Piimalabori avamisest möödus 50 aastat

Maaeluministeerium
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
PRESSITEADE
29.11.2021

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) piimaanalüüside labor sai täna, 29. novembril 50-aastaseks.

„Piimandus on väga oluline valdkond, olles osa meie toidujulgeoleku tagatisest. Rõõm on tõdeda, et kodumaine piim on kvaliteetne ja kvaliteet on püsiv. Meie piimatootjad on teinud selle nimel head tööd, aga tähtis roll on olnud ka piimalaboril, kes piimatoodete kvaliteedis veendub. Soovin laborile õnne juubeli puhul ja tänan poolsajandi jooksul tehtud töö eest,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsleri ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i nõukogu esimehe Hendrik Kuuse sõnul on labor olulisel kohal nii Eesti piimanduses kui ka toiduohutuse valdkonnas laiemalt. „Tagamaks, et meie toidulauale jõudev piim oleks ohutu ja nõuetekohane, kontrollitakse seda eelnevalt piimaanalüüside laboris. Mul on hea meel, et labori tegevus on olnud järjepidev ja saame täna tähistada 50. aasta möödumist labori loomisest,” ütles Kuusk.

Asutus loodi 1971. aastal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi juurde laborina, mis määras alguses instituudi majanditele piima rasva- ja valgusisaldust ja laienes seejärel oma tegevusega üle Eesti.

Alates 1998. aastast võtab labor regulaarselt ja edukalt osa rahvusvahelistest ringtestidest. Labor akrediteeriti 1999. aastal katselaborina piimaanalüüside valdkonnas. Selle sajandi alguses hakkas labor piimatööstustele erapooletu laborina analüüsima toorpiima kvaliteedinäitajaid.

„Labori areng on olnud viimase 50 aasta jooksul suur. Kui pool sajandit tagasi tegi labor traditsioonilisi piimaanalüüse, siis nüüd saame hinnata ka piimalehma jõudlust ja tervist, samuti söötmise taset ja piimatootmise hügieeni,” lisas Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i juhataja Kaivo Ilves.

EPJi laboris analüüsitakse iga kuu 97% Eesti piimalehmade piimaproovidest ning kontrollitakse iga nädal Eesti piimafarmidest varutava toorpiima kvaliteeti.

Amet tuvastas nõuetele mittevastavad äädikad

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.11.2021 

 

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis Eestis müüdavate äädikate äädikhappe sisaldust. Viiel juhul tuvastati lubatust lahjem äädikas.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul kontrollis amet kaubanduses müügil olevate 30%-liste äädikate äädikhappe sisaldusi. „Kokku võeti seitse proovi ning viie proovi puhul ei vastanud äädikhappe sisaldus märgistusel toodud protsendile. Märgistusel esitatud 30% äädikhapet peab vastama ka toote sisule,“ selgitas Ramjalg tulemusi.

30% märgistuse nõudele vastasid Rimi Basicu söögiäädikas ja Ektoni 30% äädikhape 0,5 l. Alla 30% äädikhappe sisaldusega olid 30% söögiäädikas „Minu“ (30.03.2024), 30% äädikas  „Meie heaks“ (16.11.2024), Optima Linija 30% söögiäädikas (25.05.2024)ja kaks Grossi Toidukaupade 30% äädikhapet (17.06.2023 ja 30.03.2024). Tarbija võib pöörduda kauplusesse, kust äädikas osteti ning esitada toote asendamise või raha tagastamise nõude. „Nende viie toote puhul on tegemist ühe tootjaga P&G Grupp AS, kelle suhtes on alustatud menetlust. Tootja peab nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldama ning viima tooted nõuetega vastavusse ja seda ka kontrollima,“ kirjeldas Ramjalg.

Eestis töötati 2019. a välja „30% äädikhappe turustamise hea tava“, milles on kirjas soovitus, et toote nimetusena kasutada „30% äädikhape“ või „30% äädikhappe (vesi)lahus“ vms. Seetõttu ei tohiks toote nimetuses kasutada „äädikas“ ja „söögiäädikas“. Amet tegi tootjatele märkuse toodete nimetuste osas.

Amet kontrollib äädikat ka järgmisel aastal.

Amet lõpetas eriti ohtliku lindude gripi puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Tartu linnas asuvas majapidamises lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses olevate kodulindude pidamise kohtadele seatud piirangud.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul lõpetati kõik alates taudi diagnoosimisest kehtinud piirangud. „Möödunud on 30 päeva haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest. Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. Teistes lindlates ei tuvastatud haigust,“ kirjeldas Sammel.

