Kuu: november 2018

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Väikese Eesti maitsed võitsid südameid miljonilinnas Shanghais

Maaeluminister Tarmo Tamm avas 6. novembri õhtul Shanghais Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud vastuvõtu, kus võõrustati Hiina ametnikke ja toidusektori potentsiaalseid koostööpartnereid, et luua tugevamaid poliitilisi ja ärisidemeid.

„Eesti toit ja Eesti maitsed maailma ühes suurimas linnas – see tekitab minus väga võimsa tunde. Eesti eelis on rikkumatu loodus, mis võimaldab meil toota kõrgetele standarditele vastavat ja puhast Eesti toitu,“ ütles oma avasõnades maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister lisas: „Meie ettevõtted on väga huvitatud oma toodangu laia maailma eksportimisest ning tänapäevased logistika- ja kaubandusvõrgustikud suudavad selle ka teoks teha. Ekspordi arendamisel Hiina turul on väga olulised otsekontaktid, mida saab sõlmida silmast-silma kohtumistel. Seetõttu ongi tänane üritus ettevõtete jaoks võtmetähtsusega.“

Vastuvõtul esitlesid oma toidukunsti Eesti tippkokad, restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ning restoran Leib peakokk Kristo Malm, kes tõid külaliste südamete võitmiseks lauale nii kala- ja veiseliha, musta küüslaugu, kohukese kui ka nõgesemarmelaadi. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu kõigilt osalejatelt.

Shanghais on kohal Eesti toidu- ja joogitootjad: AS Balsnack International, Heimtal Spirits OÜ, Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, AS EBM Grupp, Vaba Aed OÜ, Amoor OÜ, Loodusvägi OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ, Farmi Piimatööstuse AS/Tere AS, HKScan Estonia AS, Reyktal AS, Orkla Eesti AS, AS PRFoods.

Fotod:  Leon Chen, Lucas Digital

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Maaeluministeerium tutvustas maaelu arengukava uute toetusskeemide ettepanekuid

Eile, 6. novembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni XIV istung, kus majandus- ja sotsiaalpartneritele tutvustati olulisemaid arengukava muudatusettepanekuid.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban.

Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.

„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban.

Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehel:  https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/seirekomisjon

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.11.2018

Peagi on Eesti linnulihatoodetele avatud ka Hiina turg

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas täna, 6. novembril Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti toiduohutus ja järelevalve on kõrgel tasemel. Sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestit külastanud. Selle tulemusel oleme allkirjastanud piimatoodete ja kalatoodete toiduohutuse protokollid. Täna astusime suure sammu edasi ja allkirjastasime Hiina Tolliameti asepeadirektoriga ka linnuliha protokolli,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eriti tähelepanuväärne on see, et oleme Euroopa Liidus Poola järel teised, kes vastava protokolliga on kokkuleppele jõudnud. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ lisas minister.

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2018. aasta kaheksa kuuga oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 4,7 miljonit eurot. Eestist eksporditakse Hiina peamiselt kalasektori tooteid. 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport.

Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade  tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (näiteks alkohol ja joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted), olema riik läbinud Hiinapoolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks.

Galerii

Fotod: Eveli Post

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.11.2018

Eesti ja Hiina arendavad koostööd kaubanduse ja teaduse vallas

Maaeluminister Tarmo Tamm kohtus täna, 5. novembril Hiina põllumajandusminister Han Changfuga. Kohtumisel olid olulisel kohal Eesti ja Hiina kaubandussuhted, teadusalane koostöö ja põllumajanduse digitulevik. 

„Eestil on Hiinale pakkuda kvaliteetseid piima- ja kalatooteid ning ka mahetoodangu maht on tõusuteel. Samuti on kõrgel tasemel Eesti toiduohutus ja -järelevalve. Oleme viimaste aastate jooksul allkirjastanud piima- ja kalatoodete toiduohutuse protokollid ning homme allkirjastame Hiina Tolliametiga linnuliha protokolli. Pean seda suureks saavutuseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm pärast kohtumist.

„Meil on Hiinalt palju õppida  aianduse ja biotehnoloogia valdkonnas,  omalt poolt saame aga pakkuda teadmisi ja oskusi piimakarjakasvatuse, toiduohutuse ja mahetootmise alal,“ lisas minister Tamm.

Kohtumisel käsitleti ka põllumajanduse digituleviku teemat. Minister Tamm rääkis Eesti saavutustest digitaliseerimises ning tõi välja, et 99,9% Eesti valitsuse teenustest on digitaalsed ja Eesti riigi uuenduslikkust on näha ka põllumajandussektoris. „Usun, et meil on üksteistelt digitaalvaldkonnas palju õppida ja  näen siin mitmeid võimalusi koostöö arendamiseks,“ ütles Tarmo Tamm.

