Riik suunab biometaani tootmise suurendamisse ligi 20 miljonit eurot

Regionaalminister Hartman allkirjastas biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse määruse.

Biometaani ehk kohaliku rohegaasi tootmine on Eestis vaatamata viimaste aastate heitlikule turuolukorrale kasvanud ja nüüd annab riik sellele investeeringutoega veelgi hoogu juurde. Biometaani tootmine on üks olulistest tegevustest, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris, aga ka teistes sektorites, kus biometaani kasutatakse.

“On väga oluline, et suudaksime järjest rohkem tootmist muuta ringmajandusel baseeruvaks: biogaasi tootmine taastuvatest ja kohalikest ressurssidest panustab nii keskkonnajalajälje vähendamisse kui energiajulgeolekusse. Biogaasi tootmisel tekib ka kääritusjääk ehk digestaat, mis panustab omakorda toidujulgeolekusse, kuna võimaldab väetada põld kohalikku päritolu mullarammuga,” ütles regionaalminister Piret Hartman.

Toetust antakse biometaani tootmisüksuse ehitamiseks või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks. Taotlusvooru eelarve on 19,6 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda põllu- ja metsamajandusega tegelevad või nendega seotud äriühingud ning maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 5 miljonit eurot. Vooru viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas alates 13. juunist 2024 kuni 23. augustini 2024 kell 17.

Taotlusvooru infopäev toimub 3. juulil kell 10 veebis. Täpsem info on leitav KIKi kodulehelt.

Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetuse andmise tingimused töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös KIKiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
29.05.2024

Euroopa Liit kinnitas hommikusöögidirektiivi muudatused

14. mail 2024 ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse mitmeid  direktiive, sealhulgas mee, puuvilja- ja marjamahlade, džemmi ja marmelaadi ning kondenspiima kohta.

Peamised muudatused:

Mesi:

  • Iga segus oleva mee päritolu tuleb märgistusel esitada riigi täpsusega nende osakaalu alanevas järjestuses koos protsentidega.
  • Liikmesriikidel on võimalus kehtestada riigisisene nõue, et kui mesi pärineb rohkem kui neljast päritoluriigist, tuleb protsent esitada ainult nelja suurima osakaaluga riigi kohta.
  • Mee väikepakendite (alla 30 g) märgistusel on lubatud päritoluriikide nimed asendada kahetähelise koodiga (alpha-2).

Puuvilja- ja marjamahlad:

  • Lisatakse kolm uut vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahla kategooriat. Looduslike suhkrute vähendamiseks on lubatud teatud töötlemisviisid.
  • Lubatakse kasutada märget „puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad ainult looduslikult esinevaid suhkruid“.
  • Nimetuse „kookosmahl“ sünonüümina on lubatud kasutada nimetust „kookosvesi“.

Džemmid:

  • Suurendatakse džemmi ja ekstra džemmi minimaalset puuviljasisaldust vastavalt 450 grammi ja 500 grammi kilogrammi kohta.
  • Märgistusel ei pea esitama toote suhkrusisalduse märget „üldsuhkrusisaldus …g 100 g kohta“.
  • Toote nimetust „marmelaad“ võib kasutada kõikidest puuviljaliikidest valmistatud toote kohta. „Tsitrusmarmelaadi“ puhul võib toote nimetuses kasutada tsitruselise nime, nt „apelsini marmelaad“.

Kondenspiimad:

  • Veetustatud piima puhul on lubatud kasutada töötlemist, mille tulemusena saadakse laktoosivabad veetustatud piimatooted.

Direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg on 14. detsember 2025 ning uusi nõudeid kohaldatakse alates 14. juuni 2026.

Need muudatused toovad meie tootjatele uusi võimalusi ja väljakutseid. Soovitame kõigil tootjatel tutvuda uute nõuetega ning valmistuda õigeaegselt nende rakendamiseks.

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
5.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Üheksandat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Tänavune konkurss toob kaasa ka olulise muudatuse, alates sellest aastast ei saa konkursile esitada tooteid, mis on varem võitnud Parim Talutoit konkursil mis tahes tiitli.

