Kuu: mai 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas kolmapäeval Vinni vallas Piira farmis suu- ja sõrataudi väliõppuse.

Põllumajandus- ja Toiduameti strateegilise planeerimise ja analüüsi osakonnajuhataja Heidi Käär sõnas, et õppuse eesmärgiks oli harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja koostööd kaasatud asutustega ning välitöid taudi tõrjumiseks. „Harjutati läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioturvalisuse meetmete rakendamine, sh loomade hindamine ja loendamine. Õppuse läbimängul on peamine roll ameti Ida regiooni töötajatel,“ kirjeldas Käär.

Õppusele olid kaasatud ka teised asutused, sh Päästeamet, Transpordiamet ja ka Vinni valla esindajad, kelle territooriumil õppus toimus. „Täname kõiki, kes õppusel osalesid, eriti Päästeameti esindajaid, kes demonstreerisid oma võimekust ja varustust inimeste ja sõidukite desinfitseerimiseks. Samuti oleme tänulikud farmiomanikule Kalmer Visnapuule, kelle juures õppus aset leidis,“ oli Käär tänulik.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab aastas mitmeid lauaharjutusi ja väliõppuseid, et harjutada ja olla valmis võimalikeks loomataudideks.

Taust:

Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2022

Elusloomade, paljundusmaterjali ja teatud loomsete saaduste liidusiseseks liikumiseks ettenähtud veterinaarsertifikaatide allkirjastamiseks on loodud digitaalne lahendus.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul on tegemist olulise lihtsustusega. „Varasemalt väljastati veterinaarsertifikaate paberil, kuid antud lahendus aitab aega kokku hoida. Digitaalselt allkirjastatud PDF-sertifikaat on samaväärne paberil väljastatud veterinaarsertifikaadiga, millel on käsitsi kirjutatud allkiri ja pädeva asutuse pitsat,“ kirjeldas Trohhatšova.

Trohhatšova lisas veel, et sertifikaadil on omad eristavad turvamärgid ja dokument on kättesaadav kõigile asjaosalistele. „Juurdepääsu veterinaarsertifikaadile TRACES NT süsteemis omavad kõik teekonnaga seotud osapooled, nt loomade vedaja, loomade saatja või saaja, loomade siht- ja lähtekoha loomapidaja. Lisaks saab TRACES NT süsteemist veterinaarsertifikaate alla laadida. See tegevus muidugi eeldab, et isikul on olemas konto TRACES NT süsteemis ja konto on seotud oma ettevõttega.“

Veterinaarsertifikaadi saamiseks on jätkuvalt nõutud esitada taotlus kliendiportaali kaudu vähemalt 48 tundi enne saadetise teise riiki lähetamist. Ametnik teostab enne elusloomade, paljundusmaterjali ja teatud loomsete saaduste liidusisesest liikumist vajalikud kontrollid. Sertifikaadi väljastamisega seotud järelevalvetoimingute teostamise eest võetakse veterinaarjärelevalvetasu. Sertifikaate väljastatakse ameti tööajal (E-R kl 08.00-16.30). Vajadusel saadab PTA järelevalveametnik digitaalallkirjastatud veterinaarsertifikaati loomapidaja ja/või vedaja e-maili peale.

Sertifikaadi taotlemise ja väljastamisega saab täpsemalt tutvuda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.05.2022

 

Ohutusnõudeid on kohustatud järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad – nii professionaalsed põllumehed kui ka hobiaednikud, karuputke tõrjujad, haljastajad, maanteede ja raudteede hooldajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind tuletab meelde, et majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust. „Taimekaitsetunnistust peab omama ka avalikus kohas tõrjetööde teostaja. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust,“ kirjeldas Lind.

Lind lisas, et taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel. „Ka sel juhul tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda,“ rõhutas Lind.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. „Selline registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL riikidest toodud või interneti teel tellitud vahenditel. Turule mitte lubatud taimekaitsevahendi puhul ei ole teada nende mõju inimesele, loomadele, keskkonnale ja  seetõttu võib nende kasutamine põhjustada pöördumatuid kahjusid. Samuti võib keelatud vahenditega töödeldud saak ohustada tarbija tervist,“ selgitas Lind.

Oluline on meeles pidada, et:

• Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.
• Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. Seda nõuet peaks  järgima ka näiteks sipelgatõrjevahendi puistamisel koduaias. Õitsvatele taimedele sattunud vahendiga puutuvad kokku ka tolmeldajad ja selline kokkupuude on neile suureks ohuks. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada  varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).
• Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette on oluline kinni pidada veekaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning kõigist teistest kasutuspiirangutest.
• Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.
• Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki seadusandluses kehtestatud nõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.

