Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2025”

“Parima talu” konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Täna alustas hindamiskomisjon üle-eestilist ringsõitu, et valida välja selle aasta parimad talud. 

Konkurssi korraldab juba 32. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

“Nii nagu igal teisel aastal on ka sel aastal kõik kandideerivad talud võitu väärt, kuid parimad neist selguvadki hindamiskomisjoni ringkäigu ajal,” kommenteerib Parima Talu konkursi korraldaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Marika Parv. Kahel päeval külastab hindamiskomisjon kümmet talu. 

Konkursi võitjad kuulutatakse välja neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik ja üldvõitja “Parim talu 2025”. Konkursi auhinnad antakse üle Eesti Põllumajanduse aastanäitusel ehk EPA messil, 8. oktoobril Tartus.

Esimesel päeval külastatakse:

Raudsepa Lihaveis OÜ (Kehtna, Raplamaa): Martin Raudsepa poolt juhitud mahe Aberdeen Anguse veisekasvatustalu. 

Enekun OÜ,  Polgu Tervisetalu (Polgumäe, Raplamaa): Ene Lauri poolt juhitud talu, mis toodab looduslikust toorainest siirupeid, marmelaade ja teesegusid. 

Kuldranna Lihaveis OÜ (Tõstamaa, Pärnumaa): Maria Liisa Luuri eestvedamisel toimetav Aberdeen Anguse lihaveiste kasvatus. 

Mooska Talu (Haanja, Võru maakond): Mooska Suitsusauna perenaine Eda Veeroja talus on kesksel kohal nendeni esivanemate kaudu jõudnud austus looduse, suitsusauna, toidu ja traditsioonide vastu. 

Ostrova Mari (Ostrova, Võru maakond): Setomaa staažikas marjakasvataja ja üks mahepõllumajanduse eestkõnelejaid. 

Teisel päeval külastatakse 

Kõlleste Garlic (Krootuse küla, Põlvamaa): Talu, kus Rainer ja Vaike Soosaar kasvatavad hoole ja armastusega küüslauku ning valmistavad nendest maitsvad tooted. 

Honeyberry OÜ (Peipsiääre vald, Tartumaa): Kaia ja Reigo Kardmaa poolt rajatud Eesti suurim sinikuslapuu maheistandus.

Lalluka OÜ (Väljaotsa, Jõgevamaa): Talu, mis tegeleb Kuldar Kulla eestvedamisel maheteravilja kasvatusega. 

Lüganuse Lilleaed (Lüganuse, Ida-Virumaa): Villu ja Janne Pärtna
poolt rajatud lillekasvatus, kus on lisaks kasvamas ka viinamarjad ning tomatid, lisaks valmistatakse veine. 

Purtse Farm (Purtse, Ida- Virumaa): Eliise Ingel Pungase talu, mis tegeleb piimakarjakasvatusega. 

Hindamiskomisjoni kuuluvad Riigikogu liige Maido Ruusmann, Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja Jane Lumiste, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Timo Varblas, Maalehe esindaja Marju Reitsak, Taluliidu nõukogu liige Marika Parv, „Parim talu 2024″ tiitli pälvinud Andres Jaaska Pistimäe talust, Võrumaalt, Teele Uus Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus, Toila SPA, Maaleht ja Coop Eesti.

Fotol: “Parima talu” konkursi hindamiskomisjon (paremalt): Maido Ruusmann, Jane Lumiste, Marju Reitsak, Andres Jaaska, Marika Parv, Timo Varblas, Teele Uus.

Aita seakatku levikut piirata

Juba neljas farmis on sel suvel seakatk leitud, mis tähendab:

  • Kõikide sigade hukkamist ja hävitamist nakatunud loomadega farmis

  • Tohutut kahju loomakasvatajatele ja toidutootjatele

  • Tarbijale osalist sealihatoodete kadumist ja hinnatõusu tänu lihadefitsiidile

Kuidas saad sina abiks olla?

