Maaeluministeerium taotleb Euroopa Komisjonilt riigiabi luba erakorralise toetuse maksmiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.11.2021

Valitsus otsustas täna eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 5,5 miljonit eurot, et maksta erakorralist toetust piima- ja sealihasektorile.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on lisaks vahendite eraldamisele toetuse maksmise eelduseks riigiabi loa saamine. „Esitasime täna Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse, et maksta toetust ELi ajutiste riigiabi reeglite alusel. Euroopa Komisjon menetleb riikide taotlusi praegusel pandeemia ajal kiirkorras, mistõttu loodame meetmele heakskiidu saada lähiajal,” ütles minister.

„Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile on hädavajalik. Arvestades mullust keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted, eriti piima- ja sealihasektoris, kasvavate kuludega praeguste saaduste hindade juures toime tulla,” lisas minister.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, on võimalik kohaldada teisi aluseid, mille kohaselt saab teatud tingimustel toetust maksta kuni 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäärade järgmisel arvestatakse varasemalt saadud toetusi ning erinevate abiandjate poolt antud abi.

Täpsemad toetustingimused leiab eelnõude infosüsteemist. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Lisaks on Eesti koostöös teiste liikmesriikidega tõstatanud põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungitel põllumajandussektori keerulise olukorra küsimuse, teinud ettepaneku ajutiste riigiabi reeglite pikendamiseks ja riigiabimäärade suurendamiseks ning tõstatanud vajaduse erakorralisi meetmeid rakendada.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas kodu maale laenu tingimused

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.11.2021

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused. Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis aitab leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi. „Peamiseks probleemiks on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES,“ lausus Kruuse.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. „Kui panga antava laenu osakaal on 50%, siis oleks maksimaalne kaaslaenude summa kokku 200 000 eurot,“ ütles sihtasutuse juhatuse liige Leho Verk.

Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. „Oluline oli, et piirkonnas oleks kodu soetamiseks nõudlust, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk,“ sõnas minister Kruuse.  „Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd,“ lisas ta.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Esimesed laenud loodab MES välja anda veel sellel aastal.

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
9.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust oktoobri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Lisaks lõpetati kaks aastat kestnud piirangud 2019. aasta puhangu mõlemas koldes.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul tehti 2021. aasta seire käigus kokku 353 kontrolli ning analüüsiti 215 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab PTA igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud,“ selgitab peaspetsialist. Ta lisab, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võetakse laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab ta.

2019. aastal tuvastati viljapuu-bakterpõletik kahes istikute tootmiskohas. Nakatunud istikud hävitati kohe ning kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks oli kahe aasta jooksul kohustuslik teha seiret kahjustaja leiukohtades ja nende läheduses. „Rakendatud tõrjemeetmed olid piisavad ning kahjustajat kummaski koldes kahe aasta jooksul ei tuvastatud,“ räägib Ilau, lisades, et tootmiskohtades on piirangud lõpetatud ning Eesti säilitab viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse.

Kaitstava piirkonna staatuse tõttu tohib Eestisse tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks küljes taimepass, millel peab kindlasti olema märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku suhtes vabadest piirkondadest ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades. Lätist istikute ostmisel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest Lätis on üha rohkem viljapuu-bakterpõletiku leide. 2021. aastal leiti Lätis seire käigus kuus uut levikukollet, samuti leiti seitse uut kollet eelmise aasta leiukohtade läheduses.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisid tema leviku peatamiseks puuduvad ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põltsamaa vallas tuvastati rebastel juba teine koerte katku juhtum

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2021

 

Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist juba teise koerte katku leiuga lühikese aja jooksul. „ Eelmisel kuul tuvastati koerte katk rebasel Lustivere külas. Kuna koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas vanuses koeri, siis tuleks oma lemmiku kaitsmiseks loom vaktsineerida. Ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad,“ selgitas Kalda.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Teate edastas

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs teavitada mesilasperede arvu

Pressiteade
01.11.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs teavitada mesilasperede arvu

Tänasest algas taas mesilasperede arvu teatamine põllumajandusloomade registrile. Mesilasperede arvu teavitamine toimub kaks korda aastas. Käesolev teavitamise periood kestab kuni 15. novembrini.

Mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos järgmise kevade mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on registri andmetest kasu nii mesinikele kui ka põllupidajatele ainult sel juhul, kui andmed vastavad tegelikule olukorrale. Seetõttu on oluline, et iga inimene, kes mesilasi peab, teataks oma mesilasperede arvu registrile õigeaegselt.

