Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

Loomade äravõtmine peab toimuma vastavalt õiguslikule raamile

Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus omanikult loomi ära võtta. Loomade võõrandamine peab aga toimuma kehtiva õiguse alusel. Selliste nn loomavabrikute mitte tekkimise eest vastutame eelkõige meie kodanikena.

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem avaldatud häirivaid kaadreid loomadest, kelle pidamistingimused ei ole väga head ning viidatud, et sellised loomad tuleb oma pidamiskohast koheselt ja ükskõik mis meetoditega ära viia. Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann mõistab loomasõprade emotsionaalset hinnangut, kuid amet ei saa oma tööd teostada emotsiooni ajel, vaid uurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes. „Loomade omanikult ära võtmine on äärmuslik meede, mida rakendatakse siis, kui muid võimalusi enam ei ole. Enne, kui loom võõrandatakse, antakse omanikule võimalus olukorda parandada. Seda muidugi juhul, kui pole vahetut ohtu looma elule või tervisele,“ selgitas Viitmann.

Kehtiva õiguse kohaselt on õigus loomi kontrollida, loomaomanikule ettekirjutusi teha ja loomi võõrandada vaid Põllumajandus- ja Toiduametil, milles meile osutavad tänuväärset abi mitmed loomakaitseorganisatsioonid.

Menetlusse sekkumine võib aga lõppeda tahtmatute tagajärgedega nii loomade kui vabatahtlike suhtes. Naistepäeval viidi loomaomaniku juurest ära kassid, kelle osas amet samal ajal menetlust teostas. „Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis loomapidajat koostöös erinevate asutuste ja loomakaitseorganisatsiooni esindajaga. Kontrolli järgselt tehti loomaomanikule ettekirjutus, mille täitmise tähtaeg on täna, 10.03.23. Teise loomakaitseorganisatsiooni sekkumine menetlusse enne ettekirjutuse tähtaja saabumist on arusaamatu,“ kirjeldas Viitmann.

Antud juhul ei saa haldusmenetlust jätkata, sest loomi enam pidamiskohas pole. Viitmann rõhutas veel, et eraisikute poolt äraviidud loomade võõrandamise dokumentide vormistamine tagantjärgi ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võimalik.

Loomade pidamisele loomapidamiskohas ei ole piiranguid. Siiski peab olema tagatud igale loomale piisavalt ruumi, süüa ja juua ning kasside pidamisel on oluline ka piisav arv liivakaste ning nende puhastamine ja võimalus loomuomaste tegevustega tegeleda. Samuti peavad loomad olema vaktsineeritud.

Igaüks meist saab nn vabrikute tekkimist vähendada. Kui looma üleandmine ei toimu kodustes tingimustes, siis on see selge ohumärk. Enne ostu tutvu kindlasti kasvatajaga ning looma kasvukeskkonnaga.

Amet juhib tähelepanu, et vihjeid olukorrast, kus tundub, et loomapidamisega ei ole kõik korras tuleb esitada otse ametile vihje@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Tagasi kutsutakse Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid. Ettevõtte poolt võetud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul teavitas Saaremaa Lihatööstus ametit. „Ettevõtte teavitas ametit leiust ning rakendas ettevaatusabinõud kutsudes tooted turult tagasi. Samuti on ettevõtte teinud puhastuse ning vaadanud üle tootmisprotsessi,“ kirjeldas Jankovenko.

Tagastamisele kuuluvate toodete ja partiidega saab tutvuda siin.

Soovitame tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Listerioosi kohta saab rohkem lugeda Terviseameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Teisipäeval võõrandati omanikult Jõgevamaal koerad. Koerte pidamistingimused olid täitmata. 

Põllumajandus- ja Toiduameti ida regiooni juhi Lauri Kirsi sõnul ei olnud leitud koerad küll toitmata, kuid see, kuidas neid peeti, oli kaugel minimaalsest vajalikust. Amet võttis nõuetekohase pidamise üle ja asendustäitmise korras võõrandati loomad. „Need olud, kus loomad kinnises ruumis ilma piisava tähelepanuta juba pikemat aega viibisid ja ka asjaolu, et nad said takistamatult paljuneda, seadis üsna selgelt ohtu nii koerte tervise kui ka elu“ kirjeldas Kirs.