  • Lae alla JAHISe rakendus ja sisesta vaatlustulemus metssigade nägemisest. Rakendus on kasutamiseks kõikidele inimestele ja aitab jahimeestel ning teistel vajalikel osapooltel saada paremat ülevaadet metssigade levikust. 25. juuli seisuga on SAK diagnoositud 64 metsseal.

  • Teata surnult leitud metsseast Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767 või kasuta teatamiseks veebivormi seakatk.ee/teata

  • Ära vii metsa, põllule või aia taha õunu, aiasaaduste jääke, vilja vms. Kaudsed kontaktid võivad kaasa aidata katku levikule, lisaks harjuvad sead inimasustuste lähedalt ninaesist saama. See omakorda seab meie farmisead suuremasse ohtu.

Jaga infot kõigiga, kes maal elavad või tihti metsas käivad!

Riigiasutused, talunike organisatsioonid, seakasvatajad ja jahimehed panustavad  selleks, et seakatku ohjata.  Ka sina saad info jagamisega oma osa anda.

Parima Talutoidu konkurss tähistab juubelit ning toob endaga sel korral kaasa olulised muudatused

Juba kümnendat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates 07. juulist oodatakse talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Konkurss toob sel aastal endaga kaasa ka olulisi muudatusi. 

Juubeliaastal keskendutakse kohalikule toorainele ja väiketootjatele. Konkursist jääb sel aastal välja alkoholi kategooria, kuid selle asemele tuleb uus– Parima hoidise kategooria. “Hoidised võimaldavad Eesti lühikese taimekasvatuse hooaja jooksul toodetud saaduseid aasta läbi müüa ja tarvitada. See on kõige levinum tooraine väärindamise viis väiketaludes ja seepärast otsustasime ka uue kategooria konkursile tuua,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ning Parima Talutoidu konkurssi eestvedaja Marika Parv” 

Sel aastal toimub ka žürii lemmikute valimine Tallinnast väljaspool. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. “See on suurepärane võimalus saada tunnustus silmapaistvalt hea talutoidu eest ja jääda silma nii võimalikele koostööpartneritele kui ka klientidele,” lisab Parv. 

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 15. augustini 2025 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlasti soovitame tutvuda ka uuendatud osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu sel aastal saab tooteid esitada, on järgmised: 

  • Parim piimatoode
  • Parim pagaritoode
  • Parim maius 
  • Parim alkoholivaba jook 
  • Parim lisand 
  • Parim juust
  • Parim liha/valgu toode
  • Parim kalatoode
  • Parim tervisetoode
  • Parim hoidis (UUS)

Eelmisel aastal kahes kategoorias (Parim liha/valgu toode ja Parim kalatoode) võidu saanud Põldotsa talu peremees Mart Made Soomre soovitab väiketootjatel kindlasti oma toodetega konkursil osaleda. “Ma ise mõtlesin ka eelmisel aastal, et äkki me oleme ikkagi liiga väikesed, aga täpselt väikestele tegijatele see konkurss ju mõeldud ongi. Võidutunne on imeline, see andis meile nii palju positiivset energiat juurde, saime palju uusi müügikohti ning müüginumbrid kasvasid. Kui toode pole veel võiduvalmis, siis see konkurss on suurepärane koht, kust saada head tagasisidet, kuidas oma toodet senisest veel paremaks muuta! Kõige ägedam on see, et konkursil osalemine on tasuta,” kommenteerib ta. 

Konkursist soovitab osa võtta ka Parima talutoidu hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv. “Läbi Parima Talutoidu konkursi tekib võimalus oma maitsvaid ja põnevaid tooteid rohkematele inimestele tutvustada. Konkursil hoiavad silma peal paljud uute maitseelamuste ja põnevate lugude otsijad ning seega kasvab läbi konkursi ka nõudlus toodete järgi ning tekib võimalus veelgi oma talu erinevaid huvipakkuvaid tegevusi lähemalt tutvustada,” ütleb ta. 

Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös REM-iga (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium).

