Põllumajandus- ja Toiduamet tegi maasikate kordusreidi Pärnu Turule

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.07.2021

 

Täna toimus kordusreid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna rikkumisi ei tuvastatud. „Kui nädal tagasi korraldatud reidi käigus tehti Pärnu Turul ühele müüjale sunniraha hoiatus ning kohustati turult lahkuma, siis täna rikkumisi ei tuvastatud. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid.“

Kontrollide käigus peavad maasikamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti maasikate saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Pärnu Turul toimus 29. juunil. Kokku kontrolliti üheksat müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

 

Taluliit kutsub ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.07.2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“, et Eesti tarbijatele üha suuremates kogustes kodumaiseid talutooteid pakkuda.

Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ loodi 2014. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt ja tänaseks on sellega ühinenud pea kuuskümmend Eesti talutootjat. „Ehtne Talutoit“ märk tähistab tarbija jaoks naturaalset, värsket ja maitsvat toitu ning märgi alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud.

„Peretalud on Eestis oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment on lai. Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja veel palju muud. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone jälgides ja see kajastub ka maitses. Talutooted on tavaliselt värsked ja säilitus- ning värvainetevabad,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, innustades talutootjaid märgisega liituma. “Ehtsa Talutoidu taga on kodumaised talunikud, kelle isiklik hool ja suhtumine on see mis teeb talus valminud toidu väga eriliseks,” rõhutab Ats.

„Ehtne Talutoit“ märk ei konkureeri mitte ühegi taluniku enda kaubamärgiga, vaid pakub neile hoopis lisaväärtust. Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ on loodud talunike ühistegevuse edendamiseks, et teistest tootjatest eristudes oma toodangut kodumaises kaubanduses senisest paremini müüa.   „Ehtne Talutoit“ märgistus pakub talutoidu tootjatele ja talutoiduga kauplejatele asjatundlikku turundus- ja reklaamiabi.

Ehtsa Talutoidu märgi taotlemine on väga lihtne. Selleks tuleb minna veebilehele ja tutvuda märgi kasutamise tingimustega. Kui taluniku toodang vastab märgi tingimustele, siis tuleb täita taotlusankeet, mis asub aadressil https://talutoit.ee/liitu-margiga/#taida-taotlusankeet. Juba „Ehtne Talutoit“ toidumärgistusega liitunud tootjate nimekirjaga saad tutvuda siin: www.talutoit.ee

Tootjatele, kellel on õigus kasutada ehtsa talutoidu märki, kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht
tel:  +372 553 1571
e-post: gelis@taluliit.ee

Püsirohumaade suhtarv langes tänavu üle lubatud määra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.07.2021

 

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete kohaselt on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga vähenenud juba üle lubatud määra.

Maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ kohaselt peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pidama arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse üle. Muu hulgas peab PRIA oma veebilehel avaldama teavet selle kohta, kui püsirohumaa suhtarv on riigi tasandil vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 4%. Seda eelkõige selleks, et põllumajandustootjad saaksid varakult planeerida oma järgmise aasta põllutöid, sh taliviljapõldude ettevalmistamist ja rajamist.

Tänavuste pindalatoetuse taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,6%. Lubatud vähenemise piirmäär on aga 5%. Lubatud piirmäära ületamine toob 2022. aastaks kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse.

Kuna sel aastal kehtib täielik püsirohumaade ülesharimise keeld, sh asendamise kaudu, palume põllumeestel oma põllutööde planeerimisel ja tegemisel arvestada sellega, et püsirohumaade ülesharimine toob suure tõenäosusega kaasa nende tagasi rajamise kohustuse. Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2022. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust ka 2023. aastaks. Lõplik püsirohumaa suhtarvu vähenemine ja riigi tasandil kohustuse täitmine või täitmata jätmine selgub pärast taotluste kontrolli hiljemalt 15. detsembriks.

Tuletame meelde, et püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Täpsemalt saab püsirohumaa säilitamise kohustuse kohta lugeda PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba teist korda teraviljakasvatajate kõrval ka aiandustootjaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
02. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kaheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate seast. Sel aastal valitakse taas  parim taimekasvataja aiandustootjate seast. Konkursi raames arvestatakse aiandustootjatena köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Covid-19 on väga suuresti mõjutanud ka Eesti aiandustootjaid. Märkame ja tunnustame neid, kes selle perioodi on siiski üle elanud ning vastu pidanud. Kutsume üles esitama meile kandidaate parima taimekasvataja konkursile, “rääkis MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 16. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.

„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

  • Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
  • Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
  • Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
  • Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
  • Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
  • Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
  • Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
  • Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
  • Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
  • Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
  • Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
  • Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
  • Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine,(bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
  • Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
  • Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
  • Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
  • Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
  • Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
  • Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond

Pildigalerii leiab siit: https://cloud.agri.ee/s/8bz4zCDytLnq6kN