Põllumajandus- ja Toiduamet: tomativiiruste seire käigus leiti Tomato brown rugose fruit virus

Tänavuses karantiinsete kahjustajate seireprogrammis keskendus Põllumajandus- ja Toiduamet enam tomativiirustele, et välja selgitada nende esinemist Eestis. Seire käigus tuvastati Harjumaal ASi Sagro kasvuhoones Tomato brown rugose fruit virus, mida seni ei olnud Eestis varem leitud. Seire käigus kontrolliti üle Eesti 20 ettevõtet, kes kasvatavad tomati vilju ning seemneid. Inimese tervisele viirus ohtu ei kujuta.

Tegemist on viirusega, mis kahjustab nii harilikku tomatit kui harilikku paprikat ning mille levik on nii katmikala kui avamaa tootmises Euroopa Liidus järjest suurenenud. Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Leide on tuvastatud Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Belgias, Bulgaarias, Slovakkias ning Maltal. Haigustekitaja on Euroopa Liitu (EL) jõudnud Hiinast ja Iisraelist sisse toodud tomati ja paprika seemnega.

Kuidas viirus mainitud kasvuhoonesse jõudis, on Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul selgitamisel. „Tähtis on meeles pidada, et tomatitaimede kasvatamisel tuleks tingimata kasutada kontrollitud seemet, minimeerides taimehaiguste levitamise ohtu,“ ütleb Kinkar.

Alates 2019. aastast kehtivad Tomato brown rugose fruit viruse sissetoomise ja leviku takistamiseks ELis erakorralised meetmed. „Tegemist on väga kiiresti leviva viirusega, mistõttu on oluline kasutada selle viiruse vastu kontrollitud ja haigusvaba seemet ning istutusmaterjali,“ lisab ta.

Tomato brown rugose fruit virus põhjustab haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. Viirus põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga ning võivad ka langeda. Viljad kaotavad värvi, on kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. Inimeste tervisele viirus ohtu ei kujuta, kuid vähenev viljade arv ja kvaliteet võib põhjustada majanduslikku kahju.

„Kasvuhoones, kust viirus leiti, selgeid viirusele omaseid tunnuseid taimedel ega viljadel näha ei olnud,“ lausub Kinkar. „Viirusest vabanemiseks tuleb saagi koristamise järel kõik nakatunud taimed põletada. Samuti on vajalik kasvuhoone ja muude töövahendite täielik desinfitseerimine enne uue kasvuhooaja algust.“

Maaletoojad ja kauplejad on alustanud etüleenoksiidi sisaldavate toodete tagasi kutsumisega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.07.2021


Põllumajandus- ja Toiduamet ning saastunud toodete maaletoojad ja kauplejad on omavahel suhelnud, toodete tagasikutsumisega on alustatud. Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on äärmiselt oluline, et maaletoojad ja kauplejad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest (sh partiinumbrid) üleriigilise meedia vahendusel. Info avaldamine ainult kauplustes ei pruugi olla piisav.

Etüleenoksiid on biotsiid, mida kasutatakse Euroopa Liidu välistes riikides laialdaselt toidu steriliseerimiseks, ja selle pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Enamjaolt satub etüleenoksiid tootesse tooraine või lisaaine kaudu, mida on päritoluriigis eelnevalt steriliseeritud Salmonella ohu vältimise eesmärgil.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul on Eestisse jõudnud mitmed toidukaubad, milles on kasutatud toorainet või lisaainet, mis on saastunud etüleenoksiidiga. „Tänasel päeval on meile teadaolevalt tuvastatud etüleenoksiidi jääke seesamiseemnetes, vürtsides ja lisaainetes, mida kasutatakse toodete valmistamisel väikestes kogustes,“ sõnab Ramjalg. „Seega lõpptootes on etüleenoksiidi sisaldus veel väiksem.“

Toiduosakonna juhataja ütleb, et kui poes müüakse ohtlikuks tunnistatud toodet, peab kaupleja alustama toote tarbijalt tagasikutsumisega. „Eestis on välja kujunenud praktika, et jaekauplused paigutavad kas toote leti või infoleti juurde tagasikutsumise teated,“ räägib Ramjalg, lisades, et mõned ettevõtted jagavad infot ka oma kodulehel ja sotsiaalmeedia kontol. „Samuti jagavad toote tagasikutsumise teateid oma kodulehel maaletoojad, teavitades otse ka kliente, kellele tooteid müüdi.“ Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on kõnealusel juhul oluline, et maaletoojad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest ka üleriigilise meedia vahendusel.