“Parima Talutoidu konkurss on suurepärane võimalus talunikele oma toodete esiletõstmiseks ja tuntuse suurendamiseks. Selle aasta hindamiskomisjon erineb eelnevatest ja pakub talunikele head võimalust oma toodetega veelgi rohkem silma paista. Parima Talutoidu valimisega tunnustame Eesti talunikke ja nendetoodangut, motiveerides neid tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele põnevamaid ja maitsvamaid tooteid,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas.

Parima Talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid. Hindamiskomisjoni esimehe Rain Kuldjärve sõnul on eesmärk tunnustada ja esile tõsta parimaid talutooteid, mis pakuvad Eesti tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat toiduelamust. “Ootame huviga tänavusi kandidaate,” julgustab Kuldjärv. Sel aastal koosneb žürii toiduajakirjanikest, peakokkadest ja toiduekspertidest, sealhulgas Enn Tobreluts ja Joel Ostrat, ning RIMI ostudirektorist Maris Rannusest, kes igapäevaselt tegeleb talutoodete turustamisega laiaskaubandusvõrgustikus. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder ning toiduentusiastist ja sommeljeest koosnev paar sisuloojaid Riin Rehemaa ja Sander Kink – Instagramis tuntud kui Thekinkstagram.

“Parima Talutoidu valimise konkurss annab osalejale väga väärtusliku turundusvõimaluse. Talunikel on võimalus tutvustada oma tooteid valdkonna ekspertidele, jaemüüjatele ja olla paremini nähtaval, see annab omakorda kaasa suurema müügikasvu ja hea tagasiside,” sõnab Gelis Pihelgas.

“Eesti toidutootjad on väga tublid uute ja ülimaitsvate toodete loomisel, aga turundustegevusteks napib tihti nii aega, raha kui oskuseid. Seega nägime meie antud konkursis võimalust oma ägedaid tooteid laiemale üldsusele tutvustada,” jagab oma kogemust eelmise aasta parima maiuse ja parima lisandiga tituleeritud Meemeistrite esindaja Kristi Terep.

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 1. juulini 2024 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlastituleb tutvuda ka konkursil osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu saab tooteid esitada, on järgmised: Parim lihatoode, Parim kalatoode, Parim maius, Parim juust, Parim piimatoode, Parim alkoholivaba jook, Parim alkoholiga jook, Parim pagaritoode, Parim lisand ja Parim tervisetoode.

Parima Talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.

Konkurss Parim Talutoit toimub “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus” raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-post: gelis@taluliit.ee
Tel: +372 553 1571

Foto: Rene Riisalu

Algas viljapuu-bakterpõletiku seire

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab üle Eesti oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul on Eesti viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. „Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab,“ sõnab Ilau.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud,“ jätkab Ilau, lisades, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Erilist tähelepanu pöörame viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. Kõikides sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kahel korral ning kord aastas võtame proove viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ lisab ta.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku tuvastatud 2012. ning 2019. aastal, mõlemal korral peatati taimekahjustaja edasine levik tõrjemeetmete rakendamisega ning kaitstava piirkonna staatus säilis.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumise fookuses oli kriisiolukord põllumajandussektoris

27. mail kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli  1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.

„Eesti ja mitmed teised riigid, kus on olnud rasked ilmastikutingimused külma, põua või liigsademete näol, palusid Euroopa Komisjonil avada põllumeeste toetuseks kriisireservi. Komisjon hindab olukorda ning teeb seejärel otsuse,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.

Loomade heaolu valdkonnas leiti, et reeglid loomade veole ning muudele tegevustele tuleks ühiskonna ootustest lähtuvalt üle vaadata ja uuendada, toetudes värsketele teadusuuringutele ja analüüsidele.

Kui seni on mitmetel liidu liikmesriikidel olnud riigisisesed kohustuslikud nõuded piima ja liha päritoluriigi esitamise kohta, siis nüüd soovivad mitmed riigid EL-i ülest ühtset lähenemist märgistusele, et tõsta tarbijate teadlikkust ning vähendada ettevõtjate toomiskulusid.