Eestis lubatud taimekaitsevahendid on leitavad taimekaitsevahendite registrist. Taimekaitsetunnistuse kehivust on võimalik kontrollida siit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.05.2022

 

Valitsus kiitis täna, 26. mail heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitas maaeluminister Urmas Kruuset vajaduse korral Eestit esindama arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Olulise arengukava täiendusena muudetakse põllumajandustoodete töötlejate jaoks abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud. „Eesti toiduainetööstuste esindajad on ühe kõige pakilisema probleemina esile toonud energiajulgeoleku tagamise senisest suuremal määral, mis omakorda on oluline ka meie toidujulgeoleku tagamise seisukohast,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuse puhul on kavas samuti mitmed tingimusi leevendavad muudatused. Abikõlblikuks muudetakse mittestatsionaarsete seadmete ostmine, samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele.

Samuti on kavas eemaldada loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul loomakoha maksumuse piirmäärad. „Viimastel aastatel on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ning senised piirhinnad ei ole enam ajakohased ega motiveerivad,” märkis Kruuse.

Muudatustega suurendatakse ka arengukava tehnilise abi kogueelarvet 8 387 880 euro võrra pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks. „Tegemist on valdavalt satelliidiandmetel põhineva süsteemiga, mis võimaldab tulevikus regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi,” selgitas minister. Pinnaseiresüsteemi loomine on liikmesriikidele eeltingimuseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2021–2027 finantsperioodi strateegiakava pindalapõhiste toetuste rakendamisel.

Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2022

 

24. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks oli põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Lisaks kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks.

„Põllumajandussektorile avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju kasvavad sisendihinnad ja sisendite kättesaadavus – kõrged sisendihinnad mõjutavad nii lihasektorit kui ka teravilja ning piima ja piimatoodete tootmist,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse istungil, lisades, et probleemiks on ka kunstlikud piirangud Euroopa Liidu siseturul, mida tuleks vältida.

Euroopa Komisjon on varasemalt välja tulnud erinevate meetmetega kriisiolukorra leevendamiseks. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.

Mitmed riigid, sh Eesti, rõhutasid, et sõjategevusega Ukrainas ei tohi ära harjuda. Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel. Tuleb vältida toidu ekspordipiiranguid ja ekspordikeeldusid, mis võivad ühtse turu toimimist piirata. Ka maailma toiduturg on väga keerulises ja haavatavas olukorras ilma Ukraina toodetud toiduta, millest hinnanguliselt sõltub 400 miljoni inimese toidulaud.

„Peame igal võimalusel Ukrainat aitama. Meretranspordiga on omad keerukused, kuna sadamad on blokeeritud. Samas on see ainuke võimalus, kuidas päriselt kogu Ukraina teravili eksporditud saaks,“ sõnas minister Kruuse.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa rõhutas kohtumisel, et sel aastal on olnud seni raskeim lindude gripi olukord Euroopas ja ülemaailmselt. Kehtivad tauditõrjemeetmed (taudistunud alade piiramine ja kodulindude hukkamine) on tekitanud rahulolematust, mistõttu kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks. Liikmesriigid rõhutasid oma sõnavõttudes, et linnugripi ennetamise põhielementideks on endiselt bioohutus ja järelevalve. Bioturvalisuse kõrval nähakse täiendava võimalusena vaktsineerimist. Minister Kruuse rõhutas oma sõnavõtus vajadust koostada EFSA riskihinnang ning märkis, et kindlasti tuleb võtta ka arvesse tehnilisi ja teaduslikke asjaolusid tagamaks, et vaktsineerimisega ei kaasne kaubanduspiiranguid.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.05.2022

 

Eelmisel aastal võttis amet toidus esinevate erinevate saasteainete määramiseks 458 proovi ning toitu lisatavate lisaainete määramiseks 101 proovi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet saaste- ja lisaaineid igal aastal. „Toidust uuritavate saasteainete sisalduse määramise eesmärgiks on kontrollida erinevate saasteainete esinemist toidus. Toidus kasutatavate lisaainete analüüsimise eesmärgiks on kontrollida, kas toidukäitleja kasutab neid nõuetekohaselt,“ selgitas Kallip.

Endiselt tekitavad saasteainetest enim probleeme akrüülamiidide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. „16-l juhul tuvastasime PAHide ületusi suitsutatud liha ja kalatoodetes, mis olid valmistatud põhiliselt eraelamus toidu valmistaja poolt,“ kirjeldas Kallip. Akrüülamiididele seatud normide ületusi tuvastati 19-l juhul. Enim rikkumisi tuvastati toitlustusasutustest võetud tarbimisvalmis friikartulite proovidest, leivatootetest ja ka imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhistest töödeldud toitudest.

