Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas toidu võltsimise

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.11.2018

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas toidu võltsimise

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas saabunud vihje tõttu septembris ning oktoobris suunatud kontrolli. Järelevalve käigus võeti proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia. Rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise rikkumisega. „Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,” ütleb ta. Põhjusel, et toidu võltsimine pole Euroopas harv nähtus, teostab VTA riski- või vihjepõhiseid kontrolle. „VTA üks prioriteete on veenduda, et turustatav toit oleks varustatud õige ja asjakohase teabega, mis ei eksita tarbijat,” lisas Kalda.

Veterinaar- ja Toiduamet tegi ettekirjutused hakklihatootjatele, kelle puhul tuvastati eelpool nimetatud rikkumine, ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine juriidilise isiku poolt on toiduseaduse alusel karistatav rahatrahviga.

Toidu võltsimisena käsitletakse toidu koostise muutmist märgistust muutmata ning märgistuse muutmist koostist muutmata. Samuti tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel ning käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

Kontrolli tulemuste põhjal plaanib VTA senisest veelgi enam panustada kontrollidesse, mis aitavad tuvastada võimalikke toidu võltsimise juhtumeid. Käesoleval juhul ei kujutanud toidu võltsimine otsest ohtu inimeste tervisele.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:
Olev Kalda
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja
E-mail: press@vet.agri.ee, +372 507 6260

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeeringumeetmes pööratakse enam tähelepanu keskkonnahoiule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.11.2018

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeeringumeetmes pööratakse enam tähelepanu keskkonnahoiule

Maaeluminister  Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Marko Gorban.

Keskkonnamõju silmas pidades lisatakse määruse hindamiskriteeriumites eelistus sõnnikuhoidla katmise eest, mille tagajärjel väheneb sõnnikuhoidlast lenduva ammoniaagi heitme kogus. Teiste muudatustega lisatakse investeeringute kiirendamiseks määrusesse nõue, mille kohaselt ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema tehtud 20% investeeringust. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil soovitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Meetme kuues ja selle eelarveperioodi viimane taotlusvoor avatakse 27.detsembril ning see kestab järgmise aasta 16. jaanuarini. Kuna taotluste vastuvõtmise aeg on pikem kui eelnevates taotlusvoorudes, siis PRIA iseteenindusportaalis e-PRIA taotluste eeltäitmist seekord ei toimu.

Taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eelarves ette nähtud toetusteks 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.11.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja 

Kartuli-kiduuss (Globodera pallida) on ohtlik nematood, kelle sissetoomine ja levitamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides keelatud.

Ohtlik taimekahjustaja valkjas kartuli-kiduuss avastati plaanilise järelevalve käigus võetud mullaproovist. Maakasutaja peab ettekirjutuse kohaselt kasutusele võtma tõrjemeetmed, milleks on seemnekartuli kasvatamise keeld ning tarbekartuli kasvatamisel kahvatu kartuli-kiduussi suhtes resistentse sordi kasvatamine.

„Ohtlike kahjustajate vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa.

Eestis on varem avastatud kollast kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis). Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss on mõlemad kantud ohtlike taimekahjustajate nimekirja. Kartuli-kiduussi valmik on pisike, vähem kui 1 mm pikkune nematood, keda palja silmaga ei näe, küll aga võib mullas näha tugevakestalisi tsüste. Kahjustaja suudab eluvõimelisena püsida mullas 10-20 aastat.

Kuna kollane kartuli-kiduuss on laialdaselt levinud, siis on aretatud palju  kollase kiduussi kindlaid  sorte. Kahvatu kartul-kiduussi osas on selliseid sorte vähe.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Tamm: oluline on tagada lamba- ja kitsekasvatussektori kestlikkus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2018

Tamm: oluline on tagada lamba- ja kitsekasvatussektori kestlikkus

Maaeluminister Tarmo Tamm esines 23.11.2018 Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (ELKL) 90. aastapäeva seminaril ettekandega, kus rõhutas, et lamba- ja kitsekasvatussektori jätkusuutlikkuse saavutamiseks on lisaks toetuste abile vaja mõelda tootmise tasuvuse tõstmise võimalustele.

„Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit teeb sektori arendamiseks tänuväärset tööd ja sektor on suure potentsiaaliga. Eesti lamba- ja kitsekasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid ja vaatamata sellele, et looduslikud tingimused on Eestis lammaste ja kitsede pidamiseks sobivad, on saaduste tootmise tasuvus hetkel madal,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nagu ka lambakasvatussektori arengukavas on eesmärgiks seatud, siis üks arenguvõimalusi on leida viise, kuidas toodangule lisandväärtust anda.“

Kui lammaste ja kitsedega majapidamiste arv on aasta aastalt vähenenud, siis lammaste arv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud umbes kaks korda ja kitsede arv kolm korda. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris lambaid 79 673 ja kitsi 4913. Põllumajandusameti (PMA) andmetel peeti 2017. aastal ligikaudu 63% lammastest ja 33% kitsedest mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.

Aastatega on suurenenud nende lambakasvatajate arv, kes peavad 50–99 lammast ning 100 ja enam lammast. PRIA registris oli 2017. aasta juuni seisuga lamba ja kitsekasvatajaid 1550, kelle nimel oli üle ühe aasta vanuseid lambaid või kitsi.

Üleminekutoetuste raames toetatakse lambakasvatajaid kahe toetusega – ute kasvatamise üleminekutoetus, mida makstakse loomade arvu alusel ja ute üleminekutoetus, mida makstakse määratud toetusõiguste alusel. Lisaks on lamba- ja kitsekasvatajad aastate jooksul saanud mahepõllumajanduse toetust ja erinevaid investeeringutoetusi. Samuti toetatakse sektori arengut ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamistoetusega. Registris olevate lamba- ja kitsekasvatajate taotletud ÜPT pind 2017. aastal oli ligikaudu 53 tuhat hektarit, mis on ÜPT kogupinnast (ligikaudu 961 tuhat hektarit) umbes 6%.

23.–24. novembril tähistab Eesti suurim lamba- ja kitsekasvatajaid koondav organisatsioon Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma tegutsemise 90. aastapäeva. Seminari peateema on lamba- ja kitsekasvatuse olevik ja tulevik Eestis.

Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2018

Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem

18. novembril tähistatakse Euroopa Antibiootikumipäeva. Päeva eesmärgiks on pöörata inimeste tähelepanu antibiootikumide liigsele kasutamisele.

Antibiootikume kasutatakse inimeste ja loomade bakterhaiguste raviks. Antibiootikumide liig- ja väärkasutamisel võib tekkida antibiootikumiresistentsus ehk AMR. Bakterite muutumisel resistentseks kaotavad antibiootikumid oma toime.

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on oluline roll antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava elluviimisel. Läbiviidava järelevalve käigus loomapidajate teadlikkuse tõstmine,   tõhusam ravimiarvestuse kontroll, antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtete jälgimine ning osalemine antibiootikumide kasutamise infosüsteemi väljatöötamisel täidavad kõik seda eesmärki.

VTA loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul tuleb antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses vähendada. “Antibiootikumiresistentsusese levikule aitab kaasa antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses. Kõige efektiivsem viis antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks on antibiootikumide tarvitamise vähendamine,” selgitab Kaup

“Esimeseks sammuks on bioohutuse parendamine loomakasvatussektoris. Selle abil ennetaksime haiguseid ning väheneks vajadus kasutada antibiootikume. Seega võitleme põhjustega, mitte tagajärgedega,” lisab Kaup.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse  investeeringutoetuste elluviimise tähtaega.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul võimaldatakse  investeeringute tegemise tähtaega pikendada seoses põllumajandustootjate viimaste aastate keerulistest ilmatikutingimustest tingitud majanduslike raskustega. „Muudatusega saavad toetuse saajad lisavõimaluse investeeringute elluviimiseks ja kasutuselevõtuks ning sellega tagatakse toetusvahendite parem ja täielikum kasutamine,“ ütles minister Tamm.