Euroopa Komisjon avalikustas kriisikoosoleku otsuse, kus juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu liikmesriigid menetlevad etüleenoksiidiga saastunud toodete juhtumeid ühtemoodi. „Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid koostisosi või lisaaineid, mis on saastunud etüleenoksiidiga, tuleb turult tagasi kutsuda, olenemata sellest, kui suur on selle osa lõpptootes,“ nendib Ramjalg.

Etüleenoksiid on gaasiline desinfitseerimise vahend, mida võidakse kasutada Aasia ja Aafrika riikides vürtside, seemnete ning toidu lisaainete (nt jaanileivapuujahu E410) steriliseerimiseks, et vähendada Salmonella esinemist toidus. Etüleenoksiid on liigitatud genotoksiliseks kantserogeeniks, mis võib põhjustada leukeemiat, rinnavähki, loodete väärarenguid, iseeneslikku aborti jne.

Avatud talude nädalvahetusel sündis uus külastusrekord

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
27. juuli 2021

 

 24. ja 25. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist on praeguseks seitsmel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

„Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ning kinnitab, et maaelu maine püsib hea ning avastamist üha jagub. Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha oma silmaga, kus ja kuidas toodetakse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhatajaReve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“

Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ning Suuretüki talu Lääne-Virumaal.

Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.

2020. aastal oli avatud talude päeval avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. aastal olid vastavad näitajad 310 ja 195 000.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Keskmised ja suured ettevõtted saavad taotleda toetust töötlemishoonete rajamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas eelnõu, millega võimaldatakse keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel lisaks seadmete ostmisele taotleda toetust ka töötlemiseks vajalike ehitiste ehitamiseks.

 „Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad on välja toonud, et lisaks vajalike seadmete ostmisele on tekkinud vajadus investeerida ka ehitistesse. Energiakasutuse tõhustamiseks on sageli vaja uuendada ka toiduainetööstuseid. Samuti uue seadme kasutuselevõtt eeldab sageli ka ehitise laiendamist ja teatud juhtudel ka uue ehitise rajamist. Seega on väga oluline võimaldada ka keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel investeerida töötlemiseks vajaliku ehitisse, mille abil suurendatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Lõpptähtpäeva pikendatakse seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra. Samuti suurendatakse keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel toetuse maksimaalset suurust kahelt miljonilt kolme miljonini.

„Oluline on suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult saada kõrgemat ja stabiilsemat sissetulekut kõigil tarneahela lülidel ‒ eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samuti on nii tagatud investeeringute tegemise võimalus ka üleminekuperioodi aastatel nendele ettevõtjatele, kes on kavandanud teha suuremaid investeeringuid või kes soovivad ka üleminekuperioodi aastatel jätkata investeeringu tegemisega.

 

Rääbisepüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuli tänasest lõpetada

Maaeluministeerium
Pressiteade
26.07.2021

 

Tänasest, 26. juulist peatati rääbisepüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna käesolevaks aastaks eraldatud rääbisekvoot on 90 protsendi ulatuses välja püütud.

„Kalurid on teinud tubli tööd ja 88,50 tonnist, mis oli selleks aastaks lubatud rääbise püügimäär, on veest välja toodud ligi 84 tonni rääbist. Sel põhjusel allkirjastasin eile käskkirja, mille alusel tuleb rääbisepüük tänasest lõpetada. Kuna rääbise peamise püügivahendina kasutatakse kastmõrda, siis on esmaspäevast peatatud ka kastmõrra kasutamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati rääbise lubatud aastasaak.

Avatud talude päev sai avalöögi Kalde talus Valgamaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.07.2021

 

24. juulil avas maaeluminister Urmas Kruuse pidulikult avatud talude päeva 2021 Kalde talus Valgamaal. Sel nädalavahetusel on külastamiseks avatud ligi 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti.

Maaeluminister Urmas Kruuse lausus, et avatud talude päeva avaürituse kohaks valitud Kalde talu kannab hästi edasi päeva eesmärki – tutvustada Eesti toidu valmimist ja populariseerida kohalikku toitu, viia kokku tootjad ja tarbijad ning näidata, et maal on võimalik elada ja mis peamine, et maal on hea elada. Mõne aasta eest maale kolinud ja kitsekasvatusega algust teinud väikeste lastega pere on parim näide ja eeskuju.

