Kuu: oktoober 2018

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Maaeluminister kinnitas mahemajanduse tervikprogrammi

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas käskkirjaga mahemajanduse tervikprogrammi, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et mahemajanduse valdkond muutuks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks.

„Tervikprogrammi kandev idee on kasutada Eesti mahemajandusest ja laiemalt puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu keskendume eelkõige mahemajanduse ekspordivõimaluste selgitamisele ja kitsaskohtadega tegelemisele. Samas on kasu oluliselt laiem ja mõjutab ka mahetoodete ja -teenuste pakkumist Eestis.“

Tervikprogramm hõlmab nelja valdkonda: põllumajandus ja toit; mets ja metsandus; turism; kosmeetika ning pesu- ja puhastusvahendid. Igas valdkonnas on püstitatud eesmärk ja selle saavutamiseks on koostatud vajalike tegevuste loetelu. Sel aastal on programmi tegevused suunatud sektori osaliste kokkuviimisele, teadlikkuse tõstmisele mahemajanduse kontseptsioonist ja mahetoidu kasutamise võimaluste tutvustamisele.

Eesmärgid ja vajalikud tegevused töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga. Vastutavad ministeeriumid astuvad samme oma valdkondades programmi eesmärkide täitmiseks.

Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
03.10.2018

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada võimalikest saastunud munadest

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kahest farmist pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Võimalik saastumine võib puudutada Kodutalu, Kodukoha, Pisihää, Hiigelhää ja Hüva nimede all turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 15. oktoober kuni 26. oktoober. Antud munad on märgistatud tootekoodidega 3EE16710 ja 2EE31531. Tootekood on leitav munakoorelt. Juhul, kui tarbija on ostnud antud mune, siis tuleks neid enne söömist korralikult kuumtöödelda. Salmonella bakter hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. Muna tuleb keeta vähemalt 10 minutit, suuri ja hiidmune kauem. Praadimisel tuleb muna korralikult küpsetada mõlemalt poolelt.

Ristsaastumise vältimiseks tuleb:

• Pesta käed sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast

1.  toidu valmistamist,
2.  tualetis käimist,

• Toiduvalmistamise käigus kasutada eelistatult paberist ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit.
• Pesta kõik toiduvalmistamise vahendid (nõud, lõikelauad, noad jm) pärast seda, kui need on munadega kokku puutunud,
• Vältida valmistoidu asetamist nendele nõudele, kus enne seda on hoitud mune.

VTA on kõnealusest farmidest peatanud munade väljaveo ning kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Eesti toidu kuu jätkub ka oktoobris

Kuigi käes on oktoobrikuu, pole Eesti toidu kuu üritused siiski lõppenud. Eeloleval nädalavahetusel toimub Eesti toidu pidu Tartu Lõunakeskuses ning 13. oktoobril tähistatakse lõikuspüha Eesti Põllumajandusmuuseumis.

Samuti ootavad Eesti Rahva Muuseum ja Maaeluministeerium inimesi osa võtma suurest toidupärandi kogumisvõistlusest „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna”. Lisainformatsiooni kogumisvõistluse kohta leiab lehelt www.eestitoit.ee.

„Kartul jahukastmega, mille kõrvale süüakse liha või kala, on pikka aega olnud eestlaste kõige tavapärasem roog. Ka minu igapäevasel toidulaual on kartul lahutamatu külaline. Sünnipäevade ajal kaunistab meie pere peolauda aga erilise retsepti järgi valmistatud ahjukartul ning eestimaine liha. Ilma nendeta ei möödu ükski pidu. Loodan, et Eesti inimesed on agarad oma peolaua lugusid jagama ning toidupärimuse konkursil osalema – nii saame ühiselt Eestile 100. sünnipäevaks väärtusliku kingituse teha,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eestis on kvaliteetse ja maitsva toidu tootmiseks kõik eeldused olemas: puhas õhk, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad. Meil on tublid põllumehed ja uuendusmeelsed toidutööstused, kõrgel tasemel kokad ning teadlikud ja nõudlikud tarbijad. Seega, kui teil on soov eesseisvaid nädalavahetusi maitsva Eesti toiduga täita, siis kutsun teid osalema kahel üritusel, mis Eesti toidu kuu väärikalt lõpetavad,“ lisas Tarmo Tamm.

Tartu Lõunakeskuses toimub 6. oktoobril kolmandat korda Eesti toidu pidu, kus pakutakse head ja paremat nii maitsmiseks kui kaasa ostmiseks. Kohal on toidutootjad Võrumaalt, Peipsimaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Valgamaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt. Eesti toidu pidu on kogupereüritus, kus kõlab mõnus simmanimuusika ja lastele on palju vahvaid tegevusi. Pidu korraldavad Lõunakeskus ja Taluturg.

13. oktoobril tehakse lõikuspüha raames Eesti Põllumajandusmuuseumis kokkuvõtteid Eesti toidu kuust ja põllumehe aastast. Töötoas õpitakse hapukapsa valmistamist, küpsetatakse rukkileiba muuseumi EV100 rukkipõllul kasvanud viljast ja tutvustatakse mahepõllumajandusliku linnaaiandusega tegelevat MTÜ-d Tartu Maheaed. Lisaks toimub maarahva omatoodangu sügislaat, rehepeks käsitsi ja masinaga ning lambapügamine.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris, mil külastajaid oli 65 000. Külastajate arv on aastatega kasvanud ning viimased kolm aastat on külastajaid olnud hinnanguliselt 75 000. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2018

Järgmise aasta riigieelarve toob põllumajandusele positiivseid arenguid

Valitsus kiitis heaks 2019. aasta riigieelarve eelnõu. Jätkuvalt on olulisel kohal nii maaelu, põllumajandus kui ka toiduainetööstus.

„Üks valitsuse prioriteetidest on investeeringud maaelu edendamisse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Jätkame põllumeestele oluliste otse- ja üleminekutoetuste maksmisega.“

„Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule mesilasperede toetuse abil. Samuti leiab lahenduse pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ lisas Tamm.

Olulisemad maaelu puudutavad investeeringud 2019. aastal:

• Jätkatakse otse- ja üleminekutoetuste maksmist, mis aitab hoida Eesti põllumehed konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Üleminekutoetuste ehk Euroopa Liidu liikmesriigi vabatahtlike toetuste eelarve 2019. aastal on kokku 16,8 miljonit.
• Riik suunab järgmisel aastal mesilasperede toetuseks 600 000 eurot – see aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks soodustab toetus mesilasperede registreerimist PRIA registris, parandades mesilaste haiguste seire ja tõrje võimalusi.
• Mahetootmise edendamiseks ja toidusektori ekspordivõimekuse suurendamiseks investeeritakse järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. See omakorda suurendab töökohtade loomist ning aitab meie mahetootmise mainet kõrgel hoida.
• Järgmisel aastal toetatakse 300 000 euroga tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast keskmiselt 29%.
• Samuti suunab riik 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu. Investeering parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali.

Taust

• Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
• Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.
• Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.