Kohtumise lõpus kutsus Tarmo Tamm Hiina põllumajandusministrit Eestisse rahvusvahelisele konverentsile Agroforum Mare Balticum, mille peateema on 2019. aastal agroökoloogia.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.11.2018

Maaeluminister tunnustas teenetemärgiga 74 inimest

Maaeluminister Tarmo Tamm andis reedel, 2. novembril Maaeluministeeriumi 100. aastapäevale pühendanud üritusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 62 hõbedast ja 12 kuldset ministeeriumi teenetemärki.

„Toetudes oma väärikale minevikule, tuleb meil täna vaadata eeskätt tulevikku. Milliseks kujuneb meie tulevik, on alles lahtine; see on meie endi teha,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Usun, et meie kõigi südames on armastus Eesti vastu ning oma rahvast toitva Eesti põllumajanduse vastu. Kõrge kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus! Aitäh teile, head põllumehed, toidutootjad ning maaelu edendajad, kes te aitate seda rikkust meie lauale tuua! “

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Nimekiri teenetemärkide saajatest

Andre Juustufarm OÜ
PRESSITEADE
5. november 2018.a

Eesti on täieõiguslikult juustumaailma kaardil

Andre Juustufarm OÜ juust Andre Excellent pälvis möödunud nädalavahetusel Bergenis, Norras toimunud rahvusvahelisel konkursil „World Cheese Awards 2018″ Super Gold auhinna ja pääses üle maailma 78 parima juustu sekka. Kokku osales võistlusel üle 3500 juustu.

„Esitasime konkursile juustud Andre Grand Old, Andre Excellent, Andre Grand ning Andre Prima. Viimased kaks pälvisid oma kategooriates pronksmedalid. Enne meie noored juustus sellel võistlusel ei ole auhindu saanud. Andre Grand Old pälvis oma kategoorias kuldmedali ning Andre Excellent nn super kuldmedali,” rääkis Andre Juustufarm OÜ perenaine Erika Pääbus. „Konkurents oli väga tihe, sest kokku esitati võistlusele üle 3500 erineva juustu üle maailma. Olime Baltimaadest ja Soomest ainsad, kelle toodang sai ekspertide žürii kõrge tunnustuse osaliseks. Andre Excellent kuulub juustumaailma 78 parima juustu hulka. Lisaks pälvis ta ka eriauhinna „Parim Kesk- ja Ida-Euroopa juust“. Andre Excellent on ka varasemalt pälvinud väga kõrgeid hinnanguid. Näiteks käesoleva aasta World Championship Cheese Contest võistlusel Ameerika Ühendriikides hinnati seda juustu 99,35 punktiga 100st.”

„World Cheese Awards” on maailma üks suurimaid rahvusvahelisi juustukonkursse, mis toimus 31. korda. Konkursil hindasid juustusid üle 260 juustueksperdi. „Võistlusel hinnati eelkõige juustude maitset, tekstuuri, värvi ja konsistentsi,” selgitas Erika Pääbus. Võistust „World Cheese Awards” korraldab Suurbritannias tegutsev „The Guild of Fine Food“.

Andre Juustufarm OÜ alustas ettevõtte oma farmi lehmade piimast juustutootmist 2015. aastal. 170 lüpsilehma piimast ligi pool väärindatakse juustuks. Andre juustud on kõik pälvinud erinevaid auhindu nii kodu- kui ka välismaal.

Lisateavet konkursi „World Cheese Awardsi” kohta leiab https://gff.co.uk/awards/world-cheese-awards/.

 

Küsi lisa:
Erika Pääbus
Andre Juustufarm OÜ perenaine
tel 53049809
e-post juust@andrefarm.ee
www.andrefrm.ee

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.11.2018

Maaeluminister Tamm lendab Hiina Eesti toidule teed sillutama

Maaeluminister Tarmo Tamm lendab täna, 3. novembri pärastlõunal Hiina, kus osaleb Shanghais toimuval rahvusvahelisel messil, kohtub Hiina põllumajandusminister Han Changfuga ja allkirjastab Hiina Tolliameti asepeadirektoriga linnuliha protokolli.

„Ekspordi arendamisel on oluline, et riik toetab ettevõtlust, soodustamaks riikidevahelisi majandussuhteid. Ministri visiit Hiina ja kohtumine Hiina põllumajandusministriga kinnitab Hiinale, et Eesti riik ja ettevõtjad on huvitatud pikaajalisest koostööst,“ ütles Tamm.

