Eesti toidu kuu: Pühapäeval kuulutatakse välja parim mahetootja ja -toode

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2017

Eesti toidu kuu: Pühapäeval kuulutatakse välja parim mahetootja ja -toode

Pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval selguvad konkursside „Parim mahetootja 2018“ ja „Parim mahetoode 2018“ võitjad. Leivapäeva külastajad saavad valida ka oma lemmikmahetoote.

„Eesti põllumajandusmaast on juba 20% mahepõllumajanduslikus kasutuses. See on silmapaistev tulemus, mille saavutamiseks on palju tööd tehtud,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kiidan meie tublisid mahetootjaid, kes toodavad kvaliteetset mahetoorainet, hoides samal ajal meie keskkonda, ning oskuslikke mahetooraine väärindajad, tänu kellele on eestlastel lai valik põnevaid mahetooteid. Mul on hea meel, et Eesti mahetooted on nõutud ka väljaspool Eestit – sellele viitab järjest suurenev mahetoodete ekspordimaht.“

Parima mahetootja tiitli kandidaadid:

  • Pajo Ranch OÜ, Aivar ja Madis Pajo, Raplamaa – lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus
  • Sentafarm OÜ, Enn ja Kartin Noorkõiv, Mari-Liis Somelar, Võrumaa – lihaveisekasvatus, Lihuniku äri ja restoran
  • Taavi Eigo FIE, Taavi Eigo, Saaremaa – lamba- ja lihaveisekasvatus
  • Tammejuure Mahetalu OÜ, perekond Kuusemaa, Läänemaa – teraviljakasvatus, töötlemine
  • Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Janno ja Janek Kuusik, Raplamaa – teraviljakasvatus, lambakasvatus, töötlemine
  • Vainu Agro OÜ, Kristo Frei, Tartumaa – teraviljakasvatus

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt.

2017. aastal valiti Eesti parimaks mahetootjaks Lauri-Jaani OÜ Läänemaalt. Parim mahetoode 2017 oli SirLoin OÜ valmistatud verivorst.

2018. aasta parima mahetootja tiitli pälvinud Lauri-Jaani OÜ esindaja Tiit Mansberg on 13.–15. septembril kutsutud visiidile Saksamaale, kus Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandus- ja keskkonnaminister Dr Till Backhaus tunnustab Eesti, Läti, Leedu ja Mecklenburg-Vorpommerni 2017. aasta parimaid mahetootjaid.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsi ees kell 15.00 toimuval auhinnatseremoonial. Kell 10.00–16.00 toimub Sassi-Jaani talu õuel ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, kell 12.00–13.00 saavad leivapäeva külastajad valida publiku lemmikmahetoote. Ajakirjanikud on oodatud!

Taust

  • Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheksandat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.
  • Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osaks tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

 

Eestis piiratakse neonikotinoidsete taimekaitsevahendite kasutamist

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.09.2018

Eestis piiratakse neonikotinoidsete taimekaitsevahendite kasutamist

Euroopa Komisjon keelustas kolme neonikotinoidse taimekaitsevahendi toimeaine – klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam – kasutamise avamaakasvatuses.

Erandina säilib õigus kasutada neid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli ning seda ei taasistutata väljaspoole.

Kõik liikmesriigid peavad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse alusel hiljemalt 19. septembriks 2018 muutma või tagasi võtma imidaklopriidi, klotianidiini või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load. Määruses on seatud ka võimalikult lühike ajapikendus nii toodete müügiks kui kasutamiseks.

Sellest tulenevalt tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks nelja tiametoksaami ning imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load ning muutis kahe toote puhul müügi- ja kasutustingimusi.

Alates 20. detsembrist ei tohi Eestis enam turustada ega kasutada taimekaitsevahendeid Merit Forest, Monceren G, Nuprid ja Mido SL. Taimekaitsevahendeid Confidor ja Actara 25 WG on lubatud edaspidi kasutada vaid kasvuhoonekultuuridel tingimusel, et kultuur läbib seal kogu elutsükli. Nimetatud tooted on saadaval vaid professionaalsele kasutajale, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust.

Taust

Kolmele nimetatud toimeainele kehtestati piirangud juba 2013. aastal, kui keelustati kasutamine mesilaste jaoks atraktiivsete põllukultuuride ning teraviljade seemnete ja mullastiku töötlemiseks, välja arvatud kasvuhoones.