Eelnõuga võimaldatakse 2015. aastal esimeses kolmes taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel lõpetada kavandatud investeeringute elluviimine olukorras, kus investeeringute elluviimise tähtaeg on küll saabunud, kuid need ei ole täielikult lõpetatud.  See tähendab, et taotlejatel, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastat, pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt ühe aasta võrra. Nende toetuse saajate puhul eeldatakse, et kavandatud investeeringust on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 45% kogu kavandatud investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lisaks  pikendatakse 2017. aastal neljandas ja viiendas taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

MAK 2014-2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kokku viis taotlusvooru, kuues taotlusvoor on kavandatud 3. – 10. detsembriks 2018  ning selle eelarve on 22,5 miljonit eurot. Meetme raames on toetuse rahuldamise otsuse  saanud 986 toetuse taotlust, kogusummas 119 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot.  Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Mesindussektorile makstakse järgmisest aastast mesilaspere toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Mesindussektorile makstakse järgmisest aastast mesilaspere toetust

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mesilaspere toetus mesindussektorile väga oluline. „See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti avaldab see positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine,“ sõnas minister Tamm.

Tarmo Tamm lisas: „Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus mesindussektorit järgmisel neljal aastal riigieelarvest makstava mesilaspere toetuse kaudu toetada. Mul on hea meel, et põllumajandus on valitsuse prioriteet ja me saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule.“

Mesilaspere toetuse alus on mesilasperede registreerimine põllumajandusloomade registris. Mesilaspere pidamise toetuse maksmine on planeeritud alates 2019. aastast, kokku neljal järjestikusel aastal. 2019. aasta eelarve on 600 000 eurot, järgmistel aastatel juba aga 800 000 eurot aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal mesilasperedega majapidamisi kokku 1396 ja 2017. aastal oli mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

Kohtumisel arutati ka sektori esindajatega 2019.−2022. a mesindusprogrammi meetmeid ja tegevusi. Mesindusprogrammi on Eestis rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates, hetkel on pooleli neljas programm, mis lõpeb 2019. aasta suvel. Programmi koostatakse koostöös mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumiga ning selle eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi.

Hetkel toimuva programmi raames rakendatakse kolme meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje ning mesindustoodete analüüsimine laboratooriumide toetamise eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust. Lõplik uue perioodi mesindusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 15. märtsiks 2019.

100 head soovi Eesti maaelule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.11.2018

100 head soovi Eesti maaelule

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi.

„Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Maaeluministeerium kõige maalähedasema ministeeriumina vaatab 100. juubeli täitumisel ka tulevikku,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Sellest tekkis ka mõte koguda kokku 100 head soovi, mis näitavad, millist maaelu meie rahvas soovib ja mis on kingitus kõigile Eesti inimestele ja Eesti Vabariigile.“

Head inimesed soovisid Eesti maaelule näiteks järgmist.

  • Et jätkuks laste rõõmuhõiskeid rohelisele põllule loomi ajades, mõnusat linnulaulu ja et ikka aktiivne elu jätkuks ka kõige kaugemas Eestimaa nurgakeses.
  • Et hea ja puhas Eesti toit oleks ka tulevikus kättesaadav kõikidele Eesti elanikele.
  • Et rohkem inimesi leiaks tee maaeluni ja saaksid selle väärtusest aru!
  • Et ka 100 aasta pärast kasvaks meie põldudel vili ja kartul, oma käega saaks aiast võtta marju ning värske piim on omast käest!
  • Et igal lapsel oleks võimalus veeta osa oma suvest maal, ärgata linnulaulu peale, joosta õue, noppida marju peenralt, õppida maatöid tegema, hoolitseda loomade eest, juua värsket piima, omada kohustusi talumajapidamises. See annab lapsele imeilusad mälestused, hingelise tasakaalu ja armastuse kodumaa vastu kogu eluks!
  • Põllumajanduslikult soodsaid ilmasid ja tarku tehnikaid, et maa saaks võimalikult palju saaki anda.
  • Jaksu Eesti sigadele, et peekoniviilud kasvataksid ikka meie poegadest tugevad mehed.
  • Et Eesti lapsed teavad, kust tuleb piim ja kuidas valmib toit. Soovin, et oma eriala valides suunduvad paljud noored põllumajandusse ning hoiavad elu maal hõõgumas või isegi leegitsemas.
  • Et ka 100 aasta pärast saab põldudel imetleda kasvavat vilja, et maale sõites on tee ääres lehmad, lambad ja hobused, et sigu saab taas vabalt pidada ja linnud on õnnelikud.
  • Et vanemad oskaksid lastele ka 100 aasta pärast teha päris pannkooke, sülti ja võib-olla isegi verivorsti.