21. oktoobril võeti ühelt haigustunnustega kanalt proov, mis osutus positiivseks lindude gripile. Nakatumise hetkel oli lindlas neli kodulindu. Lindude gripi tõttu hukati kõik Tartu majapidamises asuvad linnud.

Lindude gripp on levimas kohalike mets- ja veelindude seas. „Endiselt on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse,“ kutsus Sammel linnupidajaid tähelepanelikkusele. Oktoobri algusest peale on Eestis leitud kõrge patogeensusega lindude gripi viirust kassikakul Hiiumaal, kanakullidel Viljandimaal ja Pärnumaal ning merikotkal Lääne-Virumaal. Samuti on taudi diagnoositud suur-laukhanel, merikajakal ja luigel.

Lindude gripp on Euroopas väga laialdaselt levimas. Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava lindude gripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata umbes 160 taudikoldes ligi 6 miljonit kodulindu. Poolas tuli hukata ligi 700 000 lindu.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

  • teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustestveebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  • kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
  • rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.

Hiiumaal tuvastati rebasel lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2021

 

Novembri alguses surnuna leitud rebaselt tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi tüvi H5N1. Tegemist on esimese leiuga Eestis, mis tuvastatud imetajal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on ka varem imetajatel viirust tuvastatud. „Selle aasta mais tuvastati H5N1 kahel rebasel Hollandis. Viiruse tüve H5N8 on tuvastatud Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Rootsis,“ sõnas Kalda. Seetõttu asuti ka Eestis surnuna leitud rebaseid lindude gripile uurima.

Tegemist murettekitava leiuga, sest viiruse ülekandumine lindudelt imetajatele võib viidata käimasolevale evolutsiooniprotsessile või viiruse paremale võimele kohaneda. „Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele,“ kirjeldas Kalda. Rebased nakatuvad süües nakatunud metslindude korjuseid ja hülged, kuna jagavad sama elukeskkonda nakatunud metslindudega.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruande kohaselt lindude gripi viiruse ülekanne inimesele on väga harv juhtum ja seetõttu arvatakse, et lindudele kohastunud viiruse ülekandumine inimesele on väga madal. Siiski tuvastatakse viiruseid, millel on võime imetajatele üle kanduda ning see on murekoht.

Kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N6 põhjustas inimeste surmajuhtumeid Hiinas. Antud viirustüve Eestis tuvastatud pole, kuid H5N6 viirus on geneetiliselt lähedalt seotud viirustega, mis ringlevad lindudel Euroopas. Seega on olemas võimalik risk inimese tervisele, kes puutuvad vahetult kokku haigestunud lindudega.

Wageningeni Ülikool Hollandis peab ebatõenäoliseks viiruse ülekandumist rebastelt teistele metsloomadele. Siiski on hülged, aga ka koerad ja kassid vastuvõtlikud lindude gripile.

Selleks, et kaitsta end ning oma lemmiklooma:

  • haigeid (näiteks närvinähtudega) ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid ei tohi puutuda;
  • kui on vaja puutuda, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus, mask;
  • piirkondades, kus lindude grippi on tuvastatud, hoida koeri jalutades rihma otsas;
  • jahimehed peaksid olema ettevaatlikud küttides piirkonnas, kus hiljuti on leitud lindude gripi viirust, sh vältida kokkupuudet võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt hukkunud lindude korjused, lindude väljaheide) ja pärast jahil käiku puhastada hoolikalt nii riided, jalanõud kui ka kõik jahitarvikud.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

  • teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  • kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
  • rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.

Erakorralist toetust piima- ja sealihasektorile saab taotleda 1. kuni 7. detsembrini 2021

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse, mille alusel saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda detsembri alguses Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot.

„Mul on väga hea meel, et me saame kiiresti suunata toetuse sektoritesse, mis on praegu kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu kõige keerulisemas olukorras ja kus sellest tulenev ebakindlus on olnud väga suur,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Oleme sektori keerulise olukorra küsimuse korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel. Seda muret jagatakse ning Euroopa Komisjon muutis hiljutise otsusega riigiabi andmise tingimusi paindlikumaks, mis on ettevõtjatele meeldiv uudis.“

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille kuuenda muudatuse võttis Euroopa Komisjon vastu 18. novembril. Raamistiku kehtivust pikendati 30. juunini 2022. aastal ja raamistiku alusel antavate toetuste piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti 290 000 euroni.

Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Aasta parima mahetoidu tiitli võitis Uustla talu grilljuust ja parim mahejook on Wilawander OÜ rabarberi täismahl

Mahepõllumajanduse aastakonverentsil kuulutati välja 2021. aasta mahekonkursside parimad. Selle aasta parim mahetootja on Piret ja Matthew Hilli Väike Mahetalu Läänemaalt. Aasta parim mahetoit on Saare Maakari OÜ Uustla talu grilljuust Küüslauk ja parim mahejook Wilawander OÜ rabarberi täismahl. 

Galerii:

https://drive.google.com/drive/folders/10NdF8OgiI4zyDywxz2s3dfM6IngqhfX3?usp=sharing

„Eestlased on aina teadlikumad ja soovivad üha enam tarbida tervist toetavat kodumaist mahetoitu. Rõõm on tõdeda, et võimalusi selleks on aasta-aastalt üha rohkem – meil on palju häid mahetootjaid ja mitmekesine mahetoodete valik. Aitäh kõigile, kes on mahepõllumajanduse valdkonda panustanud,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse mahekonkursside parimaid tunnustades.

Hindamiskomisjoni esimehe Angelica Udekülli sõnul teeb tarbija tihti ostuotsuse selle järgi, kas toote pakend teda kõnetab. „Tuleb öelda, et pakendid on läinud väga pilkupüüdvaks, eriti jookide kategoorias. Iga aastaga lähevad tooted järjest põnevamaks ja toodete valik mitmekesisemaks. Esiletõstmist väärib see, et mõlema kategooria võidutooted on valminud mahetaludes, kes ise oma toorainet väärindavad,“ rõõmustas Angelica Udeküll konkurssi kokku võttes.

Parima mahetootja tiitli pälvinud Piret ja Matthew Hilli Väike Mahetalu tegeleb köögiviljakasvatusega väga väikesel pinnal, põllul kasvatatakse erinevaid salateid ja sisetingimustes aasta ringi võrseid. Talus on kasutusel uuenduslik tehnoloogia, kus harimisel mulda ei pöörata, et muld ja mullaelustik toetaksid väga kvaliteetse köögivilja kasvatamist nii avamaal kui ka kasvuhoonetes. Talupere on pühendunud just toodangu kõrgele kvaliteedile ja on selleks teadmisi hankinud maailma eri paigust.

Parimaks mahetoiduks valitud Uustla talu grilljuustu Küüslauk valmistas Saare Maakari OÜ. Ettevõttes peetakse ohustatud tõugu eesti maakarja lehmi, kes annavad küll vähem piima, kuid kelle piim on rasva- ja valgurikkam. Juustuga tuldi turule alles selle aasta esimeses pooles, kuid juba on leitud lojaalne tarbijaskond, kes toodet kõrgelt hindab. Hindajad tõid esile toote head tekstuuri ja tasakaalus maitset, ka toote pakend on tore ja lihtne ning kujundus eristuv.

Parima mahejoogi tiitli pälvis Wilawander OÜ rabarberi täismahl. Toote puhul hinnati väga head puhast ja tugevat maitset, mistõttu saaks jooki lausa kasutada nt restoranis šotina, aga ka marinaadides, salatikastmetes. Tootel on välja toodud isegi rabarberi sort.

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub kaheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Konkursi tulemused kuulutati välja mahepõllumajanduse aastakonverentsil, kus veebi vahendusel oli osalejaid ca 400.

 

Lisainfo

Airi Vetemaa

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

tel 522 5936

airi.vetemaa@gmail.com

 

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2021 – Piret ja Matthew Hill, Väike Mahetalu OÜ

II koht – Kaire Vannas, Lepaniidi talu

III koht – Martin Laansalu, Mahe Eeriksaare OÜ

Eriauhind elurikkuse taastamise ja maheloomakasvatuse oskusliku sidumise eest – Mario Talvist, Saaremaa Mägiveis OÜ, Saaremaa Mahelammas OÜ, Saaremaa Aberdeen OÜ

Eriauhind julge pealehakkamise ja maheteavitustöö eest – Tanel Tang, Tang OÜ

Eriauhind mahetalu traditsioonide jätkamise eest – Mari-Liis Männik, Sandre talu

 

Parim mahetoit 2021 – Uustla talu grilljuust Küüslauk, Saare Maakari OÜ

II koht – La Muu AS, Karamelli – meresoolajäätis

III koht – Eco Flora OÜ, Gazpacho supp

 