Euroopa Komisjoni täiendavate piirangute aluseks on aga Euroopa Toiduohutusameti 28. veebruaril 2018 avaldatud ja ajakohastatud järeldus, milles kinnitati klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi negatiivne mõju lisaks meemesilastele ka teistele tolmeldajatele. Kuna kõrge risk tolmeldajatele tuvastati peaaegu kõigi avamaakasutuste, ka kartuliseemnete puhtimise ja taliteraviljadel kasutamise puhul, on asjakohane keelata kõik välitingimustes kasutamise viisid. Euroopa Toiduohutusameti hinnang on leitav siit.

Lähem info:
Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
tel. 671 2619
Eva.Lind@pma.agri.ee

Eesti ja Läti maaeluministrid jagasid kogemusi põua teemal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2018

Eesti ja Läti maaeluministrid jagasid kogemusi põua teemal

12. septembril kohtusid maaeluminister Tarmo Tamm ja Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel.

„Suvised ilmastikuolud on mõjutanud mõlema riigi põllumehi, mistõttu on praktikate jagamine väga oluline,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti teevad omavahel tihedalt koostööd, meil on sarnased huvid ja eesmärgid EL-i ühise põllumajanduspoliitika tuleviku asjus ning meil on ka mitmes valdkonnas üksteiselt palju õppida.”

„Andsime oma Läti kolleegidele ülevaate põua tekitatud kahjudest ning tutvustasime meetmeid, mida siiani oleme võtnud. Erilist huvi tundsid Läti kolleegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava käibekapitalilaenu vastu,” kommenteeris Tamm.

Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks.

· Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks.

· Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

· Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja.

· Põllu­meeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

· Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid.

Galerii kohtumisest. Fotod: Maaeluministeerium

Tarmo Tamm kohtub Läti põllumajandusministriga

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.09.2018

Tarmo Tamm kohtub Läti põllumajandusministriga

Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs kohtub homme, 12. septembril kell 11 Maaeluministeeriumis maaeluminister Tarmo Tammega, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel.

Nii Läti kui ka Eesti põllumehed on suvise põua tõttu palju kannatanud ning mõlemad riigid on kasutanud erinevaid lahendusi, kuidas põllumeeste olukorda leevendada. Jānis Dūklavs tutvustab Tarmo Tammele, millistel alustel kuulutati Lätis välja looduskatastroof ja milliseid kasusid see põllumajandustootjatele kaasa tõi. Arutatakse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning selle uue eelarveperioodi teemadel.

„Kuna meie põllumehed puutuvad kokku samasuguste probleemidega ning turu- ja tootmisriskid mõjutavad neid samaväärselt, on selline kahe riigi maaelu- ja põllumajandusministrite vahetu kohtumine väga oluline ja mõlemapoolselt kasulik,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti peavad omavahel tihedalt koostööd tegema. Meie majandus- ja kliimatingimused on sarnased, meil on ühised huvid ja eesmärgid.“

Maaeluministeerium toetab toidusektori ekspordivõimaluste edendamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.09.2018

Maaeluministeerium toetab toidusektori ekspordivõimaluste edendamist

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas toidu ekspordivõimaluste edendamise määruse, millega toidu käitlejad saavad taotleda toetust ekspordi sihtturgudel uute ärikontaktide leidmiseks ja toodete tutvustamiseks.

„Tegevuste eesmärk on võimaldada Eesti toidusektori ettevõtjatel leida või laiendada olemasolevaid ekspordivõimalusi uutel sihtturgudel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Ekspordi edendamine on meie toidusektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline ja seetõttu püüame ministeeriumis leida erinevaid võimalusi sektori toetamiseks.“

Määruses nimetatud tegevustes osalemine võimaldab Eesti toidusektoril kasvatada ekspordivõimekust, arendada ettevõtjate ekspordikompetentsi, kasvatada teadlikkust sihtturgudest ning rahvusvahelise kontaktibaasi laiendamist.

Nimetatud tegevusteks võivad olla nt ekspordi sihtturgu tutvustava seminari korraldamine, ekspordi sihtturul tegutseva ettevõtjaga uute ärikontaktide leidmiseks kohtumise korraldamine, ekspordi sihtturul ekspordipotentsiaaliga toote tutvustamine, ettevõtte külastuse korraldamine.

