Suu- ja sõrataud jõudis Euroopasse

Saksamaal tuvastati suu- ja sõrataud. Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. „Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,“ kirjeldas Veetamm.

Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab vältida loomapidajatel reisimisel Saksamaale kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Veetamm. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.

Kõik nakatunud farmis olnud loomad hukati ja kahjutustati, farmis teostatakse puhastus ja desinfektsioon. „Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles,“ selgitas Veetamm.

Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72 tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni. Berliinis toimuval Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu. Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamise, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon.

Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut. „Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused,“ lisas Veetamm.

Euroopa Komisjon kehtestas täna täiendavad meetmed. Keelatud on suu ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste ( piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne.) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.

Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.

Taust:

Suu ja sõrataud  on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.

Haiguse levikuteed

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..

Lisainfo

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused:

Veistel
•    palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
•    suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
•    lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
•    villid  ninal, mokkadel, sõravahes ja  udaral;
•    pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;

Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.


pta.agri.ee

15 noort saavad ainulaadse võimaluse tuleviku ehitamiseks põllumajanduses

Foto: Heikki Avent

Maaelu Teadmuskeskus (METK) kutsub noori ettevõtjaid kandideerima noorte põllumajandus- ja toidutootjate arengu- ja inkubatsiooniprogrammi. Programm pakub põllumajandus- ja toidutootmise valdkonnas alustavatele ettevõtjatele ainulaadse võimaluse.

„Eesti vajab põllumajanduses ja toidutootmises järelkasvu. Programmi tulemusena tuleb juurde 15 uut ägedat, innovaatilist ja edukat ettevõtjat. Noorte põllumajandus- ja toidutootjate arenguprogramm on suunatud 18–40-aastastele noortele, kes on huvitatud oma ettevõtte alustamisest põllumajanduses, aianduses või toidutootmises,“ sõnas projektijuht Sille Roomets.

„Eesmärk on pakkuda noortele praktilisi teadmisi ja tuge, et arendada oma ideid, mõelda läbi oma äriplaan, suurendada ettevõtlusvõimekust ja õppida sektori parimatelt praktikutelt,“ loetles projektijuht.

Maikuus stardipaugu saav programm kestab kokku poolteist aastat ehk 18 kuud. Esimesed kuus kuud õpivad noored koolituspäevadel ettevõtlusega alustamist, tootmise planeerimist, innovatsiooni, finantskirjaoskust, kestlikkust, turundust ja müüki.

„Lektorid on kogenud juhid ja ettevõtjad ning praktikud. Selliselt tiimilt õppimine annab suure eelise,“ usub Roomets. Programmi inkubatsiooni osa kestab 12 kuud, mille jooksul on noortele toeks mentorid. Nad on toeks äriplaani lõpetamisel, rahastuse leidmisel ning ettevõtte käivitamisel. Programmis osalejatele on see kvaliteetne hüppelaud, et minna näiteks taotlema PRIA noore alustava põllumajandustootja toetust.

Kandideerimise tähtaeg on 31. märts 2025. Kandidaadid peavad esitama oma elulookirjelduse, motivatsioonikirja ja esialgse äriplaani. Kandideerimiseks ning programmi sisu ja tingimustega tutvumiseks külasta veebilehte: metk.agri.ee/noorte_pollumajandustootjate_arenguprogramm

Programmi tellija on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, programmi tegevusi rahastab Euroopa Liit AKIS tegevuskava raames.

Lisainfo:
Sille Roomets
projektijuht
E-post: sille.roomets@metk.agri.ee
Telefon: +372 5662 2083


Artikkel metk.ee

MES: põllumajandusmaa kapitalirent aitab rahalisest kitsikusest välja tulla

Viimaste aastate keeruliste majandus- ja ilmastikuolude tõttu on paljudel põllumeestel tekkinud raha puudujääk, mis ei lase teha uusi investeeringuid või tasuda olemasolevaid arveid.