Esmaspäeval, 5. novembril kohtub Tamm Hiina põllumajandusminister Han Changfuga, kellega arutatakse Eesti ja Hiina kaubandussuheteid ning koostöövõimalusi teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Samal päeval osaleb Tarmo Tamm Hiina rahvusvahelise messi Import Expo avatseremoonial, mis on Hiina presidendi Xi Jinpingi algatus toetamaks kaubanduse liberaliseerimist, globaliseerimist ning avamaks Hiina turgu kogu maailmale.

Teisipäeval, 6. novembril toimub maaeluministril kohtumine Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga, kellega allkirjastatakse linnuliha protokoll ehk raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele. Teisipäeva õhtul võõrustab minister Tamm Shanghais Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustavat vastuvõttu.

Kolmapäeval, 7. novembril suundub Tamm edasi Pekingisse, kus avab Eesti saatkonnas toimuva sihtturuseminari ning külastab Hollandi-Hiina piima arenduskeskust. Samuti kohtub maaeluminister Hiina põllumajandusülikooli professorite ja välissuhete juhiga, et arutada võimalusi teaduskoostööks.

Maaeluministrit saadab 10-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuuluvad toiduainetööstuste esindajad. Hiina rahvusvahelisel messil Import Expo on Eesti ühisstend avatud „Food & Agricultural Products“ paviljonis. Eesti ühisstendil osalevad AS Balsnack International Holding, EBM Grupp AS, Heimtal Spirits OÜ ja Saku Õlletehase AS.

Maaeluminister on tagasi Eestis neljapäeva, 8. novembri õhtul.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.11.2018

Põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse esitati üle 600 ettepaneku

Põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse (PõKa) 2030 esitati 621 ettepanekut, mis näitab ettevõtmise kaalukust ja suurt mahtu. Siiani on põllumajanduse ja kalanduse teemad jagunenud ligi 30 erineva arengukava ja dokumendi vahel. Loodav ühine arengudokument koondab need aga üheks tervikuks.

„Arengukavasse saavad kirja põllumajanduse ja kalanduse valdkonna tegevussuunad aastani 2030. On oluline, et sektori esindajad protsessis aktiivselt kaasa lööksid ja ettepanekuid esitaksid, sest väga hea lõpptulemuseni saame jõuda ainult siis, kui kõik pooled aktiivselt kaasa räägivad ja mõtlevad,“ arvab maaeluminister Tarmo Tamm.

„Alates veebruarist on töörühmad ära teinud väga suure ja põhjaliku töö. Uue arengukava algatamiseks on töörühma liikmed kaardistanud põllumajanduse ja kalanduse ning maaelu valdkonna olulisemad probleemid ning toonud neist välja ka prioriteetsemad,“ tunnustas arengukava juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti panustajate suurt osa uue arengukava ettevalmistamisel. „Kindlasti pole protsess veel lõppenud ja oleme alles vahefinišis, kuid usun, et koostöös valmib parim tulemus,“ lisas kantsler.

„Töörühma liikmete ootused on olnud erinevad ja arvamusi on seinast seina, oleme koos püüdnud välja sõeluda kõige olulisema, millega edasi minna. Soovime ka edaspidi olla avatud, läbipaistvad ning koostööaltid. Visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“ annab nii ministeeriumile kui arengukavaga seotud sektorile selge arengueesmärgi järgmiseks aastakümneks. Peamisteks alaeesmärkideks on tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit ning kestlik toidutootmine, maaelu ning kalandus,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonda aastani 2030­ juhtiv dokument plaanitakse sel aastal esitada juhtrühmale ning 2019. a kinnitada Vabariigi Valitsuses. Enne seda viib Eesti Maaülikool läbi PõKa mõjude eelhindamise, mis annab täiendavat teadmist, kuidas parimal viisil seatud eesmärkideni jõudmist mõõta ning asetab meie eesmärgid võrdlusesse teiste EL liikmesriikidega.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2018

Veterinaar- ja Toiduamet avastas Järvamaa kalakasvatuses kalataudi

Järvamaal Paide linna Roosna-Alliku alevikus asuvas kalakasvanduses tuvastati kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Haigus tuvastati plaanilise proovivõtmise käigus. Haigus on inimestele ohutu, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.

VTA Järvamaa keskuse juhataja Andrus Leisi sõnul kehtestati haiguse leviku tõkestamiseks OÜ Neli Elementi kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.

„Kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning kalade ja võimaliku saastunud inventari ning sööda välja viimine kasvandusest on keelatud. Epidemioloogilise uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,“ sõnas Leis.

Kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi (IHN) puhul on tegemist viirushaigusega. IHN esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.

IHN viirushaigusega nakatunud kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks tapetakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.