Määrusega sätestatud tegevustes saavad osaleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu käitlemine. Toetusmeetme rakendamist rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium kutsub nädalavahetusel kohalikku toitu nautima 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.09.2018

Maaeluministeerium kutsub nädalavahetusel kohalikku toitu nautima 

Terve septembri kestev Eesti toidu kuu pakub sellesse nädalavahetusse hulga põnevaid ettevõtmisi, mis pakuvad kaasalöömislusti, maitseelamusi ja uusi teadmisi.

„Juba neljandat aastat kuulutab Maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. September on aeg, kus eestlaste toidulaud on kõige rikkalikum, saak saab valmis ja meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Julgustan kõiki erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma. Suure meesõbrana külastan ise kindlasti meefestivali Karksi-Nuias ning samuti tervitan külalisi lõikuspeol Pärnumaal.“

„Mul on hea meel, et tegevused toimuvad üle Eesti – see annab meile võimaluse mitte ainult maitsta kodumaa parimaid palasid, vaid seda ka paremini tundma õppida.“

Eesti toidu kuu eeloleva nädalavahetuse üritused:

  • september – kukeseenefestival Otepääl
  • –8. september – XI meefestival Karksi-Nuias
  • september – kalamehe laupäev Pärnumaal
  • september – vanavanemate päev Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel
  • –22. september – töötoad Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres
  • september – traditsiooniline Rogosi laat Võrumaal

Taust

Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

 

Tegelike kasusaajate teatamise tähtaeg on 31.10.2018!

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab ühinguid ja sihtasutusi avaldama oma tegelikke kasusaajaid. Asutatavad ühingud teatavad oma tegelikud kasusaajad asutamisel ning nende jaoks algas see kohustus septembri algusega. Olemasolevatel ühingutel on andmete teatamiseks aega kuni 31.10.2018. Tähele tuleb ka panna, et edaspidi peab juhatus tegelike kasusaajate muutumisel (näiteks osade müük või pärimine) uued andmed sisestama 30 päeva jooksul muutuste teadasaamisest. Tegelike kasusaajate regulaarne ülevaatamine ja kinnitamine toimub ka igal aastal koos majandusaasta aruande esitamisega.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes:

  • omab ühingus suuremat osalust kui 25 protsenti; või
  • kontrollib ühingut kaudselt – teostab kontrolli läbi teiste ühingute, kui üle 25 protsendiline osalus on sama füüsilise isiku kontrolli all. Ilma sellist osalust omamata saab isiku lugeda tegelikuks kasusaajaks, kui ta muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu alusel) kontrollib ühingu otsustusprotsesse, näiteks juhtorganite määramist; või
  • on kõrgema juhtorgani liige, kui tegeliku kasusaaja tuvastamine ei ole võimalik ning kõik võimalused on järgi proovitud.

Kohustust avaldada tegelikud kasusaajad ei ole erandina korteriühistutel, hooneühistutel, piiratud hulgal sihtasutustel ja börsiettevõtetel (erand ei kehti nende tütarühingute kohta).

Äriregistrisse tuleb esitada järgnev info:

  • tegeliku kasusaaja nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Andmete esitamiseks on e-äriregistri juurde loodud vastav tehniline lahendus. Täpsem tehniline juhis on saadaval SIIN ja sisulist lisainformatsiooni leiab SIIT.

Tegelike kasusaajate väljaselgitamine ja esitamine on juhatuse kohtustus. Kui Teil tekib teatamise või väljaselgitamise osas küsimusi või tundub see keeruline, võite ühendust võtta aadressil triniti@triniti.ee.

Allikas: https://triniti.ee/tegelike-kasusaajate-teatamise-tahtaeg-on-31-10-2018/ 

Oluline info on, et ka MTÜ-d peavad määrama tegelikud kasusaajad e-äriregistris.

tegelike_kasusaajate_andmete_esitamise_juhis

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja Pärnumaa parimad toidumeened

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2018

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja Pärnumaa parimad toidumeened

Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.

„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.

Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räämerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“

Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul valitakse toidumeeneid neljas kategoorias. „Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva. Lisaks on eraldi ka uudistoodete kategooria, mis ei ole veel oma lõplikku lihvi saanud, kuid kuhu on esitatud häid ideid meie toidupiirkonna esindamiseks.”