Mesilasperede arv tuleb mesinikel registrile teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIAmesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-posti teel. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, peab registrisse olema kantud hiljemalt täna, s.o 1. novembril 2021.

Täpsemat infot leiab PRIA kodulehelt ning abi saab küsida helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Eesti-Vene piiri lähedal diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2021

 

Oktoobri alguses diagnoositi Eestist umbes 60 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis lammaste ja kitsede rõuged sajakahekümnepealises lambakarjas. Kuuskümmend lammast suri.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lammaste ja kitsede rõugete puhul tegemist eriti ohtliku loomataudiga. „Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigusele puudub ravi ning seetõttu tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ selgitas Kalda.

Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida saastunud seadmete, sõidukite, sööda ja allapanuga. „Näeme, et haigus on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. 2019. aastal diagnoositi sama haigus Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Seega tuleb lamba- ja kitsepidajatel olla hoolas ning halvima vältimiseks järgida vajalikkebioohutusmeetmeid,“ kirjeldas Kalda.

Loomataudi kahtlusel tuleb kindlasti teavitada veterinaararsti.

Lammaste ja kitsede rõuged levivad piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Inimesed lammaste rõugetesse ei haigestu. Rohkem saab lammaste ja kitsede rõugete kohta lugeda siit.

Jõustub seadus, mis kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
01. november 2021

Täna jõustub „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, siis uus seadus annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Uus seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.  Toidu tootmise osas hõlmab seadus näiteks ettevõtjaid, kes tegelevad piima, juustu ja saia-leiva ostmise või müümisega teisele ettevõtjale, põllumajandustoodete tootmise osas ettevõtjaid, kes tegelevad näiteks elusloomade, lõikelillede, taimede, taimesibulate, teravilja kui ka loomasööda, sh lemmikloomatoidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.

Põllumajandustoode ja toit, mis seaduse reguleerimisalasse kuulub, tehakse kindlaks kaupade nomenklatuuri koodi alusel. Kui kood kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu lisasse I, siis kuulub põllumajandustoode ja toit seaduse reguleerimisalasse. Seadus ei puuduta tarbijatega tehtavaid tehinguid. Küll aga kuuluvad puudutatud ettevõtjate hulka need põllumajandustoote ja toidu ostjaks olevad tulundusühistud või mittetulundusühingud, kes oma liikmelt põhikirja või selle alusel tehtud otsuse alusel põllumajandustooteid või toitu ostavad.

Seaduses on põllumajandustooteid ja toitu müüvate ettevõtjate kaitseks sätestatud üheksa tehingut ja tegu, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega, nagu näiteks keeld ühepoolselt muuta lepingu tingimusi, tühistada tellimusi liiga lühikese etteteatamisega ja ähvardada kaubanduslike survemeetmetega. Need tehingud ja teod on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel alati keelatud ning neid ei saa ka tagantjärele kinnitamisega heaks kiita.

Samuti on loetletud seitse sellist tehingut ja tegu, mis on keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud ei ole. Sellisteks tingimuslikult keelatud kaubandustavadeks on näiteks teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamise, allahindluse kulude katmise ja müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmise nõudmine.

Seaduses nimetatud kokkulepete sõlmimisel on oluline, et müüjal oleks kokkuleppe sõlmimiseks vajalik teave, mis võimaldaks tal teha hästi informeeritud otsuse. Ostja antud teave peab võimaldama müüjal otsustada, kas ta on valmis rahaliselt panustama ostja pakutud teenusesse ostja pakutud hinnaga või mitte.

Seadusega on müüjale loodud võimalus lisaks kohtusse pöördumisele pöörduda ka Konkurentsiameti poole ebaausa kaubandustava kindlakstegemiseks ja selle kasutamise lõpetamise nõudmiseks.

Maaeluminister lisas, et kõik kes ostavad või müüvad põllumajandustooteid või toitu, peaksid asjakohased müüki reguleerivad dokumendid, nagu tarnelepingud, põhikirjad või selle alusel tehtud otsused üle vaatama ja kontrollima nende kooskõla seadusega. Alates 1. novembrist 2021 sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada seadusega vastuolus olevaid tingimusi. Seadusega vastuolus oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud ebaausa kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Varem sõlmitud lepingute seadusega kooskõlla viimiseks on ostjatel aega 21. septembrini 2022. aastal. Samas ei pea ostjad ja müüjad sugugi selle kuupäevani ootama – kui muudatuste tegemine aasta või poolaasta seisuga on parem või kui saavutatakse varasem kokkulepe, saavad ettevõtjad muudatused enda jaoks vastastikku sobivaimal ajal teha.

Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021

Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.

Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.

„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.

Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.

Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest  osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.