Toitu lisatavatest lisaainetest tuvastati sulfititele kehtestatud piirnormi ületus ühest Türgi päritolu kuivatatud aprikoosi partiist. Lisaks tuvastati ühest „E-vaba“ märgistust kandvast viineri proovist säilitusvaba tootele lubatust kõrgem naatriumnitriti sisaldus. „Juba looduslikult esineb lihas väikeses koguses naatriumnitritit ning kuna analüüsimetoodika ei suuda eristada looduslikku lisatud naatriumnitritist on teadlaste poolt kinnitatud piir, millest alates võib järeldada, et tootesse on lisatud naatriumnitritit,“ lisas Kallip. Naatriumnitritit lisatakse lihatoodetesse bakterite kasvu pidurdamise ja roosa värvuse säilitamise eesmärgil.

Nõutele mittevastavuse avastamisel informeeris amet käitlejat, kes oli seejärel kohustatud, vastavalt rikkumisele, kas nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldama, viima tootmisprotsessid nõuetele vastavaks või tootmise ajutiselt peatama.

„Saasteained toidus 2021“ aruanne on leitav siit ja „Toidu lisaainete seire loomses ja mitteloomses toidus 2021“ aruanne siit.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks.

Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet selge ja ühese ülevaate saamiseks virtuaalse ümarlaua, mille käigus selgitati, mida tuleb silmas pidada puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel, et need vastaksid nõuetele.

Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis kehtivad sellele toidualase teabe avaldamise nõuded,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha. „Kohustuslik on toote siltidel kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus; minimaalse säilimisaja tähtaeg või tarvitamise tähtaeg; mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid eksitada; tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites), loetles Eha puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel kohustusliku teabe esitamise nimekirja.

„Alkohoolsete jookide etikettidel ei tohi esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et alkohoolsel joogil või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos (nt „Terviseks!“ või „Tõstab toonust.“). Samuti ei tohi alkohoolsete jookide siltidel olla väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et antud joogil on teatavad kasulikud toitainelised omadused (nt „Suhkruvaba“, „Ilma lisatud suhkruta“ või „Sisaldab C-vitamiini“),“ rõhutas Eha.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.

Pressiteade
23. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

17. juunini saab PRIAle esitada taotlusi pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste saamiseks. Taotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA vahendusel. Käesolevast aastast toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs.

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindala- ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell rõhutab, et kuigi taotlusi saab esitada kuni 17. juunini, soovitame taotlemist mitte jätta viimastele päevadele. Sel juhul jääb põllumeestel esmaste kontrollide järgselt piisavalt aega teha taotlustel vajalikke täpsustusi.

Toetusi on kokku viisteist. Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on toetuste maksmiseks 2022. aastal eraldatud kokku üle 251 miljoni euro.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Jooksvalt on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistika eelmise päeva seisuga näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet jaemüüjatele ümarlaua, mille käigus selgitati  jaemüüjatele e-poodides alkohoolse joogi müügil kohustusliku  teabe avaldamise nõudeid ja erisusi.

Ümarlaual tutvustas kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist Kadri Pajur osalejatele kohustuslikku teavet, mis peab e-poes alkohoolse joogi müümise juures kindlasti avaldatud olema ja andis hea ülevaate e-poes  veini, puuvilja– ja marjaveini ning piiritusjookide seaduslike nimetuste nõuetekohase märkimise kohta.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis  kehtivad sellele ka kaugmüügil toidualase teabe avaldamise nõuded, kuid teatud erisused,“ ütles Pajur.

„Alkohoolse joogi jaemüügil tuleb e-poes koos müügihinnaga avaldada alkohoolse joogi liik ja  nimi,“ sõnas Pajur ja lisas, et esitatud kohustuslik teave peab olema e-poes kindlasti esitatud ka eesti keeles.

Pajur tuletas meelde, et kaupade kohta esitatud teave peab olema tõene, vastama nõuetele ega tohi olla tarbijat eksitav. „Kohustuslik info peab kättesaadav olema ka e-poes, et tarbija saaks alkohoolse joogi ostmisel teha teadliku valiku enne lõplikku ostu sooritamist,“ rõhutas Pajur.

„Kohustuslik on e-poes kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites); mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada; (viinamarja)veinide puhul kohustuslik); tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (…%vol); vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta (kindlaksmääratud termin, nt kuiv, magus); geograafilise tähisega alkohoolsete jookide puhul ka selle kaitstud nimetus ,“ loetles Pajur kohustusliku teabe kuvamise nimekirja.

Pajur pani jaemüüjatele südamele, et e-poes peab alkohoolse joogi müügil kohustuslik teave olema tarbijatele esitatud enne ostu sooritamist; kohustuslik teave, sh seaduslikud nimetused (liigid) ja nimed peavad olema korrektselt kirjas ning esitatav teave ei tohi tarbijaid eksitada.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.