Üks võimalus olukorda lahendada on kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumajandusmaa kapitalirenti, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel. Tehinguga müüb ettevõtja MES-ile põllumaa ning võtab selle sihtasutuselt rendilepingu alusel kasutusse. Sealjuures jääb maa ettevõtja kasutusse ja bilanssi, kohustusega maa tehingu hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega. Põllumaa kapitalirendi tehing on sama nagu traktori liisingusse võtmisel, ainult põllumaa müüjaks on ettevõte ise, mitte kolmas osapool.

„Kapitalirent on võimalus, kuidas varem põllumaa ostuks paigutatud raha taas käibesse tuua, ilma põllumaast ilmajäämise ohuta,“ ütleb MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisab, et Vabariigi Valitsus on kapitalirendiks vahendeid suunanud 20 miljonit eurot, seni on sihtasutusele taotlusi esitatud ligi 7 miljoni ulatuses.

Kapitalirenti saab taotleda vahemikus 25 000 kuni 1 000 000 eurot ja tähtaeg on kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust).

Maa müügiväärtuse aluseks võtab MES üldjuhul Kinnistusraamatus oleva maa maksustamishinna, millest aktsepteerib 90%. Täpsema hinna kasutamiseks aktsepteerime ka kinnisvarabüroo hinnangut.

Näited intressi ja summa kujunemisest

Kapitalirenti taotledes saab ettevõtja valida kahe intressi kujunemise põhimõtte vahel. Näited on toodud arvestades baasmäära 2,71%, mis kehtib alates 01.01.2025.

Meede võimaldab 110%-lise tagatuse korral taotleda soodusintressi, mida on võimalik anda läbi põllumajandusliku vähese tähtsusega abi.

Näiteks, kui maa maksustamishind on Kinnistusraamatu andmetel 111 111 eurot, on 110%-line tagatus täidetud kapitalirendi summa 90 909 eurot juures [(111 111 * 0,9)/1,1].

Soodusintressi 2,2% + baasmäär 2,71% = 4,91% juures saab kliendile laenata põllumajandusmaa kapitalirendiks 90 909 eurot.

Jäädes 100%-lise tagatuse juurde ja valides selle vastu kõrgema intressi 4% + baasmäär 2,71% = 6,71%, on võimalik taotleda kapitalirenti summas 100 000 eurot.

Täpsemad tingimused leiab MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi veebilehelt.

Teate edastas:
Eva Burm
Maaelu Edendamise Sihtasutus
eva.burm@mes.ee


Viide artiklile

Avatud on registreerimine 2024. aasta LIIDRITE KOOLI: “Juht, kui põllumajanduse mõjusaim saadik!”

Toimumise aeg

  1. november 2024 – Kontaktõpe Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU
  2. november 2024 – Kontaktõpe Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolituse kirjeldus:

Koolitus “Juht, kui põllumajanduse mõjusaim saadik!”
See praktiline koolitus on mõeldud noortele põllumajandussektori juhtidele, kes soovivad arendada enesejuhtimise, persoonibrändi ja kaasava juhtimise oskusi. Koolitus annab tööriistad, kuidas luua usaldust ja nähtavust nii oma meeskonnas kui ka sektori saadikuna. Osalejad õpivad, kuidas teadlik enesejuhtimine, lugude jutustamine ja efektiivne ajakasutus toetavad nende eesmärke ja edasist arengut.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma.

Koolituse eesmärk on muuta osaleja efektiivsemaks juhiks olenemata olukorrast. Koolituse rõhk on praktilistel harjutustel, mis näitlikustavad ning aitavad inimestel saada aru, kuidas õpitud põhimõtteid ja printsiipe kasutada oma igapäevaelus. 

Koolituse registreerimine on avatud kuni 20. November 2024 või kuni grupi täitumiseni. 

Majutus: Koolitusel osalemine on tasuta. Koolituse korraldaja poolt on korraldatud ka toitlustus. Osalejatel on võimalik soodushinnaga broneerida majutus. 

Liidrite koolile promokoodi TLLIIDRITEKOOL, annab 10% soodustust kõikidelt toatüüpidelt. Ööbimiseks 27.-29.11 ja broneerimiseks 31.10-27.11.

Check-in algab kl 15, check out kuni kl 12. Majutuse hind sisaldab 

  • hommikusöögi bufeed (E-R kl 7-10, L-P kl 7.30-10.30) ning 
  • SPA & SAUNA külastamist (kl 7-22).