Vaata kõiki häid soove ministeeriumi kodulehelt.

Ministeeriumi asutamise ajaks loetakse 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeerium on oma tegevusaja jooksul kandnud mitut erinevat nime ja olnud Toitlusministeerium, Põllutööministeerium ning Põllumajandusministeerium ja viimastel aastatel Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi 100. juubelil tunnustas maaeluminister 74 maaelu edendajat ministeeriumi teenetemärgiga.

Maaeluministeerium kinkis Eesti Vabariigile lisaks 100 heale soovile kuus toidusündmust: avatud kalasadamate päeva, Pärnumaa maitsete aasta, avatud toidutööstuste nädala, avatud talude päeva, Eesti hommikusöögi Eesti toiduteel ja Eesti toidu kuu ning juubeliks valminud raamatu „Eesti maaelu piltides“.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee.

 

Tasuta ühistegevuse koolitus: “Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel”

Eesti Maaülikool korraldab “Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuse tegevusvaldkonnas” raames tasuta koolituse teemal: “Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel”. Tegemist on pikaajalise programmiga ja selle raames toimub mitmeid infopäevi, täienduskoolitusi, õpiringe, konverentse ning ettevõtete külastusi nii Eestis kui ka välisriikides.

13.11.2018 täienduskoolitusest võib osa võtta põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega, põllumajandusmaa hooldamisega, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, või metsa majandamisega seotud või nimetatud tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja, eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja, metsa majandamisega tegelev füüsiline isik ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õiguslik juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja.

Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised koostööst erinevate sektorite vahel. Eriti ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

13.11.2018 koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside

Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Koolituskavaga on võimalik tutvuda järgmisel lingil: koolituskava

Eelregistreerimine toimub kuni 09.11.2018, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli[A]emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kuna ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi tegevusi toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik!

Lisainformatsioon ja küsimused: liis.volli@emu.ee või tel: +372 51 92 9840 (programmi assistent Liis Võlli).

yhistegevus.emu.ee

facebook.com/yhistegevus

instagram.com/yhistegevus

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Koostöös teeme paremini!

Agroturismi infopäev

Agroturismi infopäev

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 8 kuud tegelenud aktiivselt Eestis agroturismi arendamisega. Oleme tutvustanud ideed, loonud statuudi, märgi ja kodulehe. Oleme suhelnud aktiivselt koostööparteritega ning kogunud mõtteid ja infot.

Järgmise tegevusena soovime korraldada infopäeva, kus saaksime koos vahetada kogemusi, mõtteid ja ideid.

Selleks kutsume Teid 28. novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli agroturismi infopäevale.

Päevakava:

11.00

Kogunemine ja tervituskohv

11.15

Agroturismi – Kus me oleme ja kuhu edasi

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats

13.00

Lõuna

14.00

Teenuste disainimine

Loovagentuur Taevas PR projektijuht Siiri Soosaar ja PR tegevjuht/strateeg Kristi Hürri

16.00

Kokkuvõtted ja päeva lõpp

Infopäeval osalemine on tasuta, kuid palume Teil infopäevale eelnevalt registreerida. Kuna kohtade arv on piiratud, siis registreerimine on avatud  25. novembrini järgneval lingil: https://goo.gl/forms/ulz0fc4TE2LdFRZM2