Karukahjudest teatamise üleskutse

Karude arvukus on tõusuteel, kahjustuste maht üha kasvab ning kehtivad regulatsioonid ei võimalda arvukuse tõusule piire panna. Karude küttimise lubasid väljastatakse sel aastal vaid kahjustuskohtades, millest on ametlikult teada antud. 

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on 2025. aastal Eestis üle 1400 karu, mida on umbes 500 isendi võrra rohkem kui 2020. aastal. Ühes arvukuse tõusuga suurenevad ka karude tekitatud kahjustused põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele. Senine küttimismaht, u. 100 isendit aastas, ei ole suutnud arvukuse tõusu pidurdada ning käesoleval aastal on küttimismaht veelgi madalam, sest lubasid väljastatakse vaid kahjustuskohtades. Põllukultuuride valmimisega koos saabub aeg, mil ulukid, teiste hulgas ka karud, tulevad põldudelt otsima oma osa. Praegu kehtivad regulatsioonid ei tunnista karude tekitatud põllukahju hüvitamiskõlblikuks, mistõttu ei saa karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetamise ega isendit ennast nuhtlussisendina ning küttimislubasid väljastatakse vaid kahju olemasolul.

Veelgi süngem tagajärg karude arvukuse tõusuga on nende territooriumi laienemine inimasulasse, mis ühtlasi suurendab ka rüde ohtu inimesele. Kui mõned teised suured ulukid inimest nähes põgenevad, siis karu on enese kaitsmiseks valmis ründama. Seda näitavad mitmed juhtumid teistest riikidest.

Selleks, et määrata karude arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on esmatähtis kaardistada karude põhjustatud põllukahjud.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  (EPKK) ja Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) kutsuvad  oma liikmeid üles sisestama karude poolt sel aastal tekitatud kahjud JAHISe äppi. Oluline on märkida kahju asukoht, ulatus ning võimalusel lisada foto, mis kinnitaks, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

JAHISe äppi saab alla laadida nii Androidi kui ka iOS-i seadmetesse. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonna kaudu, kasutades riiklikku autentimisteenust (mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart).

Vaata veel:

Vaata, kuidas käib karu kahjustuse sisestamine JAHISe äpis

Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2025” tiitlile

Parima Talu konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 20. juulini 2025.

“Parima Talu konkurss on suurepärane viis tuua pildile väiketalud, näidata ja väärtustada nende tegevusi. On üsna tüüpiline, et väiketalunik on mõtteviisiga  “ah, mis nüüd mina”. See konkurss on just teile! Te olete Eesti põllumajanduses ja maaelu arengus väga oluline lüli ning teie töö ja tegemised väärivad tunnustust,” ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu uus juht Timo Varblas. 

Andres Jaaska, eelmise aasta Parima Talu konkursi võitja, innustab samuti talupidajaid oma kandidatuuri esitama. “Kaotada pole midagi, siin on võimalik ainult võita ja võidutunne on ju suurepärane! Omast kogemusest võin öelda, konkursil osalemine tükki küljest ei võta, vaid annab sulle juurde põnevaid kogemusi ja ägedaid tutvusi,” kommenteerib Jaaska. 

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab 20. juulini ning kandideerimisavaldus on leitav SIIT!

Ka eelmise aasta parimaks noortalunikuks tituleeritud Teele Eskor soovitab konkursist kindlasti osa võtta. “Eks ma mõtlesin, et kas on vaja ikka kandideerida, sest neid kohti, mis talus pole silmale ilusad või plaane, mis on teostamata, on alati. Talu pole kunagi nn 100% valmis. Täna, tagasi vaadates, saan öelda, et kandideerimine oli hea otsus, sest tiitel on avanud mulle nii palju uksi ja loonud mulle head võimalused, kus saan noorte vaadet ja noorte olulisust põllumajanduses esile tuua. Samuti on see loonud häid võimalusi meie talule,” kommenteerib Eskor ning lisab, et kõige suurem hirm oli tal komisjoni külastusega seoses, aga nagu hiljem selgus, oli see täiesti asjatu. “Komisjoni külastus oli nii meeldiv ja vahva kogemus.” Teele soovitab kõigil, kes on oma kandidatuuri seadmise mõttes ebalevad, siiski igal juhul kandideerida. “Sellised tiitlid annavad nii palju jõudu ja tahet edasi minna. Saad kinnitust, et teed õiget asja ning palju positiivset tähelepanu, mis aitab talul kasvada.” 