*Koolitus toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

REGISTREERIMINE KOOLITUSELE: https://www.surveymonkey.com/r/LIIDRID24 

KOOLITUSPÄEV I, 28. November 2024

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 16:00 – Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
“Juht, kui põllumajanduse mõjusaim saadik!” Koolitusel käsitletakse, kuidas tegutseda põllumajanduse saadikuna, juhtides meeskonda ja suheldes koostööpartneritega nii, et esile tuua põllumajanduse positiivset mõju ja tõsta sektori usaldusväärsust. Osalejad saavad praktilisi teadmisi ja tööriistu, et luua oma persoonibrändi, mis toetab nende usaldusväärsust juhina ja annab neile oskuse brändisaadikuna tugevdada sektori kuvandit nii organisatsioonisiseselt kui ka avalikkuses.

Koolitus annab osalejatele sügavama arusaamise enesejuhtimisest, sealhulgas eesmärkide seadmisest ja teadlikust töökorraldusest, et hoida fookust ja efektiivsust ka kiire tempoga tööpäevades. Õpitakse, kuidas ennetada läbipõlemist, säilitada tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning leida tõhusaid ajajuhtimise ja energia haldamise viise, et säilitada pikaajaline motivatsioon ja soodustada taastumist. Eraldi käsitletakse ka füüsilise liikumise ja aktiivsuse tähtsust enesejuhtimise toetajana, andes praktilisi soovitusi, kuidas seda igapäevaellu integreerida.

Signe Ventsel PÄRNU 6

Lektorid: 

Signe Ventsel on kogenud koolitaja ja arengupartner, kelle fookuses on persoonibränd, enesejuhtimine ja tööandja bränding. Turunduse ja hariduse juhtimise taustaga Signe on üle 15 aasta toetanud organisatsioone ja meeskondi, aidates inimestel esile tuua oma tugevused ja luua mõjuvaid brände. Ta on loonud enesearengumärkmiku “Olen iseenda boss” ning inspireerinud oma koolitustega paljusid julgemalt tegutsema. Signe väärtustab avatust, paindlikkust ja tulemustele orienteeritust, kutsudes inimesi üles võtma vastutust oma elu ja arengu eest.

KOOLITUSPÄEV II, 29. november 2024

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 13:00 –  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhi areng: millised tööriistad aitavad arendada juhtimisoskust Räägime lugemise, töötubades osalemise, koolitustel  ja mentorite otsimise kui kasvuvõimaluste eeliseid.

Räägime mentorluse eelistest  ja seda, kuidas leida mentoreid, kes saavad juhendada ja toetada.

Jagame näpunäiteid tõhusa võrgustike loomise, koostöö edendamise ja tugisüsteemi arendamise kohta.

Kerli Ats PÄRNU 3

Lektor: 

Kerli Ats omab magistrikraadi ettevõtluses. Aastatel 2017–2024 juhtis ta Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Hetkel omandab ta doktorikraadi EBS-is.

Selgunud on 2024. aasta parimad talud – aasta talu tiitli võitis Andres Jaaska Pistimäe talu Võrumaalt

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas välja 2024. aasta parimad talud. Hindamiskomisjon külastas kandidaate 5.-6. septembril ning valis nende seast välja parima noortaluniku, parima alternatiivtalu ning aasta talu tiitli võitja. Konkursi tulemused kajastavad Eesti talunike uuendusmeelsust, järjepidevust ja suurt panust maaelu arengusse.

„Tänavused võitjad paistsid silma mitte ainult oma tootmises, vaid ka aktiivse osalemisega kohaliku kogukonna elus ja organisatsioonides, olles oma valdkonna eestvedajad. Nende talude tegevus näitab selgelt, et talud on maaelu selgrooks ja peavad selliseks ka jääma. On oluline tunnustada neid tublisid tegijaid, sest just nemad toovad esile Eesti toidutootmise mitmekesisuse ja aitavad säilitada elujõulist maaelu,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kirjeldades selle aasta võitjaid.

Aasta talu 2024 tiitli võitis Andres Jaaska Pistimäe talu Võrumaalt. Merike ja Andres Jaaska kasvatavad ligi 50 hektaril kartuleid. Talu toodab aastas ligi 2000 tonni kartulit, kusjuures kogu vajaminev seemnekartul kasvatatakse kohapeal. Varasemalt eksporditud toodang jõuab nüüd peamiselt kodumaisele turule, sealhulgas restoranidesse ja avaliku sektori söögikohtadesse. Talu on peretalu, kus aastaringselt töötab kolm inimest ning hooajal lisandub abijõudu. Foto: Merike ja Andres Jaaska

Aasta noortaluniku tiitli pälvis Teele Eskor Paevälja talust Lääne-Virumaalt. Noor ja loomakasvatusele pühendunud Teele võttis üle isa Priit Eskorilt talu juhtimise ning avas hiljuti koos perega kaasaegse lüpsilauda, kuhu mahub 139 piimalehma. Lisaks talu igapäevatööle ja loomaarsti õpingutele Eesti Maaülikoolis on Teele aktiivne Eesti Noortalunike organisatsiooni liige, seistes väiketootmise mitmekesisuse ja maaelu säilimise eest. Foto: Teele Eskor

Aasta alternatiivtalu tiitli sai Juurimaa Tall Raplamaalt. Eve ja Kristiina Raudnagel on loonud pikaajaliste traditsioonidega hobusekasvatustalu, mis toetab aktiivselt ka kohalikku külaelu ja sporditegevust. Juurimaa Tall pakub ratsutamistrenne, laagreid ja talviseid reesõite, olles ühtlasi koduks mitmetele teistele loomadele, sealhulgas lammastele, alpakadele ja vietnami rippkõhtsigadele. Foto: Eve ja Kristiina Raudnagel

Parimaid talusid aitasid valida Eestimaa Talupidajate Keskliidul hindamiskomisjon, kuhu kuulusid:

  • Meelis Annus, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht
  • Martin Miido, Coop Eesti kommunikatsioonijuht
  • Kadri Suurmägi, Postimees Maa Elu esindaja
  • Marju Reitsak, Maalehe esindaja
  • Marika Parv, Taluliidu nõukogu liige
  • Eike Lepmets, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja
  • Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige

Konkursi „Parim Talu 2024“ korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga. Võitjad valiti välja hindamiskriteeriumite alusel, hinnates muu hulgas innovatsiooni, jätkusuutlikkust ja kogukondlikku panust. Auhinnad antakse üle novembri alguses.

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
info@taluliit.ee

PRESSITEADE
22. oktoober 2024.a.

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Eesti põllumehed saavad Euroopa Komisjonilt erakorralist kriisiabi

Euroopa Liidu liikmesriigid toetasid Euroopa Komisjoni ettepanekut eraldada Eestile 3,3 miljonit eurot, et hüvitada osaliselt ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju põllumajandussektorile.

„Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku kahjude hüvitamiseks kohe, kui saime põllumajandusettevõtjatelt esimesed signaalid. Mul on hea meel, et komisjoni ettepanek pälvis liikmesriikide heakskiidu ning meie põllumehed saavad erakordsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjudega toimetulekuks tuge,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Ebatavalised ilmastikuolud muutuvad paraku üha sagedasemaks. „Sel aastal oli jaanuaris pikk külmalaine, mis mõjutas teraviljakasvatust, eriti aladel, kus puudus lumekate. Samuti kimbutasid eelkõige aiandustootjaid hiliskevadised öökülmad ja suve teises pooles intensiivsed sajud,“ ütles biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab välja ettepaneku toetuse jagamiseks ja tutvustab seda põllumajandusettevõtete esindusorganisatsioonidele. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. aprillil 2025. a.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
08.10.2024

Suureneb Natura 2000 erametsaomanikele makstav hüvitis

Valitsus kiitis heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 2. muudatused ning nende esitamise Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks. Üheks olulisemaks muudatuseks on Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstava iga-aastase hüvitise suurendamine.

„Senine Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstav iga-aastane hüvitis on ajale jalgu jäänud ega kata enam nende majandustegevusele seatud piirangutest tekkivat saamata jäävat tulu,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Seetõttu on ühe muudatusena kavas suurendada seda hüvitist järgmiseks kolmeks aastaks 134 eurolt hektari kohta 160 euroni hektari kohta,“ lisas ta.