Parim mahejook 2021 – Wilawander OÜ, Rabarberi täismahl

II koht – Öun Drinks OÜ, funktsionaalsete jookide tooteseeria

III koht – Manor Spirits OÜ, VON EST Wheat Vodka

 

Disaini ja sisu kooskõla eripreemia – Jaanihanso OÜ, Jaanihanso purgisiidrite tooteseeria Naturel

Kvaliteetsete juustude arenduse eripreemia – Metsavenna Turismitalu OÜ, Tuhatriip juust ja sõir

Tervist toetava uudse maitsega toote eripreemia – Pajumäe Talu OÜ, Kohupiimakreem maapirniga

Läbimõeldud funktsionaalse toidu eripreemia – Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Tatraleivasegud

Selge maitsebuketi eripreemia – Mahe Eeriksaare OÜ, Tee Tervise Vägi

Kohalikust toorainest maitsva beebitoidu eripreemia – Saaregurmee OÜ, Sügavkülmutatud õuna – mustikapüree kuubikud

Mahetoidusõrade lemmiktoiduks valiti Facebookis toimunud hääletusel Saare Maakari OÜ Uustla talu grilljuust Originaal ja lemmikjoogiks Mahe Eeriksaare tee Tervise Vägi. Kokku anti mahetoodete  hääletusel üle 4000 hääle.

PTA korraldas ümarlaua linnuliha märgistusega seoses

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas tootjatele ja kauplejatele ümarlaua linnuliha märgistusega seotud teemal. Täpsemalt olid arutluse all linnuliha liigitamine ja märgistamine, hetkel kehtivad nõuded ning turuolukord.

Euroopa Liidus on kehtestatud eeskirjad lõpptarbijale mõeldud linnuliha märgistamiseks. Ümarlaua põhilised sõnumid olid seotud linnurümpade, nende jaotustükkide ja rupsi loeteluga, linnuliha kehaehituse, välimuse ja massi alusel klassifitseerimise ning toodete müüginimetuste märkimisega.

PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili sõnul kehtivad turukorralduslikud märgistusnõuded linnurümpadele, jaotustükkidele, rupsile ja kodulinnulihast valmististele juba pikka aega. “Nõuetest kinnipidamine on nii tootjate, kauplejate kui ka tarbijate huvides.  Turustusnormide eesmärgiks on piisava ja selge informatsiooni andmine tarbijatele, ausa konkurentsi tagamine ning tarbija petmise ärahoidmine“, selgitas Reili.

Sel põhjusel pidas PTA vajalikuks ümarlauale kutsuda nii tootjad kui kauplejad, et vahetada mõtteid hetke turuolukorra üle, arutleda üleskerkinud probleemide ja küsimuste üle ning anda soovitusi olukorra parandamiseks. „Kohtumisel osalesid kõik suuremate linnuliha tootjate ja kaubanduskettide esindajad. Loodetavasti oli ameti poolt antud info vajalik ja kasulik. Järgmisel aastal suunab amet oma järelevalvetegevuse märgistusnõuete täitmise kontrollimisele“ kommenteeris Reili.

PTA plaanib ka edaspidi korraldada ümarlaudu turuosalistele, et anda ülevaateid kehtivatest nõuetest, arutleda ettevõtjatega koos kitsaskohtade üle ning olla nõuks ja abiks lahenduste leidmisel. See tagab avatud ja läbipaistva infovahetuse järelevalveorgani ja ettevõtete vahel.

Noortaluniku toetus määrati 100 noorele ettevõtjale kokku summas 3 982 810 eurot

Pressiteade
17. november 2021

 

PRIA määras 100 noorele ettevõtjale kokku 3 982 810 eurot põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot sai toetust 95 noortalunikku. Taotluste vastuvõtt toimus 25. augustist 1. septembrini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et noortaluniku toetus on klientide hulgas püsivalt populaarne. Taotlejaid on alati olnud tunduvalt rohkem kui eelarvelisi vahendeid. Sarnaselt eelmistele voorudele planeeritakse enamus investeeringuid teha põllumajanduslike hoonete rajamiseks, seadmete soetamiseks ning maa ostuks.

Kokku laekus toetustaotluste vastuvõtuperioodil 146 noortaluniku toetustaotlust, kes taotlesid kokku üle 5,7 miljoni euro toetust. Toimunud taotlusvooru eelarve oli 4 miljonit eurot. Kuna soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse alusel.