Kõik koerad on toimetatud varjupaika, kus neile tagatakse vajalik hool. „Loomad vaadatakse veterinaari poolt üle ja neile tagatakse vajadusel ravi. Kui loomadega on vajalikud toimingud tehtud, siis saab neid loovutada uutesse kodudesse,“ kinnitas Kirs.

Kirs rõhutas veel, et loomade eelmine omanik kindlasti hoolis oma loomadest, kuid ei suutnud pakkuda neile sobivat keskkonda. „Oleme hoolivad ja märkame, kui keegi ei tule oma lemmikutega enam toime. Sellisel juhul saab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, kirjutades e-postile vihje@pta.agri.ee.“

Pressiteade
20. detsember 2022

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksmist 7. detsembril. Tänase, 20. detsembri seisuga on rohkem kui 13 tuhandele põllupidajale välja makstud hektaripõhised otsetoetused, üle 600 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused. 

Otsetoetuste maht moodustab enam kui kolmandiku PRIA aasta jooksul makstavatest toetustest. Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 193,5 miljoni euro.

2022. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga:

– ühtne pindalatoetus – 125 490 256 eurot, 12 555 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 137 814 eurot, 12 536 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 739 677 eurot, 927 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 790 213 eurot, 532 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 532 395 eurot, 206 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 396 222 eurot, 549 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 011 567 eurot, 84 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 517 822 eurot, 602 toetusesaajat.

Toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega avaldatakse PRIA kodulehel nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka Toetuse saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud). Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset vajalikud vähendused ja tasaarveldused, samuti on füüsiliste isikute toetustelt kinni peetud tulumaks.

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

Automaatselt saavad erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

• kellele on määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel otsetoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindalaga seotud maaelu arengu toetus (v.a metsamaa pindala) või
• kelle puhul on PRIA tema 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad või
• kellel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühik loomi või 10 mesilasperet või
• kes omab kaluri kalapüügiluba 2023. aastaks.

Lisaks kontrollitakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1³ lg 3 ja 3¹ nõudeid.

Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse saamise nõuetele.

Põllumajandusvaldkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril ning teavitab kõiki, kes saavad automaatse ostuõiguse põllumajanduse valdkonnas, hiljemalt 25. novembril 2022.

Kalanduse valdkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses pärast seda, kui Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kandud 2023. a kutselise kalapüügi lubade andmed kutselise kalapüügi registrisse. Seejärel teeb PRIA ostuõiguse andmise otsuse ning teavitab neid, kes automaatse ostuõiguse kalanduse valdkonnas on saanud.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Teenus taotluste esitamiseks avatakse e-PRIAs 21. novembril, pärast seda kui on selgunud automaatse ostuõiguse saajad põllumajanduse valdkonnas.

Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ostuõiguse saamisest ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse teenuse leiab alates 21.11.2022 e-PRIAs: Registrid -> Erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute register -> Esita EDK ostuõiguse taotlus.

Erimärgistatud diislikütuse ostmise volituse andmise teenuse leiab alates 7.12.2022 e-PRIAs: Esindusõigused ja volitused -> Lisa volitus EDK ostmiseks.

Kui Teil tekib erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta küsimusi, siis palun helistage registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saatke e-kiri aadressil edkr@pria.ee. Lisainformatsiooni leiab PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/edkr

MEELESPEA

Pressiteade
25. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

19. oktoobril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 177 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 10 miljoni euro.

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Käesoleval aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss nendib, et huvi noortalunike toetuse vastu on suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohustuslikel infopäevadel, oli üle 400. „See näitab, et noored tunnevad põllumajandusega tegelemise vastu suurt huvi,“ ütleb Märss.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teraviljakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.