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ja tänavu juba 32. korda.
Eelmise aasta võitjate hulka kuulusid „Parim talu 2024″ tiitli pälvinud  Andres Jaaska Pistimäe talu Võrumaalt, parimaks noortalunikuks tunnistati Teele Eskor Paevälja talust Lääne-Virumaalt ning Aasta alternatiivtalu tiitli sai Juurimaa Tall Raplamaalt.

Fotol: Andres ja Merike Jaaska, Pistimäe talust Võrumaalt

Eestimaa Talupidajate Keskliidu uus juht on Timo Varblas

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu valis esmaspäeval toimunud koosolekul organisatsiooni uueks juhiks Timo Varblase, kes alustas ametikohal koheselt.

Taluliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg rõhutas valiku põhjendamisel Timo senist sisukat panust põllumajandustootjate huvide eest seismisel.  “Timo Varblasel on tänu Eesti Noortalunike organisatsiooni juhtimisele ja aktiivsele osalemisele Euroopa Noortalunike Nõukogus (CEJA) põhjalik ülevaade nii kohalikust kui ka laiemast põllumajanduse olukorrast. Lisaks annab praktiline kogemus talunikuna talle selge arusaama Eesti talunike katsumustest, vajadustest ja võimalustest,“ kommenteeris Hamburg ning lisas, et uuele juhile on juba seatud ka kõrged ootused. „Tahame, et Taluliit oleks kuuldav, nähtav ja mõjukas nii talunike kui ka otsustajate jaoks. Usun, et Timol on suurepärased eeldused selle saavutamiseks.” 

Timo Varblase sõnul tuli Taluliidu juhi ametikoha pakkumine ootamatult, kuid ta otsustas väljakutse vastu võtta. „Talunike esindamine ja nende huvide kaitsmine põllumajanduspoliitika kujundamisel on minu jaoks prioriteet.” Samuti rõhutas ta talude olulisust Eesti maaelu kestlikkuses ja toidujulgeolekus. „Väiketalud toetavad kohalikku majandust, pakuvad kvaliteetset toitu ning hoiavad maapiirkonnad elujõulisena, luues töökohti ja tugevdades kogukondi.“

Harjumaal Kose vallas peretalu pidav Timo Varblas kasvatab rohumaal karjatatavaid munakanu, mahedaid köögivilju ja lõikelilli, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. Ahisilla Taluaia kaubamärgi all turustatakse tema peretalu tooteid nii kauplusekettides kui ka Tallinna restoranides.  

Lisaks on ta MTÜ Eesti Noortalunik juht, olles aidanud luua tugeva sideme põllumajandustootjate ja sektori poliitikakujundajate vahel. 2025. aasta märtsist osaleb ta Regionaal- ja Põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase nõukoja töös, esindades noorte ja väiketalude seisukohti.  

Euroopa tasandil on Varblas aktiivne CEJA – Euroopa Noortalunike Nõukogu liige, kus ta töötab selle nimel, et Eesti põllumajanduse eripärad oleksid esindatud ja kuuldavad juba seadusloome algtasemel. Ta on Baltikumi noortalunike grupi kaasasutaja, mis võimaldab Balti riikide põllumajanduslikke huve ühiselt esitada. Varblasel on haridusteaduste magistrikraad Tallinna Ülikoolist ning ta on õppinud taimekasvatust Järvamaa Kutsehariduskeskuses (tase 4 ja 5).  