Lisaks kohtus regionaalminister Hartman Põhja- ja Baltimaade ministritega, et arutada EL-i ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, sealhulgas bürokraatia vähendamist ja rahataotlemise  lihtsustamist ning roheülemineku ja innovatsiooniga seonduvat põllumajandussektoris.

PRESSITEADE
28.05.2024
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

PTA: Alates 11. juunist 2024 muutub kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi sisse logimine

Muudatus puudutab kõiki kasutajaid, kes tegelevad loomade, loomsete saaduste, toidu ja sööda ning taimede impordi ja ekspordiga. Kui seni oli TRACES NT süsteemi võimalik siseneda kasutades parooli, siis juunist tuleb kasutusele kaheastmeline autentimine. See on vajalik süsteemi turvalisuse suurendamiseks ja andmete kaitsmiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul tähendab see muudatus seda, et kasutajatel tuleb valida teine autentimismeetod. Muudatus puudutab ligikaudu 3000 TRACES NT süsteemi kasutajaid üle Eesti. „Alates 11. juunist 2024 saab TRACES NT süsteemi sisse logida kasutades mobiilrakendust (EU Login mobile App) koos PIN- või QR-koodiga, mobiiltelefoni koos SMS-iga, või ID-kaarti. Seejuures võib kasutajal võib olla ka mitu autentimisvõimalust, nt kasutada nii mobiilrakendust, kui ka SMS-iga autentimist,“ selgitas Trohhatšova.

Trohhatšova sõnul peaksid TRACES süsteemi kasutajad esimesel võimalusel kasutusele võtma kaheastmelise autentimise. „Palun kõikidel TRACES kasutajatel võtta kasutusele teine autentimismeetod juba praegu ning mitte oodata hetkeni, kui selline muudatus on kohustuslik. Kui teine autentimismeetod on loodud, siis saab kindel olla, et igal momendil saate süsteemi sisse logida ilma tõrgeteta,“ selgitas Trohhatšova.

Vajalikud juhendmaterjalid on leitavad ameti kodulehel.

TRACES süsteem on Euroopa Komisjoni veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifitseerimiseks, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, mitteloomse päritoluga toidu ja sööda ning taimede importimisel Euroopa Liitu ning teatud elusloomade ja loomsete saaduste ELi-siseseks liikumisel ja EL-ist eksportimisel.

Taluliit kutsub üles ühinema maaomanike meeleavaldusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit  toetab Eesti Erametsaliidu algatust ja kutsub kõiki oma liikmeid osalema maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Meeleavalduse eesmärk:

  • Seista vastu maa- ja erametsaomanikele ebaõiglasele hüvitiste süsteemile ja uutele piirangutele.
  • Nõuda õiglast kompensatsiooni ja looduskaitse alla võetava metsa asendamist riigi majandusmetsaga.
  • Taotleda maatulundusmaa maamaksu tõusu piiramist aastas 10% piiresse.
  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Taluliit kutsub üles kõiki liikmeid ühinema meeleavaldusega, et tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse maaomanike mured ja nõudmised. Ürituse täpne info on leitav erametsaliit.ee/meeleavaldus/

Registreerumine:
Registreerimida üritusele saab registreerimislingi kaudu ja liit palub teavitada oma tulekust hiljemalt 22. mail, et saaksid korraldada vajaliku transpordi.

Lisaküsimuste korral võtke ühendust Kertu Kekk-Reinholdiga aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

Ootame koos Eesti Erametsaliiduga aktiivset osavõttu ja toetust, sest ainult üheskoos suudame end kuuldavaks teha ja oma õiguste eest seista!

Mesilaspere toetust taotleb 1935 mesinikku

1.–10. maini võeti PRIAs vastu mesilaspere toetuse taotlusi. Esialgsetel andmetel taotleb TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest 1935 mesinikku kokku 35 553 mesilasperele.

Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (254 mesinikku), järgnevad Pärnumaa ja Tartumaa (mõlemas 196). Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Tartumaal (4622 mesilasperet), Harjumaal (4056) ja Lääne-Virumaal (3782).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotleb ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotletakse.

2024. aasta detailset statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2024“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning käesoleval aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2024 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2024.