„Muudatuste üldine eesmärk on põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine. Tehtavad parandused hõlmavad nii strateegiakava toetusmeetmete ajakohastamist ja tugevdamist kui ka toetuse saamise tingimuste lihtsustamist,“ tutvustas Hartman lühidalt teisi strateegikava muudatusi.

„Täna tehtud otsus on oluline selleks, et saaksime muudatused esitada võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile,“ rõhutas Hartman. „Põllumajandustootjatele, erametsaomanikele ja teistele toetuste saajatele on oluline, et ajakohastatud toetuste tingimused oleksid paigas võimalikult varakult, mistõttu töötame selle nimel, et muudatusi oleks võimalik hakata rakendama juba järgmise aasta algusest,“ rääkis minister.

ÜPP strateegiakava 2023–2027, mille toetuste kogumaht on enam kui 1,6 miljardit eurot, on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas). ÜPP strateegiakava kohta on võimalik lugeda ministeeriumi kodulehelt.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.10.2024

Eesti maaelu arengukava (MAK) rahastamisvahendi laenutingimused muutusid ettevõtjale soodsamaks 

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus allkirjastasid lepingu lisa, mille jõustumise tulemusel saavad ettevõtjad taotleda kasvulaenu kuni 500 000 eurot, lisaks langes minimaalne intressimarginaal kolmelt protsendilt kahele protsendile, millele liidetakse baasmäär. Noortalunike ja tootjarühmade jaoks langes minimaalne intressimarginaal kahelt protsendilt ühele protsendile. Täpsed meetmete tingimused on kirjas MES-i veebilehel: mes.ee/laenud/laen-euroopa-liidu-vahenditest/laen-mak-rahastamisvahendist.

Minister Piret Hartmani sõnul ei ole tegu tänavu kaugeltki esimese toetusmeetmega meie põllumajandus- ja toidusektorile: „Kogu käesoleva aasta vältel oleme soovinud koostöös MES-iga suurendada meie põllumeeste ja toidutootjate konkurentsivõimet ning olla neile toeks selles ebastabiilseks kujunenud olukorras. Oleme seda teinud läbi mitme erineva meetme, näiteks käesoleval suvel suurendasime põllumajandusmaa kapitalirendi mahtu ning parendasime toetuse tingimusi. Loodame, et ka nüüd ajakohastatavad laenutingimused annavad meie talunikele ja tootjatele, aga ka teistele tublidele ettevõtjatele maapiirkondades vajaliku turgutuse.“

„Siiani oleme laenudega enim rahastanud näiteks lautade, kuivatite ja mitmesuguse tehnika soetamist ning köögivilja- ja aiandussaaduste tootmiseks mõeldud seadmeid,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus. Ta lisas, et projektide nimekirja võiks lisanduda investeeringud, mis on seotud põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega, näiteks köögivilja-, liha- või piima väärindamisega seotud projektid.

MES-i kaudu välja antavad Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 rahastamisvahendi laenumeetmed „Pikaajaline investeerimislaen koos pangaga“ ning „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“ on mõeldud põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlejatele ja teistele maaettevõtjatele investeeringute rahastamiseks. Laenu antakse äriideedele, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Investeering võiks olla suunatud keskkonnahoiu ja ressursitõhususe ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Minister lisab, et toidujulgeolek on sealjuures osa laiemast julgeolekust. „Esiteks, kui me ei toetaks Eesti maaelu ja põllumajandust, raskendaks see nii kodumaisel kui ka piiranguteta rahvusvahelisel turul meie ettevõtjate konkurentsivõimet. Tänu toetustele – mida jagatakse ka kogu maailmas ja Euroopas – suudame hoida kohaliku toidutootmise taset, nii kvaliteedis kui ka kogustes. Toetades juba täna põllumajandust, toidusektorit ja maaelu ning meelitades sektorisse ka uusi tegijaid ja noori inimesi, anname tugeva panuse samuti selleks, et tulevastes võimalikes kriisiolukordades oleks Eesti toiduga varustamine tagatud,“ kommenteerib Hartman.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)
PRESSITEADE
17.10.2024

Taluliidu uueks juhiks saab Karl Aru

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu valis esmaspäeval, 14. oktoobril toimunud koosolekul organisatsiooni uueks juhiks Karl Aru, kes alustab tööd Taluliidu juhina 1. novembril 2024.

