PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
04.09.2018

Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjali

Alates 1. oktoobrist 2018 kuuluvad piiripunktides Põllumajandusameti taimetervise kontrolli alla Hiinast ja Valgevenest pärit teatud kaupade (kivid, raud- ja terastooted, mitmed masinad ja seadmed jm) transpordil kasutatud puidust pakkematerjalid, aga ka eraldi saadetisena sissetoodavad puidust valmistatud kaubaalused.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjaliga kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. Need on Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele ning tõrjemeetmete rakendamine on olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka sektorile.

Euroopa Komisjoni rakendusotsus  2018/1137/EL ohtlike taimekahjustajate ja eelkõige aasia siku leviku tõkestamiseks kohustab kõiki liikmesriike läbi viima Hiinast ja Valgevenest saabuvate ja senisest suurema hulga kaupade transpordil kasutatava puidust pakkematerjali taimetervise kontrolli.

Nõude kehtestamise põhjuseks on asjaolu, et Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjal on sageli saastunud elusate taimekahjustajatega. Ka paiknevad mitmed Euroopa Liidus tuvastatud aasia siku kahjustuskolded just kohtades, mille lähedale on hiljuti toimetatud graniitkive Hiinast.

Kontroll eeldab juurdepääsu kogu puidust pakkematerjalile, et veenduda kas see on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ning vastab Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardi (ISPM) nr 15 nõuetele.

Põllumajandusamet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013. 2% kontrollitud pakenditest on olnud saastunud elusate taimekahjustajatega.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandusameti taimetervise osakonnast: e-post taimetervis@pma.agri.ee. Nõuded puidust pakkematerjalile on leitavad Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee taimetervise valdkonna all.

Maaeluministeerium
SA Eesti Maaelumuuseumid
PRESSITEADE
01.09.2018

Eesti toidu kuu saab alguse Eesti Põllumajandusmuuseumis

Täna, 1. septembril saab alguse Eesti toidu kuu, mille vältel toimub mitu põnevat toidusündmust üle kogu Eesti. Eesti toidu kuu avatakse pidulikult Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitusel kell 11.30.

„Juba neljandat aastat kuulutab Maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. September on aeg, kus eestlaste toidulaud on kõige rikkalikum, saak saab valmis ja meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet metsast, põllult ja rabadest. Üle Eesti toimub ligi 30 toidusündmust, mis kõik on pühendatud kohalikule toidule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„September on Eesti toidu kuu ja selle pidulikuks avamiseks valmistame uhke Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli leiva muuseumi rukkipõllul kasvanud viljast ning pakume häid Eesti toite. Ootame kõiki huvilisi ilusaid loomi uudistama, häid toite maitsma ja mõnusat päeva veetma, et üheskoos väärtustada tõuaretajate tööd ja maaelu,“ sõnas SA Eesti Maaelumuuseumid juhataja Merli Sild.

Mõnusat Eesti toitu pakub muuseumiköök, muuseumi põllul kasvanud rukkist küpsetatakse leiba ning kohal on Vladislav Koržets oma kalaroogade õpiköögiga. Lisaks õpetab SA Eesti Piimandusmuuseum või tegemist ning C.R. Jakobsoni talumuuseum näitab sõira valmistamist.

Samuti kogunevad Eesti Põllumajandusmuuseumisse vabariigi kaunimad tõuloomad – lambad, lehmad, hobused  ja vutid, kelle seast selgitatakse välja publiku lemmikud. Päeva jooksul toimub palju eripalgelisi tegevusi ning kohal on üle 160 laadakaupleja. Kell 10.30 loovad kogu päevaks hea meeleolu Ivo Linna ja Antti Kammiste ning ürituse lõpetab simmaniga ansambel Konterbant.

Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Eesti toidu kuu programm

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2018

Tarmo Tamm: põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit tuleb toetada

Eile, 30. augustil saatis maaeluminister Tarmo Tamm Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile kirja, kus kirjeldas Eesti põllumajanduse põuakahjusid ning viitas vajadusele töötada välja erimeetmed ja eraldada erakorralist toetust, et toetada põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit.

„Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud küsitluse tulemuste põhjal kujuneb 88% vastajatest tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% eelmisest aastast väiksemaks. Kolmandikul küsitlusele vastanud piimakarja- ja lihaveisekasvatajatest on varutud alla poole vajalikust rohusöödast ja 28% tootjatest prognoosib, et suur osa puuduolevast rohusöödast tuleb juurde osta. Keerulises olukorras on ka köögivilja- ja kartulikasvatajad,” kirjutas Tarmo Tamm oma pöördumises Euroopa Komisjonile.

Põud on mõjutanud negatiivselt ka sea- ja linnulihatootjaid. „Kulud loomasöödale on märkimisväärselt suurenenud ning see on tõstnud toodangu omahinda. Tootmiskulude kiire kasv, kallinenud söödahinnad ning tootmistõhususe vähenemine on muutnud sea- ja linnulihatootjate majandusliku olukorra väga keeruliseks,” lisas maaeluminister Tamm.