Minister tänas oma kõnes samuti kõiki talusid ja maapiirkondade ettevõtjaid nende panuse eest meie toidulaua katmisel ja elu edendamisel kaugemates piirkondades.

Kalde talu peremees Mart Kase tõi lavale kitsetalle Kepsutaja, kellele anti koos maaeluministriga piima ja kuulutatiavatud talude päev avatuks. Lisaks andis Mart Kase avaüritusele kogunenud huvilistele lühiülevaate Kalde talu tegevusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Kerli Ats rõhutas oma sõnavõtus avatud talude päeva olulisust, sest talude külastajatel on võimalik näha, kuidas toodetakse Eesti toitu ja milline on maatootja elu. Kerli Ats lisas, et temastki sai veisekasvatusega tegelev talunik tänu avatud talude päevale, mida ta kunagi linnatüdrukuna uudistama tuli.

Eestimaa Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Anu Hellenurme sõnul on avatud talude päev nii suurematele kui ka väiksematele toidutootjatele oluline ettevõtmine ning tegemist on tänuväärt sündmusega.

Põllumajandusuuringute Keskuse esindaja Krista Kõiv tänas talusid avatud talude päeva korraldustoimkonna poolt ja märkis, et eelnevad aastad on näidanud, et talud saavad alati hakkama.

Rahvast tervitas samuti Valga asevallavanem Enno Kase, kes andis ülevaate talude kujunemisajast viimase 30 aasta jooksul. Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk kutsus kõiki osalema tänavu 25. septembril toimuval maal elamise päeval, mil saab samuti tulla ja vaadata, kuidas maal päriselt elatakse. Krista Habakukk viitas samuti sellele, et viimase paari aastaga on müügis olevate maakodude leidmine osutunud üha keerulisemaks, kuna pakkumisi on aina vähem.

Üritusel esinesid rahvale muusikud Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Viktor Vassiljev. Tutvuda sai kitsede ja kodulindudega, erinevat tegevust jagus ka lastele.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.ee, paberkaardi leiab Olerexi tanklates üle Eesti.

Kutsume üles talusid külastades hoidma mõistlikku vahemaad ning haigustunnustega püsima kodus.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud taude päeva avaürituse galerii leiab: https://cloud.agri.ee/s/sePSsM4HBkmyF8c

Avatud talude päev 2021 saab sel laupäeval avalöögi Kalde talus Valgamaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.07.2021

 

Tänavuse avatud talude päeva avaüritus toimub 24. juulil kell 12 Valgamaal Kalde talus, kus saab tutvuda kitsekasvatuse eripäradega, nautida kohalikku toitu ja tegevust ning muusikalist meelelahutust. 

„Kutsun kõiki osalema avatud talude päeval, kui eelseisval nädalavahetusel avab külastajatele oma uksed ligi 300 talu üle Eesti. Tulge peredega ja vaadake, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kui mitmekesine on maaelu. Hea meel on sellele suvisele suursündmusele anda seekord avalöök Kalde talus, kus paari aasta eest alanud kitsekasvatus ettevõtliku pererahva töö tulemusel üha suuremat hoogu sisse saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.  

„See on vägev, et avatud talude päeva avasündmust korraldab Maaeluministeerium nõnda kaugel Eesti teises otsas. Võtke ette see veidi pikem autosõit ja tulge meile külla, saate lustida talus, kus koos kasvavad loomad, linnud ja lapsed. Me sööme enda kasvatatud toitu ja pakume seda ka oma külalistele. Me usume, et emotsioon ja lust loevad kõiges, mida sa teed. Kindlasti pole meil kogu muru ideaalselt niidetud ning kanakakat ka ära pelga, kuid muidu on meie juures kena, tule tunneta aktiivset meelerahu,” sõnas Kalde talu peremees Mart Kase.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Urmas Kruuse ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Üles astuvad muusikud Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Viktor Vassiljev. Kohapeal saab uudistada kitsesid ja tegeleda erinevate talutegevustega. Kehakinnituseks pakutakse kitsekasvatuse saadusi. Üritus on kõigile tasuta.

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 25. juulil, kui külastajatele avab oma uksed ligemale 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 24. juulil. Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.ee, paberkaardi leiab Olerexi tanklates üle Eesti.

Kutsume üles talusid külastades hoidma mõistlikku vahemaad ning haigustunnustega püsima kodus.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid peatusid loomade heaolu puudutavatel küsimustel

Maaeluministeerium
Pressiteade
20.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse osales esmaspäeval, 19. juulil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus seekord olid peamiste teemadena arutelu all põllumajanduskaubanduse küsimused ja mahetegevuskava. Lisateemadena avati aruteluks Euroopa kodanikualgatus „Lõpp puuriajastule“ ning puudutati ka teisi loomade heaoluga seotud küsimusi.

Loomade heaolu laiemas tähenduses on oluline osa Euroopa rohepöördest, mis peab käima käsikäes ühiskondlike ootuste ja teaduspõhiste uuringutega. „Kui rääkida konkreetsest kodanikualgatusest „Lõpp puuriajastule“, mis lihtsustatult tähendab farmiloomade puurimispidamise keelustamist, siis see nõuab selgemat plaani ja mõjuhinnangut nii üleminekuks eeldatava aja kui ka vajalike investeeringute osas. Oluline on, et sektor, keda võimalikud muudatused puudutavad, saaks muudatusi aegsasti kavandada ja neid ellu viia toidutootmist katkestamata,“ leidis Urmas Kruuse.

Nõukogu raames toimunud kahepoolsel kohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse ja Prantsuse põllumajandusministri Julien Denormandie vahel tõdesid ministrid, et põllumajanduse ja toidutööstuse tulevikku silmas pidades tuleb Euroopa Liidu rohepöörde põhimõtted viia kindlasti ka kaubandusläbirääkimistesse ning liidu kõrgemad standardid peavad jõudma ka partnerite toidusektorisse.

„Prantsuse kolleeg nõustus oma järgmise aasta eesistumise eesmärke hinnates, et teadusele tuleb pöörata edaspidi veel suuremat rõhku. Rohepöördest lähtuvalt peab teadus toetama seatud eesmärkide täitmist ning teadustulemusi tuleb arvestada nii erinevate mõjuhinnangute kui ka poliitikate kujundamisel. Kindlasti ei tohi lubada olukordi, mis asetaks Euroopa Liidu põllumehed ebavõrdsesse olukorda,“ vahendas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruusega koos osalesid eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib tuulekaera tõrjet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.07.2021

 

Tuulekaer on kasvanud üle põhikultuuri, mistõttu amet on alustanud kontrollidega.

Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse osakonna nõuniku Virve Straume sõnul on tuulekaer üks tülikaim ja enamlevinud umbrohi põldudel. „Iga maakasutaja kohustus on tuulekaera tõrjuda. Kuna põldudel on vili valmimas, ei saa taimekaitsevahendit tuulekaera tõrjeks kasutada, kuid abiks on väljakorjamine,“ selgitas Straume.

Amet on saatnud põllumeestele märgukirjad, kui on tuvastatud tuulekaera esinemine põllul. Enim tuulekaera on tuvastatud hernepõldudelt. Juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse põllult tuulekaer, siis tehakse ettekirjutus, millega kohustatakse tegema tõhusat tuulekaeratõrjet, vajadusel rakendatakse sunniraha.

Straume tuletab meelde, et maakasutaja peab üle vaatama oma põllud, üksikud tuulekaerad koos juurtega välja kitkuma, põllult ära viima ning hävitama. „Väljakitkutud tuulekaerataimi ei tohi põlluservale vedelema jätta, sest tuulekaera seeme järelvalmib. Hoolikalt tuleb üle vaadata põlluservad, kaitseribad, kraaviääred, teeääred, elektriliinide alused ja põllutöömasinate liikumisteed,“ kirjeldas Straume.

Tingimata vajalik on põllult välja tõmmata esimene tuulekaerataim ja see hävitada, sest see on kõige odavam viis tuulekaera vältida. Kui sellega hiljem võidelda, siis võib terve põld olla kaetud tuulekaeraga. Tuulekaeraga saastunud vilja võib müüa, kui rakendatakse abinõusid tuulekaera leviku vältimiseks. Ostja peab aga olema teadlik, et tuulekaera on vilja sees ning hind on kokkuleppeline.

Aita kaasa ja teavita põldudest, kus lokkab tuulekaer, e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.