“Karl Aru on aktiivne noortalunik, kes on viimased viis aastat töötanud Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppemajandi taimekasvatuse tootmisjuhina, omandades põhjalikud teadmised põllumajandusvaldkonnast, mis on olulised Taluliidu juhi ametikohal edukaks toimetulekuks.” ütles Taluliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. Nõukogu esimees lisas, et Karli kandidatuuri toetas ka tema eelnev töö MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuses, kus ta on tõestanud oma oskust suhelda ja koostööd teha nii ministeeriumite kui ka teiste partneritega, mis on organisatsiooni edasiviimisel võtmetähtsusega.

„Olen äärmiselt tänulik usalduse eest.  Talupidamine on minu südameasi ja usun, et peretalud on meie maaelu kestlikkuse ja kohaliku toidutootmise tugisammas. Soovin panustada selle nimel, et noored ettevõtjad ja talupidajad leiaksid maal oma koha ning et kogu sektoris oleks loov ja toetav keskkond, mis võimaldab kasvada ja areneda. Minu eesmärk on tuua Taluliidu töösse värsket energiat ja ideid, et seista kindlalt talunike huvide eest ja tugevdada meie rolli toidujulgeoleku tagamisel,“ sõnas Karl Aru.

Karl Aru on viimased viis aastat töötanud Järvamaa Kutsehariduskeskuse taimekasvatuse tootmisjuhina, kus ta on vastutanud õppemajandi taimekasvatussaaduste tootmise korraldamise, õppepraktikate läbiviimise  ja praktikabaasi kaasajastamise eest. Lisaks on ta mahe teraviljakasvatusega tegeleva Kruusi Põllumajanduse OÜ juhatuse liige, juhtides igapäevaseid tegevusi ja ettevõtte arengut, et järjepidevus säiliks kodutalus, kus kunagi huvi põllumajanduse vastu alguse sai. Karl on panustanud ka noortalunike esindamisse, olles MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on 1989. aastal loodud katusorganisatsioon, mille liikmeskonda kuulub täna läbi liikmesorganisatsioonide üle 9000 põllumajandustootja ja erametsaomaniku.

Lisainformatsioon: 

Karl Aru
Tel. +372 5397 5093
E-post: info@taluliit.ee

Uuest aastast seotakse pindala- ja loomapõhiste toetuste maksmine töö- ja tööhõivetingimuste nõuete täitmisega

Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem jõustub 1. jaanuaril 2025. See tähendab seda, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomapõhiste toetuste täies mahus saamise tingimuseks on seniste nõuete kõrval ka töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste järgimine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärteli sõnul kehtivad need nõuded Eestis juba praegu ning midagi uut juurde ei tule. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon senise töökorralduse alusel ning täiendavat kontrolli ei tehta.

Uue süsteemi positiivne mõju seisneb selles, et see tõstab ettevõtjate teadlikkust tööõiguse sätetest ning kaitseb töötajate õigusi. „Põllumajandussektori  peamine eesmärk on toidutootmine, järjest olulisem on seda teha jätkusuutlikult. Loomulikult tuleb seejuures tagada ka sektori töötajatele õiglased ja head töötingimused. Uus süsteem aitab paremini tagada nii tööandjate kui ka töötajate heaolu,“ rääkis Pärtel.

Muudatus seisneb selles, et kui Tööinspektsioon tuvastab põllumajandusettevõtja töö-või tööhõivetingimustega seotud rikkumise, siis antakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile teada, kui suurel määral peab pindala- ja loomapõhist toetust vähendama. Toetuse vähendamise protsent jääb 1−5% vahele, keskmiselt on see 3%.

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestatakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrusega nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“. Alates 1. jaanuarist 2025 on määruse nimetus „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded,  kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“.

Nõuete kavandiga saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.