Taimekahjustajate monitooring 2024 on startinud – AVA KAART

Vaata kaardilt majanduslikult oluliste taimehaiguste ja kahjurite esinemist Eesti põldudel. Sellel aastal alustati monitooringuga 6. mail, vaatlusi teostatakse Eesti erinevates piirkondades igal nädalal kuni juulikuuni. Taimehaiguseid ja kahjureid seiratakse kord nädalas esmaspäeviti. Kogutud informatsioon on kättesaadav interaktiivse kaardina.

Kaardilt leiad taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad, täpsema info kultuuri, sordi, agrotehnika, eelvilja ning tõrjesoovituste kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööd efektiivsust ning võimaldab vähendada vahendite kulu.

Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga või telli teavitus mobiiltelefoni sõnumitesse.

Põllumehed saavad ka ise oma põldudel kahjustajaid hinnata läbi rakenduse, kuhu oma põllu infot sisestades kuvatakse tõrjesoovitused nii umbrohtude, taimehaiguste kui ka kahjurite ohjamiseks.

—

  1. nädala tulemused

Taliteraviljad on rahuldavalt talvitunud, alustanud kõrguskasvu ja esimene kõrresõlm moodustunud. Taimed on terved, mai alguse jahedus ja kuivus ei soodusta haigustekitajate levikut. Kohati esineb teravilja lehtedel arvatavasti ebasoodsate temperatuuride mõjul tekkinud pritsimise kahjustusi.

Talirapsi talvitumine on piirkonniti väga ebaühtlane ja taimik hõre. Taliraps jõuab kohe kollaste õiepungade kasvufaasi, kuid külm ilm hoiab hiilamardikad ja varre-peitkärsakad praegu veel rapsist eemal. Ilmade soojenemisel on tõrje koheselt vajalik.

 

Hartman: omavalitsustele antakse suurem otsustusõigus maamaksu määramisel

Valitsus kiitis täna heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks parlamenti. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada.

„Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman ning lisas, et maamaksu seaduse eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimalusi kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas vajalike ülesannete täitmisel – hariduse pakkumisel, sotsiaalvaldkonna korraldamisel, ettevõtluse toetamisel. „Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad muuhulgas tasandada ka nende kohalike omavalitsuste sissetulekuid, kelle eelarve kasvutempo väheneb kavandatava kohalike omavalitsuste rahastamismudeli tulemusel,” rääkis ta.

Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Muu hulgas soovitakse suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile ja elamumaa maksimaalne määr tõuseb senise 0,5 protsendi asemel 1-le protsendile.

Maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele (lisainfo:maamaksuseadus).

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Täna on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas. „Alates 2026. aastast soovime anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendiline piirmäär ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle,“ selgitas minister.

Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab oleme nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades. Mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhande-eurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.

Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.

Muudatuste kokkuvõtte:

  • alates 2025. aastast suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5-lt protsendilt 1,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • alates 2025. aastast suurendatakse muu maa[1] maksimaalset maksumäära 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • 2025. aastast on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50 protsenti ja 20 eurot, kui maamaksu summa 50 protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad kohalikud omavalitsused otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle (maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10 kuni 100 protsenti), võrreldes eelmise aasta maamaksu summaga. Kui KOVi määratud kasvuprotsendiga on tõus väiksem kui 5 eurot, suureneb maamaks 5 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest nähakse ette seaduses sätestatud üleriigiliselt ühtse pindalapõhise kodualuse maa maksusoodustuse asemel summapõhine maamaksusoodustus, mille suuruse otsustab kohalik omavalitsus (vahemikus 5 kuni 1000 eurot);
  • suurendatakse esimese maamaksu makse suurust;
  • sätestatakse volikogudele maamaksu määrade, maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi ja kodualuse maa maksusoodustuste suuruse kehtestamise uus hiliseim kuupäev – 1. oktoober senise 1. juuli asemel ning
  • täpsustatakse riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust.

[1] MaaMS § 5 lõike 1 punkti 3 tähenduses maa, mis ei ole elamumaa ega maatulundusmaa.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10. mai 2024