Eestimaa Talupidajate Keskliit on 1989. aastal loodud katusorganisatsioon, mille liikmeskonda kuulub täna läbi liikmesorganisatsioonide üle 9 000 põllumajandustootja ja erametsaomaniku.

 

PRIA infokiri mai 2025

PRIA maikuu infokirjast leiab:

🌳 Tuletame meelde, et kohe-kohe saabuvad lõppeva programmperioodi investeeringutoetuste teostamise tähtajad
🌳 Juunikuus on avanemas uued toetused loomapidajatele
🌳 Kutselised kalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks
🌳 Infokirjast leiab ka viiteid huvitavatele artiklitele, mis kajastavad PRIA tegemisi ning arvamusi

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

15. maist kuni 16. juunini saab e-PRIAs esitada pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi

Täna algas PRIAs aasta suurima taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

15. maist kuni 16. juunini saab e-PRIAs esitada pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi. Tegemist on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga taotlusvooruga, kus taotlema on oodata ümmarguselt 13 000 PRIA klienti.

Taotleda saab programmperioodi 2023–2027 toetusi, mida sel aastal on üle 20. Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud ligi 212 miljonit eurot.

PRIA toetuse teenuse arendamise büroo teenusejuht Kairi Kaasik toob välja kõige suurema täienduse, mis kliente e-PRIAs taotluse esitamise juures ootab. „Sellest aastast on neil, kes taotlesid toetusi ka 2024. aastal, võimalus valida taotluse täitmisel juba PRIA poolt eelmise aasta andmetega eeltäidetud taotlusvorm. Meie kliendid on seda edasiarendust oodanud ning kindlasti muudab see taotlusprotsessi kasutajate jaoks mugavamaks ja hoiab kokku aega.“ Samas paneb Kaasik südamele, et ka eeltäidetud taotluse andmed tuleb enne taotluse esitamist hoolikalt üle kontrollida: „Muutunud võivad olla näiteks külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jmt. Juhul, kui andmed on muutunud, tuleb need viia vastavusse tegeliku olukorraga. Kes aga ei soovi eeltäidetud taotlusvormi kasutada, need saavad jätkuvalt alustada taotluse täitmist vormilt, kus tuleb kõik taotlemise märked teha ise,“ lisab Kaasik.

Järgnevalt on välja toodud kõik toetused, mida saab alanud vastuvõtuperioodil taotleda.

1. Strateegiakava 2023–2027 (ÜPP SK 2023–2027) otsetoetused:

2. Strateegiakava 2023–2027 (ÜPP SK 2023–2027) maaelu arengu toetused:

Kairi Kaasik juhib tähelepanu, et mitmed toetuste nõuded on muutunud, näiteks peavad taotlejad 2025. aastast täitma sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. „Palume kõigil klientidel kindlasti tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis leiab PRIA kodulehelt. Soovitame taotlemist mitte jätta viimastele päevadele, siis jõuab ka küsimuste tekkides neile rahulikult vastused leida,“ lisab Kaasik.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Põldude haldamise teenuse ja elektroonse põlluraamatu kasutamisel saab abi põldude registri infotelefonil 737 7660.

Toetuste taotluse esitamiseks saab kasutada PRIA maakondlikes esindustes asuvaid kliendiarvuteid, kuid esindused on avatud ainult eelneva broneeringu alusel. Sobiva aja esinduse külastamiseks saab valida kas esmaspäevaks, teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks. Kohtumise broneerimine on lihtne – seda saab teha PRIA kodulehe broneerimissüsteemi kaudu. Abi saab ka, helistades meie infotelefonidel – kontaktid leiab meie kodulehelt.

Pressiteate koostas:
Tiia Tamm-Suik
Pressiesindaja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
737 1215
tiia.tamm-suik@pria.ee

www.pria.ee

Veebiseminarid 2025 toetuste teemal. Toimunud seminaride salvestused ja materjalid pikk.ee lehel:

TOIMUNUD: 19. mai – Pindala- ja loomatoetuste taotlemine ePRIAs

Pindala- ja loomatoetuste taotlemine ePRIAs

TOIMUNUD: 22. aprill – Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 veebis

Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 veebis

 

2025 | 20. nädala siloseire: rohu kuivaine saak on väike ja silo tegemisega võiks veel oodata!