Lõikuspeol on kohaliku toidu kõrval au sees ka joogipoolis. Piirkonnas valmistatakse ainulaadseid jooke, alates käsitöölimonaadidest ja piimatoodetest kuni rahvusvahelist tuntust kogunud siidrite ja kangemate napsudeni.

Maaeluministeerium valis Pärnumaa Eesti 2018. aasta toidupiirkonnaks. Pärnumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Eesti toidu kuu programm https://eestitoit.ee/et/kategooriad/eesti-toidu-kuu-2018

Pärnumaa lõikuspeo lisainfo:

Kadi Elmeste
„Pärnumaa maitsed“ projektijuht
e-post maitsed@visitparnu.com
tel +372 51 57 869

„Parim võimalik tehnika seakasvatuses” 25. septembril kell 11.00-14.00

Tartumaa põllumeeste liit korraldab 25. septembril kell 11.00-14.00 maaeluministeeriumi väikeses saalis tasuta infopäeva

„Parim võimalik tehnika seakasvatuses”

Teemad

Sigade intensiivkasvatuse PVT – milleks vajalik ja kuhu edasi, ülevaade, miks meil on PVT järeldused kehtestatud, milleks on nõuded vajalikud ja pilk tulevikku – milliseid muudatusi on oodata.

Mari-Liis Ummik – keskkonnaministeerium.

Parim võimalik tehnika (PVT) seakasvatuses kliimamuutuste ning NEC direktiivi kontekstis. Kliimamuutuste mõju prognoos loomakasvatusele (sõnnikumajandus). Eesti kohustus vähendada ammoniaagi emissiooni EL NEC direktiivi raames. Sellest tulenev sõnnikumajanduse (PVT) nõuete muutumise tulevikuperspektiiv.

Juhan Ruut – Hendrikson & Ko tööstuse ja kemikaaliohutuse suunajuht, juhtiv ekspert.

Keskkonna komplekslubade menetlemine ja kontroll.

Maikel Daniel – keskkonnaameti kompleksloaspetsialist.

Nii maaelu-, kui ka keskkonnaministeerium soovitab osaleda kõigil seakasvatajatel, kel on kompleksloa kohustus, et saadud info aitaks teil oma tulevasi tegevusi planeerida.

Kui teil on teada kolleege-seakasvatajaid, kes kavatsevad kompleksluba taotleda või on muul moel asjast huvitatud, siis palun lahkesti ka neile infot jagada.

Palume registreerida www.pikk.ee sündmuste kalendris, klikkides infopäeva kuupäevale ja avades lõpus oleva registreerimisvormi. Registreerida saab ka ttl@kodu.ee. Registreerimine on eelkõige vajalik kohvipauside planeerimiseks.

Maaeluminister kohtus Hiiumaal põllumajandustootjatega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.09.2018

Maaeluminister kohtus Hiiumaal põllumajandustootjatega

Maaeluminister Tarmo Tamm viibis 4.‒5. septembrini visiidil Hiiumaal, kus tutvus uuemate Leaderi toetuste abil valminud projektidega ning külastas Anno talu, Hiiu Villa ja Harju talu.

„Hiiumaa on üks eriline paik ja mul on hea meel, et sain kohtuda sealsete tublide põllumajandustootjatega ning kuulata nii nende rõõme kui ka muresid – eriti pärast tänavust keerulist suve,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hiiumaal on ellu viidud mitmeid uuenduslikke Leaderi projekte, mis loovad piirkonda uusi töökohti, väärindavad kohalikku ressurssi või on suunatud taastuvenergiaallikate kasutuselevõtule.”

Leaderi toetuste abil valminud projektide hulka, mida minister külastas, kuulusid Hiiumaa Pagari uus tootmishoone Kärdlas, Hiiumaa Loomakliinik Kärdlas, mahetootja Kaire Vannase projekt „Päikeseelektrisüsteem” ja Sulev Matto piimatalu projekt „Piimatöötlemisseadmete soetamine”.

„Sel suvel toimunud Hiiumaa eelarvamusfestivalil arutati ühe teemana, millist majandust ja millist ettevõtlust hiidlased oma saarele soovivad. Ühe ideena on välja pakutud Hiiumaa spetsialiseerumine mahemajandusele. Minu arvates on see huvitav mõte, mida tasub kaaluda. Lõpliku otsuse saavad aga teha kohalikud ettevõtjad ja elanikud,” ütles maaeluminister.

Taust

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid.

Pildigalerii külastustest