Loe lähemalt www.eurovia.org

Loomade äravõtmine peab toimuma vastavalt õiguslikule raamile

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Loomade äravõtmine peab toimuma vastavalt õiguslikule raamile

Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus omanikult loomi ära võtta. Loomade võõrandamine peab aga toimuma kehtiva õiguse alusel. Selliste nn loomavabrikute mitte tekkimise eest vastutame eelkõige meie kodanikena.

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem avaldatud häirivaid kaadreid loomadest, kelle pidamistingimused ei ole väga head ning viidatud, et sellised loomad tuleb oma pidamiskohast koheselt ja ükskõik mis meetoditega ära viia. Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann mõistab loomasõprade emotsionaalset hinnangut, kuid amet ei saa oma tööd teostada emotsiooni ajel, vaid uurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes. „Loomade omanikult ära võtmine on äärmuslik meede, mida rakendatakse siis, kui muid võimalusi enam ei ole. Enne, kui loom võõrandatakse, antakse omanikule võimalus olukorda parandada. Seda muidugi juhul, kui pole vahetut ohtu looma elule või tervisele,“ selgitas Viitmann.

Kehtiva õiguse kohaselt on õigus loomi kontrollida, loomaomanikule ettekirjutusi teha ja loomi võõrandada vaid Põllumajandus- ja Toiduametil, milles meile osutavad tänuväärset abi mitmed loomakaitseorganisatsioonid.

Menetlusse sekkumine võib aga lõppeda tahtmatute tagajärgedega nii loomade kui vabatahtlike suhtes. Naistepäeval viidi loomaomaniku juurest ära kassid, kelle osas amet samal ajal menetlust teostas. „Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis loomapidajat koostöös erinevate asutuste ja loomakaitseorganisatsiooni esindajaga. Kontrolli järgselt tehti loomaomanikule ettekirjutus, mille täitmise tähtaeg on täna, 10.03.23. Teise loomakaitseorganisatsiooni sekkumine menetlusse enne ettekirjutuse tähtaja saabumist on arusaamatu,“ kirjeldas Viitmann.

Antud juhul ei saa haldusmenetlust jätkata, sest loomi enam pidamiskohas pole. Viitmann rõhutas veel, et eraisikute poolt äraviidud loomade võõrandamise dokumentide vormistamine tagantjärgi ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võimalik.

Loomade pidamisele loomapidamiskohas ei ole piiranguid. Siiski peab olema tagatud igale loomale piisavalt ruumi, süüa ja juua ning kasside pidamisel on oluline ka piisav arv liivakaste ning nende puhastamine ja võimalus loomuomaste tegevustega tegeleda. Samuti peavad loomad olema vaktsineeritud.

Igaüks meist saab nn vabrikute tekkimist vähendada. Kui looma üleandmine ei toimu kodustes tingimustes, siis on see selge ohumärk. Enne ostu tutvu kindlasti kasvatajaga ning looma kasvukeskkonnaga.

Amet juhib tähelepanu, et vihjeid olukorrast, kus tundub, et loomapidamisega ei ole kõik korras tuleb esitada otse ametile vihje@pta.agri.ee.