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, kus toetus määrati 21 ettevõtjale. Järgnesid muu veislaste ja pühvlikasvatus (18) ning puuvilja- ja marjakasvatus (16).

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (14), kus noorte seas on populaarseimaks tegevusvaldkonnaks köögiviljakasvatus. Järgnesid Võrumaa ja Viljandimaa, kus toetuse saajaid oli vastavalt 11 ja 10.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

 

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus andis täna, 16. novembril  üle parima maamajanduseriala õpetaja ja parima maamajanduseriala õpilase aunimetused ning tunnustas kahte maamajandusõppekava tudengit ühekordse toetusega

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade

16. november 2021, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) juhatuse liige Leho Verk andis täna, 16.novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aulas üle  2021. aasta parima maamajanduseriala õpetaja ja õpilase aunimetuste saajatele tänukirjad, ning määras kahele tudengile ühekordse õppetoetuse

MESi moodustatud komisjon valis parimaks maamajanduseriala õpetajaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesinduse  õpetaja Valmar Lutsari. Selle aasta parim maamajanduseriala õpilane on pärit samast koolist, kust parim õpetajagi. Tegu on põllumajandusetootja IV kursuse õpilasega Tom Adamson.

„Tänavune parim kutseõpetaja on laialdaste oskuste ja teadmistega oma valdkonna ekspert, kogenud mesinduse praktik, kelle ametialaseid teadmisi hindavad kõrgelt kõik kolleegid,“ ütles MESi juhatuse liige Leho Verk. „Erakordne on, et lõppeva aasta parim õpetaja ja parim õpilane tulid mõlemad Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskoolist, mis on kindlaks märgiks selle kooli kõrgest tasemest.“

Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“, mille autor on Tauno Kangro.

Samuti tunnustati kahte tublit Eesti Maaülikooli tudengit ühekordse õppetoetusega. Teiste taotluse esitanud üliõpilaste seast paistsid komisjonile enim silma Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise kolmanda kursuse tudengid Tõnu Kastepõld ja Max Kurg.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest. Õppetoetuse eesmärk on aidata kaasa maaelu ja maamajandusliku kõrghariduse edendamisele.

Maaeluminister Urmas Kruuse: tootmissisendite hinnatõus valmistab mitmele sektorile tõsist peavalu

Maaeluministeerium
Pressiteade
15.11.2021

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu tänasel istungiI oli peamiseks aruteluteemaks liidu põllumajandusturgude hetkeseis.

„Euroopa Komisjoni hinnanguga, et pärast COVID-19 kriisiga seotud liikumispiirangutest loobumist on põllumajanduse ja toidutootmise sektor hakanud taastuma, võib nõustuda, kuid mitme sektori jaoks valmistavad peavalu sisendihinnad,“ tõi välja kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.

„Probleemiks on eelkõige ostusööda ja energia hinnatõus. Näiteks piimasektoris on hind jõudnud küll juba kriisieelsele tasemele, ent sisendihindade tõusu tõttu on piimasektor ikkagi suurtes raskustes,“ ütles Kruuse.

Sealihasektori puhul toetas Eesti liidu liikmesriikide Euroopa Komisjonile esitatud taotlust võtta erakorralisi meetmeid, kuna mitu tegurit – nagu kõrged sööda- ja energiahinnad, sigade Aafrika katk ja koroonapandeemia mõjud – on just sellele sektorile mõjunud muret tekitavalt.

„Ootame komisjonilt põllumajandusturgudel toimuva asjus endiselt tihedat koostööd ja kiiret reageerimist olukorra halvenemise korral ning valmisolekut täiendavate Euroopa Liidu meetmetega sekkumiseks,“ rõhutas Kruuse oma tänases sõnavõtus. „Euroopa Liidu siseturu toimimine ja kaupade vaba liikumine on meie kõigi huvides.“

Lisaks allkirjastasid tänasel põllumajanduse ja kalandusnõukogu istungil initsiatiivis Bioeast osaleva 11 riigi ministrid ühisdeklaratsiooni, millega kinnitatakse toetust bioressursside säästvale ja kliimamuutuste mõju vähendavale kasutusele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Potentsiaali koostööks nähakse nii projektide kavandamises ja elluviimises, ühishuvide edendamises kui ka heade tavade jagamises ringbiomajanduse valdkonnas.

Eesti kõrval andsid ühisdeklaratsioonile oma allkirja ka Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia, Läti, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia ministrid.