Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ÜPP +2028 raamseisukohtade jaoks Taluliidu seisukohad, mis aitavad tagada talupidamise mitmekesisuse Eestis

Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab oma seisukohtades vajadust sihipärase ja jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järele, mis arvestab põllumajandussektori eripäradega ning toetab aktiivseid põllumajandustootjaid, aidates samal ajal kaasa maapiirkondade arengule ja elujõulisuse säilitamisele. ÜPP peab edendama põllumajanduse mitmekesisust, mis on Eesti maapiirkondade ja kohaliku toidutootmise elujõulisuse aluseks.

  1. Toetuste võrdsustamine ja jätkusuutlik areng: Eestimaa Talupidajate Keskliit peab oluliseks, et jätkataks toetuste võrdsustamist Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused. Ebavõrdsed toetustasemed loovad siseturul konkurentsimoonutusi ning pärsivad Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Oluline on tagada, et toetuste süsteem võimaldaks mitmekesise põllumajanduse arengut, pakkudes väiketaludele ja mitmekesistele tootmissuundadele õiglast tuge. Otsetoetuste rakendamisel tuleb selgelt fokusseerida põllumajandustootmise kontsentreerumise pidurdamisele, kehtestades põhilisele sissetulekutoetuse jätkusuutlikkusele ülempiir (capping).
  2. Roheüleminek ja keskkonnasäästlikkus: ÜPP peab toetama põllumajandussektori keskkonnasõbralikke ja kliimasõbralikke tootmisviise, arvestades samal ajal põllumajandussektori mitmekesisust. Oluline on, et rohepööre oleks sotsiaalselt õiglane ja kaasav, tagades väiksemate tootjate toetamise ning võimaldades neil osaleda üleminekuprotsessis. Samuti tuleb tagada toidutarneahelas õiglasem väärtuse jaotamine, et parandada ja tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks on vaja rohkem toetada väiketootjaid ja noortalunikke, kes vajavad investeeringute tegemiseks senisest enam rahalisi vahendeid.
  3. Teadmussiire ja innovatsioon: Mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja tagada teadmussiirde ja innovatsiooni kättesaadavus kõikidele tootjatele, sõltumata nende suurusest või tootmissuunast. See hõlmab ka konsulenditeenust, koolitusi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad mitmekesistel taludel rakendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid. Tuleb tagada talupidajatele tugisüsteemid, nagu põllumajandustootjate asendusteenistuse järjepidev kättesaadavus.
  4. Turule orienteeritus ja mitmekesisus: ÜPP peab edendama turule orienteeritust, mis hõlmab mitmekesise toidutootmise toetamist ja lühikeste tarneahelate arendamist. Oluline on, et kohalike toodete väärtustamine ja turulepääsu toetamine aitaks talutoidul jõuda tarbijateni ning säilitada kohaliku toiduga varustuskindlus. Selle tagamiseks on oluline luua toetusmeetmed, mis aitavad toetada müügiedendust ja turundust.
  5. Riskijuhtimine ja kriisidega toimetulek: On oluline, et ÜPP pakuks riskijuhtimise meetmeid, mis aitavad toime tulla kliimamuutuste ja muude riskidega, tagades nii mitmekesise põllumajanduse stabiilsuse ja elujõulisuse. Arvestades viimaseid toidutootmise väljakutseid, leiab Eestimaa Talupidajate Keskliit, et põllumajandussektori vähese tähtsusega abi tuleks tõsta 20 000 eurolt 50 000 euroni ühe majapidamise kohta kolme aasta jooksul. See suurendaks paindlikkust kriisiolukordades reageerimisel ja võimaldaks tõhusamalt toetada põllumajandustootjaid eriolukordades. Lisaks tuleks põllumajandustootjatel olla võimalus kindlustada oma saak ja loomad eriolukordade vastu ning kindlustusmakseid rahaliselt toetataks, et katta sissetuleku kaotust halbade ilmastikutingimuste või haiguste tõttu. Tuleks luua võimalus toetada ühistuliste kindlustusseltside loomist, mis on spetsialiseerunud põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtete riskide kindlustamisele.
  6. Noorte põllumajandustootjate toetamine: Noorte põllumajandustootjate toetamine on võtmetähtsusega mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ja arendamiseks. ÜPP peab tagama, et noored saaksid hõlpsalt juurdepääsu maale ja tootmisressurssidele ning saaksid tuge mitmekesise põllumajandustegevuse alustamisel ja arendamisel.
  7. Ringbiomajanduse edendamine: Talud peavad olema osa ringbiomajandusest, kus kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse tõhusalt, luues lisandväärtust ja vähendades tootmise mõju keskkonnale. Ringbiomajandus aitab edendada mitmekesisust ning luua uusi majanduslikke võimalusi talunikele.
  8. Lihtsustamine ja paindlikkus: ÜPP meetmed peavad olema kättesaadavad, lihtsad ja paindlikud, vähendades halduskoormust ning võimaldades kiiret reageerimist turu- ja ilmastikutingimuste muutustele.
  9. Täiendavad punktid õiglase ülemineku osas:
    • Õiglase ülemineku fondi loomine: Mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks toetab Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepanekut luua ELi tasandil toidusüsteemi õiglase ülemineku fond, mis aitaks kaasa väikeste ja mitmekesiste talude üleminekule jätkusuutlikumatele tootmisviisidele.
    • Maa kättesaadavuse tagamine: Maa kättesaadavus ja õiglane jaotus on mitmekesise põllumajanduse säilitamise jaoks olulised. Seetõttu tuleb tagada, et noortel põllumajandustootjatel ja väiketaludel oleks lihtsam juurde pääseda tootmismaale.
    • Elurikkuse ja loodusvarade kaitse: ÜPP peab toetama põllumajandustavasid, mis edendavad elurikkust ja loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist, tagades, et mitmekesised talud saavad oma tegevust jätkata keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Kokkuvõttes peab Eestimaa Talupidajate Keskliit ülimalt oluliseks, et ÜPP toetaks põllumajanduse mitmekesisust kõigil tasanditel, võimaldades väiksematel ja mitmekesistel tootjatel tegutseda, areneda ning panustada kohaliku toidutootmise, maapiirkondade elujõulisuse ja keskkonnahoiu tagamisse. Mitmekesine põllumajandus on võtmetähtsusega Eesti toidutootmise ja maapiirkondade tuleviku tagamisel.

Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole palumaks mõistvat suhtumist maamaksu määrade kehtestamisel põllu- ja metsamaale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule pöördumise, milles paluti mõistvat suhtumist, vastutustundlikkust ja hoolivust maamaksu määrade kehtestamisel põllumajandus- ja metsamaale. Põllumehed ja metsaomanikud pingutavad igapäevaselt selle nimel, et eestimaalaste toidulaual on meie oma maa pealt saadud puhas, kõrge kvaliteediga, värske ja maitsev toit ning  meie keskkond ja loodus on hoitud ja mitmekesine.

Käesoleval aastal jõustunud Maamaksuseaduse muudatuste kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus tõsta maamaksumäärasid võttes arvesse 2022. aastal läbi viidud maa korralisel hindamisel saadud maa maksustamishinda, mille tulemusena on maa maksustamise aluseks olev põllumajandusmaa hind tõusnud kohati kuni 20 korda, keskmiselt 8,4 korda. Võttes aluseks, et kohalike omavalitsuste volikogudel on seaduse kohaselt võimalik kehtestada maatulundusmaa maksumääraks 0,1-0,5% maa maksustamishinnast, võib maamaks põllumajandusmaale olenevalt piirkonnast (maa maksustamishinnast) tõusta mitmekümne euro võrra hektari kohta, mis oleks põllumajandustootjatele väga arvestatavaks lisakuluks.

Viimasel ajal on muutunud toidutootjate olukord üha ebakindlamaks ja muret tekitavamaks. Eelmise aasta ilmastikuoludest ja üldisest majanduskeskkonnast tulenevalt kujunes põllumajandussektori kogukahjumiks esmakordselt erakorralised 134 miljonit eurot ja ka selle aasta saagid jäävad alla tavapärastele. Toidutootmise sisendhinnad on jätkuvalt kõrgemad kui toodetud kaupadest saadav tulu, sektori võlakoormus on kasvanud märgatavalt ning lisandunud ja suurenenud on mitmed valdkonda mõjutavad maksud ja tasud. Lisaks ei suurenda ettevõtjate kindlustunnet tuleviku suhtes üha karmistuvad keskkonnanõuded, looduskaitselised piirangud ja teadmatus kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatavatest meetmetest.

Põllumajandusmaa on toidutootjatele kõige olulisemaks tootmisvahendiks ja selle maksustamine sarnastel alustel teiste maakasutusvaldkondadega ei ole kuidagi põhjendatud. Sama kehtib ka metsamaa kohta, mille puhul maaomanik peab metsamajandamisest saadavat tulu ootama 50 aastat ja rohkemgi, pääsemata siiski vajalikest kulutustest metsa hooldamiseks ja hoiuks.

Kohalike omavalitsuste volikogudel tuleb seaduse kohaselt uued maamaksumäärad kehtestada 1. oktoobriks.

PRESSITEADE
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit
19.09.2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
5. september 2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

Konkursi korraldavad juba 31. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Sel aastal valitakse parimaid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Tänavu osaleb konkursil 12 talu, millest 5 väljavalitut külastatakse 5. ja 6. septembril. Konkursi eesmärk on esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmises, maaelu jätkusuutlikkuses ning mitmekesisuse edendamisel. Komisjon hindab silmapaistvamaid talusid üle Eesti. Võitjad kuulutatakse välja neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik ja üldvõitja “Parim talu 2024”.

Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

Esimesel päeval külastatakse:

Paevälja talu (Kõrkküla, Ida-Virumaa): Noortalunik Teele Eskori juhitud piimatootmise talu, mille eripäraks on modernne lüpsilaut ja aktiivne osalemine noortalunike liikumises.

Patmari Talu OÜ (Kiikla küla, Ida-Virumaa): Noortalunik Andri Rego juhitav talu, spetsialiseerunud teravilja ja haljasmassi kasvatamisele, millest suur osa läheb ekspordiks.

Kunglamäe talu (Võru vald, Võrumaa): Merike ja Andres Jaaska juhitud talu keskendub kartulikasvatusele ning on aktiivselt seotud kohaliku külaelu ja taluliidu tegevustega.

Teise päeva jooksul külastatakse:

Lauri-Jaani talu/Jahu-Jaan OÜ (Kiviküla, Läänemaa): Tiit Mansbergi juhitud talu, üks Eesti esimesi maheviljakasvatajaid, spetsialiseerudes speltanisu ja kvaliteetsete mahejahude tootmisele.

OÜ Juurimaa Tall (Märjamaa vald, Raplamaa): Talu tegeleb hobusekasvatuse ja sporditegevusega ning on pikaajaliste traditsioonidega kogukonnaelu edendaja.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Meelis Annus, Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido, Postimees Maa Elu esindaja Kadri Suurmägi, Maalehe esindaja Marju Reitsaks, Taluliidu nõukogu liige Marika Parv, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Eike Lepmets ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

“Parim Talu 2024” konkursi võitjad kuulutatakse välja sügise teises pooles. Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Lisainfo:

Kerli Ats

Tegevjuht, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tel: +372 5647 5660

E-mail: kerli@taluliit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku keelata munakanade puurispidamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal keelata Eestis munakanade puurides pidamine alates 2035. aastast. Samuti on ministeeriumi ettepanek, et alates 2026. aastast ei tohi sisustada uusi munakanade pidamisruume või -kohti rikastatud puuridega.

Ministeeriumi esindajad kohtusid üleminekuperioodi sisuliseks arutamiseks Eesti suurimate munatootjatega. Lisaks juba saadud tagasisidele ootab ministeerium tootjatelt ettepanekuid ka olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks.

„On oluline, et teeme loomade heaolu suunas reaalseid samme. Põhimõtteline otsus on meil ministeeriumis nüüd puurikanade osas olemas. Tähtis oli kuulata ära ka ettevõtjate tagasiside, sest soovime viia muudatused ellu meie ettevõtteid ja toidujulgeolekut ülemäära kahjustamata. Mul on hea meel, et esitatud seisukohaga – puurikanade keelustamine 2035. aastaks – on ettevõtjad valmis kaasa tulema,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Minister lisas, et kindlasti on võimalik 2035. aastani teha täiendavaid muudatusi kanade heaolus, mille osas palus ministeerium ettevõtjate sisendit: „Lahendamist vajavad näiteks küsimused, mida on võimalik juba enne keeldu praegustes puurides paremaks muuta, millised on üldse kõige optimaalsed kanapidamistingimused, aga ka see, kuidas saada Eesti uuenevatesse oludesse sobivaima geneetilise materjaliga tibusid.“

Ettepanekud loomakaitseseaduses asjakohaste muudatuste tegemiseks edastatakse Riigikogu maaelukomisjonile septembris. Riigikogu heakskiidu korral keelustatakse munakanade puurispidamine Eestis alates 2035. aastast. Uute kanalate rajamine, kus munakanu peetakse puuris, on ettepanek keelustada 2026. aastast.

„Kõige olulisem on munatootjatele luua võimalikult kiire selgus edasise osas, et nad saaksid alustada ettevalmistusi ning teha oma plaane,“ rääkis Hartman.

Ministeerium analüüsib ka võimalusi anda üleminekuperioodil kohalikele tootjatele toetusi, et tagada nende jätkusuutlikkus. Puurispidamise keelamisega soovib Eesti lisaks mõjutada munakanade heaolu parandamist kogu Euroopa Liidus.

Eestis on üle 600 000 muneja kana, kellest 81% elavad puurides. Kodumaine munatoodang on 178,6 miljonit muna aastas (300 muna kana kohta), mis katab ära 55% kohalikust tarbimisest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.08.2024

Hartman: eesmärk on, et koolid ja lasteaiad pakuksid vähemalt pooles ulatuses mahetoitu

Koolid ja lasteaiad, kes pakuvad oma õpilastele mahetoitu vähemalt pooles ulatuses, saavad aasta lõpust rohkem toetust. Mahetoidu pakkumine toetab kasulike toitumisharjumuste kujunemist ja kohalikke mahetootjaid.

Praegu pakub 24 kooli ja lasteaeda mahetoitu enam kui poole ulatuses, ent nende kalendrikuus õpilase kohta saadav summa on sama mis neil, kes pakuvad mahetoitu vähemalt viiendiku ulatuses. Olukorra muutmiseks allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister määruse, mille järgi on selle aasta viimasest kvartalist kaks erinevat toetusmäära – 20% ja 50% ulatuses mahetoidu pakkujatele.

„Praegu peavad haridusasutused, kes pakuvad mahetoitu suuremas ulatuses, leidma lisa enda vahenditest, kuna mahetooraine on sageli kallim. Meie eesmärk on, et mahetoitu pakutakse võimalikult palju ning selle soodustamiseks lõime ka uue kõrgema toetusmäära,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Haridusasutused, kes kasutavad vähemalt 20% mahetoitu, saavad ka edaspidi ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus. Kui mahetoitu kasutatakse aga vähemalt 50% ulatuses, on toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta peagi 6,90 eurot ja üldhariduskooli õpilase kohta 3,70 eurot kalendrikuus.

Mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu lastele pakkumine aitab tagada toidutootmise kestlikkust ning tõsta teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust.

„Lastele mahetoitu pakkudes tõstame teadlikkust ja sellega tõuseb ka nõudlus ning areneb kodumaine mahepõllumajandus. Kui noored on teadlikud mahetoidu kestlikkuse eelistest toidutootmises, kujundab see nende eelistusi ka ise ükspäev toiduvalikuid tehes,“ rääkis Hartman.

Mahetoidu pakkumist on Eestis soositud alates 2022. aastast. Selle aja jooksul on mahetoidu pakkumine neljakordistunud. Enne toetusmeetme avamist pakkus mahetoitu 45 asutust, nüüd juba üle 180 asutuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
16.08.2024

PTA: Loomataudide ülevaade

Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab iganädalaselt ülevaate loomataudide kohta.

Loomataudide ülevaade keskendub eriti ohtlikele loomataudidele, mis Eestis või Euroopas on levimas. Nendeks on näiteks sigade Aafrika katk, kõrge patogeensusega lindude gripp, väikemäletsejaliste katk jt.

Ülevaade koostatakse Euroopa Liidu loomahaiguste teabesüsteemi (ADIS) nädala ülevaate alusel, kajastades loomataude, mille tuvastamisest Euroopa Liidu liikmesriigid peavad teavitama.

Loomataudide ülevaade on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel aadressil: https://pta.agri.ee/loomataudide-iganadalane-ulevaade.

Ülevaadet uuendatakse iganädalaselt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
Koduleht: https://pta.agri.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister palub põllumajandustootjatel teada anda ekstreemsete ilmastikuolude mõjudest

Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman pöördus kolmapäeval põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide poole, et saada ülevaade viimaste päevade üleujutustest ja liigsetest sademetest tingitud olukorrast. Minister kutsub üles kõiki põllumajandustootjaid andma teada enda probleemidest esindusorganisatsioonidele, et võimalikult kiirelt saaks alustada lahenduste väljatöötamist.

Esindusorganisatsioonidele saadetud kiri on alguseks olukorra väljaselgitamisel ja lahenduste otsimisel koos sektoriga. „Just praegu on kombainid põllul ja planeeritakse ka taliviljade külvi, aga ebatavaliselt suure sademete hulga tõttu on raskendatud nii saagikoristus kui ka uute tegevuste planeerimine. Seetõttu on oluline nii ruttu kui võimalik saada olukorrast ülevaade,“ ütles ministerHartman. „Kahjud on piirkonniti erinevad. Proovime leida lahendusi, mis aitaksid ekstreemsete olude kahjusid vähendada,“ lisas ta.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud ka koosolek esindusorganisatsioonidega, ent probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks palub minister infot saata esimesel võimalusel. „Kutsun üles kõiki põllumajandustootjaid enda probleemidest esindusorganisatsioonidele teada andma. Mida varem on meil terviklikum pilt, seda varem saame ka lahenduste suunas tegutseda,“ rääkis Hartman.

Esialgsetel andmetel on ulatuslikest sademetest põhjustatud liigniiskusest ja üleujutustest enim kannatada saanud Kagu-Eesti põllumajandustootjad. Lisaks on oodatud igasugune info muudest ulatuslikest kahjudest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
07.08.2024

Ohtlik väikemäletsejate haigus võib jõuda ka Eestisse

Kreekas ja Rumeenias levib eriti ohtlik loomataud väikemäletsejaliste katk. Antud riikidesse reisimisel tuleks vältida kokkupuudet väikemäletsejatega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul levib katk Lõuna-Euroopas jõudsalt. „Kreekas tuvastati esimene väikemäletsejaliste katku juhtum juuli esimeses pooles ning Rumeenias juuli keskel. Kokku on Kreekas tuvastatud haigus 23s farmis ja Rumeenias 32s farmis,“ kirjeldas Veetamm.

„Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga, mis põhjustab loomade suurt suremust ning tekitab sellega lamba ja kitsekasvatajatele suurt majanduslikku kahju. Samuti on seatud piirangud nakatunud piirkondades asuvate ettevõte toodangu müügiks ja ekspordiks. Kuna haigusele ei ole ravi, siis on taudi efektiivseks tõrjumiseks haiguskolletes olevad loomad hukatud ja hävitatud. Lisaks on kehtestatud piirangutsoonid ning keelatud loomade liikumine piirangutsoonidest,“ lisas Veetamm. Ohutusmeetmena on Euroopa Komisjon keelanud lammaste ja kitsede viimise Kreeka ja Rumeenia nakatunud piirkondadest teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Erakorralise ohutusmeetmena on Kreeka keelustanud lammaste ja kitsede väljaveo kogu Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Väljavedu Rumeeniast toimub ainult eelneva kokkuleppe alusel saaja riigiga.

„Juhul, kui reisite Kreekasse või Rumeeniasse, siis hoiduge kontaktidest sealsete loomadega. Ärge külastage lamba- või kitsepidajaid. Tagasi Eestisse tulles peske ja puhastage riided ja jalanõud. Kindlasti ei tohi samade jalanõudega minna Eestis lammaste või kitsede juurde. Lammaste ja kitsepidajatel soovitame oma loomade puhul vältida kokkupuudet inimestega, kes on viimase 48 tunni jooksul saabunud välisriigist,“ paneb Veetamm südamele.

Väikemäletsejaliste katk levib otsesel ja kaudsel kontaktil haige loomaga. Taud võib levida ka haigustekitajatega saastunud transpordivahenditega, mida ei ole korralikult pestud ja desinfitseeritud. Haigusetekitajad on väliskeskkonnas, korjuses ja lihas madala temperatuuri juures väga vastupidavad, kuid hävivad desinfitseerimisel.

Haigusele on vastuvõtlikud lambad, kitsed ja ka vabas looduses elavad sõralised. Inimesed väikemäletsejaliste katku viirusega ei nakatu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.08.2024

Taluliit: Käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole, väljendades sügavat muret seoses kavandatud käibemaksumäära tõstmisega 22%-lt 24%-le, mis jõustub 1. jaanuaril 2025. Taluliidu hinnangul avaldab käibemaksumäära tõstmine negatiivset mõju põllumajanduse ja kogu toidutootmise konkurentsivõimele ning suurendab majanduslikku survet nii tootjatele kui ka tarbijatele.

Oma pöördumises juhib taluliit ministri tähelepanu asjaolule, et…, et Eesti oleks kavandatud tõusu järel Euroopa Liidus toiduainete käibemaksumäära suuruse osas teisel kohal, järgnedes Taanile, kus käibemaksumäär on 25%. Samas enamik ELi liikmesriike rakendavad toidukaupadele madalamat käibemaksumäära, et toetada kohalikke toidutootjaid ja tagada laiemalt oma elanikkonnale toidu kättesaadavus. Käesoleval hetkel ei ole toiduainete käibemaksusoodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani, Leedu ja Eesti.

Eestimaa Talupidajate Keskliit toob välja, et käibemaksumäära tõus mõjutab toidutootjaid kahes suunas: sisendite kulude tõusu ning kõrgema müügikäibemaksu kaudu. Kui Eesti langetaks toiduainete käibemaksu Läti tasemele 12% või Soome tasemele 14%, vähendaks see tootmiskulusid ja muudaks hinnad tarbijale soodsamaks, toetades seeläbi kohalikku toidu kättesaadavust ja tarbimist.

Pöördumises viidatakse ka Läti kogemusele, kus käibemaksu alandamine puu- ja köögiviljadele on viinud hinnalanguseni ja nende toodete tarbimise suurenemiseni. Eestimaa Talupidajate Keskliit usub, et sarnane positiivne mõju oleks realistlik ka Eestis, kui rakendada toidukaupadele madalamat käibemaksumäära. Toiduainete madalam käibemaks suurendaks kohaliku toidu tarbimist, elavdaks majandust ja tõenäoliselt suurendaks ka maksulaekumisi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit teeb ettepaneku viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis hindaks kavandatud käibemaksumäära tõusu mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja toidutootmisele laiemalt. Keskliit on valmis tegema koostööd ministeeriumidega, et leida lahendusi, mis tagaksid Eesti toidutootmise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.

Pöördumise terviktekst: ETKL_käibemaks_02.08.2024