Maaelu Teadmuskeskus on alustanud heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret. Sel aastal alustame seiret nädala võrra varem, kuna heintaimede areng on Lõuna-Eestis sageli vähemalt nädala võrra ees võrreldes Põhja-Eesti ja saartega.

Proovid võetakse üheksast maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa ja Valgamaa. Vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

2024/2025 talv oli tervikuna klimatoloogilisest keskmisest märkimisväärselt soojem

Keskkonnaagentuuri andmetel oli talve keskmine õhutemperatuur 0,0 °C, mis ületas normi (–2,6 °C) 2,6 kraadi võrra, paigutades selle soojuselt viiendaks alates 1922. Kõik kolm talvekuud olid normist soojemad:

  • Detsember: keskmine temperatuur –0,1 °C, umbes 2 kraadi üle normi.
  • Jaanuar: keskmine temperatuur 0,9 °C, mis on 4 kraadi normist soojem.
  • Veebruar: keskmine temperatuur –2,6 °C, mis on 1,2 kraadi üle normi.

Lumikatte kestus jäi tavapärasest lühemaks ning piirkonniti väga erinevaks, jõudis korduvalt tekkida ja sulada. Saartel oli detsembris lund vaid üksikutel päevadel. Üldiselt talvitusid heintaimed suhteliselt hästi.

Ilmavaatluse (ilmateenistus.ee) andmetele tuginedes algas ajutine vegetatsiooniperiood sellel aastal 28. märtsil, mis kestis 8 päeva ja seejärel katkes 9 päevaks, mil soojakraade ei lisandunud. Jahe ilm pani rohukasvu seisma. Püsivalt jätkus vegetatsioon alates 14. aprillist.

11. maiks kogunes efektiivseid temperatuure Võrumaale 175, Valgamaale 163, Tartumaale 158, Viljandisse 147 Jõgevale 129, Pärnumaale 127, Kuusikule 122, Kuressaarde 107, Kunda 102 ja Sakku 96 kraadi. Sademeid kogunes sama perioodi jooksul kõige rohkem Sakku üle 80 mm, üle 70 mm sademeid said Jõgeva, Kuusiku, Viljandi ja Valga. Kõige vähem sadas Kundas (35 mm) ja Kuressaares (30 mm).

Rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal

Suhteliselt jahedate ilmade tõttu on rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal: taimiku kõrgused liblikõielistel on 11–15 cm ja kõrrelistel 15–20 cm. Ka kuivainesaagid on madalad, vaid Valgamaal ja Põhja-Pärnumaal kogunes ühelt rohumaalt  kuivainesaaki veidi üle 2 tonni hektarilt.

Rohukasvu pidurdasid tugevad öökülmad (Kuusikul –8 °C, Sakus –6 °C). Kõrrelised on võrsumise faasis, aasrebaseba on Jõgeval juba loomise algfaasis. Varane punane ristik on veel roseti faasis, lutsern on varsumise alguses.

Noore rohu toiteväärtus kõrge

Esimeste rohuproovide kuivaine seeduvus on kõigis proovides > 72%, proteiinisisaldus enamasuses proovides üle 17%, metaboliseeruv energia sisaldus 11,1 MJ/ kg/KA. Esialgu on rohus kiusisaldus veel väike.

Rohu kuivaine saak on väike ja silo tegemisega võiks veel oodata!

Järgmised proovid võetakse 19. mail.

2025.05.12 rohuseire analüüsiandmed 

metk.agri.ee

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda

Kui hanedest ja nende kahjustustest teada ei anta, pole edaspidine heidutusjaht kindel.

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda.

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, tänu millele on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba.

Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist.

Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf

Loe lisaks maaelu.ee