Eesti Riigi Ilmateenistuse andmetel oli sel aastal juulikuine keskmine temperatuur 19,9℃, mis oli 2,5℃ kõrgem kui mitmeaastane keskmine. Keskmine sademete hulk oli 26 mm, mis moodustab mitmeaastasest keskmisest vaid 36%.  EPKK korraldatud küsitluse andmetel jääb teravilja keskmine saagikus sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal ning ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.

„Seetõttu tuleks välja töötada erimeetmed ning toetada põua tõttu kahju kannatanud põllumajandussektorit,” lisas Tarmo Tamm kirja lõpetuseks

Eesti Talupidajate Keskliit kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil, mille eesmärgiks on koguda kokku esinduslik galerii Eesti kõige naljakamatest, eriskummalisematest ja ebaharilikuma välimusega aiasaadustest.

Nunnukonkursile oodatakse erilise kuju ja ebahariliku suurusega puu- ning köögiviljade fotosid, samuti on teretulnud toredad kaadrid koduloomadest. Humoorikad olukorrad, naljakad näoilmed ja looduse väikesed imed (nagu kaksikutest vasikad jt huvitavad näited) on kõik konkursiväärilised jäädvustused.

Fotosid ootab Taluliit digitaalselt aadressile fotokonkurss@talutoit.ee kuni 15. septembrini.

Parimate tööde autoreid autasustatakse külluslike „Ehtsa talutoidu“ märki kandvate toidukottidega. Kõikidest saadetud töödest valmib sügise hakul meeleolukas video, mis avaldatakse „Ehtsa talutoidu“ Facebooki leheküljel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib selle aktsiooniga tunnustada ja teadvustada neid toredaid inimesi, kes nii töö kui ka hobina kasvatavad põllukultuure ja/või koduloomi, hoides nii elus meie põllumajandustraditsioone.

Lugupeetud sordiaretajad, liidud ja valdkonnahuvilised!

Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kutsub Sordiaretusprogrammi 2020-2030 koostamise avaseminarile!

20. septembril Pollis kell 11.00-15.00.

Päevakava

10.30     Kogunemine, tervituskohv

11.00     Avasõnad

11.10 – 12.10      Sordiaretusprogrammi 2009-2019 tulemused ja vaade tulevikule (Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor; Polli Aiandusuuringute Keskus; Tallinna Tehnikaülikool)

12.10 – 12.40      Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 vaade (Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler)

12.40 – 13.00      Kohvipaus

13.00 – 13.30      Teaduse vaade (Evelin Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur)

13.30 – 14.20      Tarbijavaade (Raimond Strastin, Eesti Aiandusliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja; Karmo Haas, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu)

14.20 – 15.00      Avatud arutelu, lõpusõnad

15.00 –  …            Õunasortide näitus ja degusteerimine.

Soovijatele ringkäik Polli kompetentsikeskuse laborites, tootearenduskeskuses ning aedades.

Toimumiskoht: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus (Polli, Karksi-Nuia, Viljandimaa).

Ettekannete info ja seminarile registreerumine lingil: https://www.maainfo.ee/index.php?id=6035&page=3394&

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.08.2018

Mariboris arutati, kuidas tuua noori põllumajandusse

Eile, 24. augustil Sloveenias Mariboris toimunud ministrite konverentsil otsiti üheksa Euroopa riigi osavõtul lahendusi, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõive võimalusi, edendada kohalikku majandust, tõsta põllumajanduse tasuvust ning pidurdada rahvastiku vähenemist.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse, arvestades, et vähem kui kümnendik Euroopa põllumeestest on nooremad kui 35 aastat ja ligikaudu kolmandik on vanemad kui 65 aastat. Eesti näitel saab öelda, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris olnud positiivne mõju ning noorte huvi erinevate toetusmeetmete abil põllumajandussektoris tegevust alustada on jätkuvalt suur,“ ütles konverentsil osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Konverentsil leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaliseerimisele põllumajandussektoris. „Uued tehnoloogiad, innovatsioon ja digitaliseerimine on teemad, mis noori kõnetavad ja mille kaudu on võimalik põllumajandussektorit atraktiivsemaks muuta. Lisaks aitab see suurendada põllumajanduse tootlikkust, ressursitõhusust ja keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Gorban.

„Põllumajandusega alustamine on suur ettevõtmine, kus eriti tähtis on koostöö ja põlvkondade järjepidevus. Et põllumajanduses edukas olla, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia. Ettevõtjana tean, et maaelu seisukohast on oluline roll nii inimestel, taristul kui ka teenuste kättesaadavusel. Siin põllumajanduspoliitikast üksi ei piisa – maapiirkondade peale peavad mõtlema ka muud poliitikavaldkonnad,“ ütles konverentsil osalenud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eile Sloveenias Mariboris toimunud konverentsil „Maapiirkonnad ja põllumajandus on võimalus noortele“ arutati noorte olukorra, noortele suunatud tegevuste ja meetmete üle, mis aitaks maapiirkonda ja põllumajandust noortele atraktiivsemaks muuta. Konverentsil osalejad leidsid, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll põlvkondade vahetusele ja maapiirkonna atraktiivsusele kaasa aitamisel ning selle väljakutsega tuleb tegeleda ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, tõhustades selleks olemasolevaid ja otsides uusi meetmeid.

Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis on leitav http://www.mkgp.gov.si/en/.

Konverentsil osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Pressiteade, 25. august 2018 

Täna pärjati Saaremaal XXVII üle-eestilisel Talupäeval konkursi „Parim talutoit 2018“ üldvõitjaks Männiku talu lambapiimajogurt. Lisaks üldvõitjale selgitati välja parim juust, jook, piimatoode, pagaritoode, tervisetoode, valgutoode, lisand ja maius. Tunnustusi jagati ka talunikele. „Parim talu 2018“ tiitliga pärjati Raplamaal asuvat Vainu talu. Lisaks autasustati selle aasta parimat noortalunikku, alternatiiv- ja tootmistalu.  

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul muutub parima talutoidu konkurss järjest populaarsemaks ja sel aastal oli võistlustules juba 16 talu. „Tänavu valisime parimat talutoitu juba kolmandat aastat järjest. Iga kord võtab võistlusest osa üha rohkem talutooteid ja talusid ning sellel aastal valisime parimatest parimaid juba kaheksas erinevas kategoorias,“ rõõmustas Kerli Ats. Konkursil osales ka väga palju uudistooteid ja põhjalikult tootearenduse läbinud tooteid. Silma jäid nii värvikirevad marineeritud vutimunad, mustasõstra-piparmündi sorbett kui ka mitu praejuustu.

Parima talutoidu tiitli võitnud Männiku talu lambapiimajogurt köitis žüriiliikmeid oma ootamatu maitsega. „Lambapiimajogurt üllatas meid kõiki väga positiivselt oma meeldivalt pehme tekstuuri ja maheda maitse poolest, tänu millele sobib see suurepäraselt nii soolaste ja magusate roogade kui ka hommikuhelveste juurde,“ selgitas žürii esimees Kaul Nurm. Otsustavaks said ka Männiku talu põhjalik äriplaan ja tulevikuplaanid.

Lisaks parima talutoidu üldvõitjale tunnustati kaheksa alagrupi võitjaid:

Parim valgutoode 2018 – suitsutatud vutimunad (Põhja-Eesti Vutifarm)
Parim jook 2018 – vürtsikas õunajook (Piesta Kuusikaru talu)
Parim juust 2018 – Andre Excellent 18 kuud (Andre juustufarm)
Parim piimatoode 2018 – lambapiimajogurt (Männiku piimalambad)
Parim pagaritoode 2018 – Luuri-Jüri rammupäts (Kaarli talukaup)
Parim tervisetoode 2018 – kooritud kanepiseemned (Tammejuure talu)
Parim maius 2018 – mustasõstra-piparmündi sorbett (Maias Viiking)
Parim lisand 2018 – vürtsikas lihamoos (Rebaseonu.ee)

Parima talutoidu konkursile esitatud tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid toidublogijad, toiduajakirjanikud, kokad, ettevõtjad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja.

Parimat talu on Eestis valitud juba 25 aastat. „Parima talu väljaselgitamiseks külastati nii traditsioonilisi põllumajandustootmisega tegelevaid talusid kui ka nišitootmisi. Hea meel on tõdeda, et maapiirkondade talunikud on ettevõtlikud ja edukad ning suureks eeskujuks ka linnarahvale,“ kommenteeris konkurssi ETKLi tegevjuht Kerli Ats. Vainu talu kerkis esile just oma suure organiseerituse ja innukuse poolest, sest kogu Vainu perekond tegeleb kohaliku põllumajanduse edendamisega.

2018. aasta parima talu konkursi võitjad:

• Parim alternatiivtalu 2018 – Kolotsi talu, Võrumaa
• Parim noortalunik 2018 – Tõrvaaugu Mahe talu, Raplamaa
• Parim tootmistalu 2018 – Remmelgamaa talu, Harjumaa
• Parim talu 2018 – Vainu talu, Raplamaa

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal ja tänavu hinnati kokku 52 toodet. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutootjate tooteid eristab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal loodud spetsiaalne märk „Ehtne talutoit“, mida kasutab nüüdseks ligi 50 tootjat.

Parimat talu valiti sel aasta juba 25. korda. Konkursi eesmärk on tunnustada kõiki väikseid talunikke.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: 5647 5660
E-post:  kerli@taluliit.ee 

 

PRIAl on menetluses 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. On mõistetav, et põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Samas on selle suve erakorralised ilmastikuolud takistanud  tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest palume PRIAle teatada

Paneme põllumehele südamele, et kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIAle teada anda. Selleks palume saata vabas vormis kirjutatud teatise meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIAle teavitus esitada.

Teatises palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on põhjuseks. PRIA tegeleb teatistega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti  teada ka taotlejale. Teatiste esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info üleval PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures. Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Ennetähtaegsest toetuse maksmisest

Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ja maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui administratiivsed kontrollid. Tänavu on ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimis 1205 taotlejat ning kohapealne kontroll tuleb teha vähemalt 272 410 hektaril.

PRIAs on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt: