MES-i põllumajandusmaa kaptalirendi meede on avatud, põllumeeste abistamiseks on vahendeid 20 miljonit eurot

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 5. juulil vastu otsuse, millega kinnitas põllumajandusmaa kapitalirendi meetme tingimused ning esmatootjad võivad alates tänasest, 10. juulist esitada taotlusi.

Põllumajandusmaa kapitalirent on finantsmeede, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel ning annab põllumajandusettevõtjale võimaluse müüa MES-ile oma põllumaa ning seejärel see MES-ilt rendilepinguga kasutusse võtta, ettevõtjale jääb kohustus maa müügi hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega.

„Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on aidata ettevõtjatel lahendada viimaste aastate keerulistes majandusoludes tekkinud raha puudujääki ehk likviidsusprobleemi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et MES-i põllumajandusmaa kapitalirenti kasutades säilib ettevõtjal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaks tal oma vara hiljem tagasi osta.

Kapitalirendi summa on 25 000 – 1 000 000 eurot, tähtaeg kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust), täpsed tingimused on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse veebilehel www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/pollumaa-kapitalirent.

Tänavu aprillikuus otsustas Vabariigi Valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. 20. juunil andis Vabariigi Valitsus regionaalministrile korralduse suunata 20 miljonit eurot taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse.

Seotud teade: https://www.mes.ee/uudised/valitsus-andis-volituse-suunata-20-miljonit-eurot-pollumajandusmaa-kapitalirendi-meetmesse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuli 2024

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis seire käigus kahel korral ohtliku tomativiiruse 

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2024. aasta seire käigus kahel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Viirus võib põhjustada tomatikasvatajale suurt majanduslikku kahju. Leiu korral nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Tomativiirus inimese tervisele ohtlik ei ole.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2024. aasta seire käigus 81 proovi 20-st Eesti ettevõttest, kus kasvatati tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) tuvastati kahes tootmiskohas. „Ühel juhul oli tegemist väikese koguse nakatunud taimedega, mis olid toodetud turustamiseks,“ räägib Ilau. „Teisel juhul oli tegemist tomati viljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus peale saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed,“ jätkab ta, lisades, et kummaski tootmiskohas taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud.

Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Praeguseks on seda viirust leitud enamikus Euroopa Liidu (EL) riikides, Eestis on varem ToBRFV leitud 2021. ning 2022. aastal. Euroopasse jõuab viirus EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tomatiseemnetega. EL-i riikides on piirikontrolli käigus ToBRFV leitud tomatiseemnetel, mis on pärit erinevatest riikidest, näiteks Hiinast, Iisraelist, Indiast, Peruust, Türgist, Tansaaniast, Tšiilist, Keeniast.

„Tegemist on väga hõlpsalt edasi kanduva viirusega, kasvuhoones on viirust väga kerge tööriistade ja riietega taimelt taimele kanda,“ juhib peaspetsialist tähelepanu. Eestisse jõudis viirus tõenäoliselt imporditud tomatiseemnetega. ToBRFV resistentseid tomatisorte ei ole teada.

Kuigi Euroopa Liitu imporditavad tomatiseemned peavad olema ToBRFV suhtes kontrollitud, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest (nt Hiina, Iisrael, India) pärit seemne kasutamist. Samuti soovitame hoiduda söögiks mõeldud tomatite seemnete mahapanekust.

Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides, samuti tõrjemeetmete rakendamise kahjustaja leiu korral – nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Nakatunud tomatitaimede vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole. Seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

ToBRFV nakkus võib kulgeda ilma tunnusteta, kuid halvimal juhul põhjustab viirus tugevaid haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. ToBRFV põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga, kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. ToBRFV nakkuse tagajärjeks võib olla täielik saagikadu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.07.2024

Taluliiduga liitus kolm uut liikmesorganisatsiooni

20.juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus kinnitati kolm uut liikmesorganisatsiooni.

Taluliiduga liitusid:

Wiru Vili TÜ

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://wiruvili.ee/

Tulundusühistu Farm In

Tulundusühistu Farm In on kaheksa ühistu poolt loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada ja realiseerida liikmete huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu asutati 2. augustil 2011. Farm In koondab kokku 650 põllumajanduslikku tootjat, pakkudes neile võimalust säästa kulutusi ja aega sisendite ostmisel ning lühendades tarneahelat tootjalt tarbijani. Ühistu põhiväärtusteks on usaldus, koostöö ja tulemuslikkus, millele tuginedes saavutatakse parimad tingimused ja tulemused.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://farmin.ee/farm-in/

Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad MTÜ

Eesti Pärandniitude Hooldajad MTÜ on organisatsioon, mis koondab enda alla hetkeseisuga 40 liiget, kes majandavad pindala järgi ca veerandit Eesti pärandniitudest. Pärandniite hooldatakse enamasti veiste, hobuste ja lammastega karjatamise teel. MTÜ eesmärgiks on toetada ja edendada pärandniitude taastamist ja säilitamist, pakkudes oma liikmetele tuge, teadmisi, koostöövõimalusi ning esindades oma liikmete huve riiklikul tasandil

Uute liikmete vastuvõtmine tugevdab Taluliidu esindusvõimet ja suurendab koostöövõimalusi Eesti põllumajandussektoris. Tere tulemast uutele liikmetele ja edu edaspidiseks koostööks!

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

20. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek. Koosolekul kinnitati organisatsiooni 2023. aasta majandusaasta aruanne ning vaadati üle ETKL-i ja ASTE tegevused. Taluliidu üldkoosolekul tutvustas roheülemineku teekaarti neljas põllumajandussektoris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonnajuht Kristel Maidre.

Üldkoosolekul valiti ka ETKL-i uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks. Pärast hääletusprotsessi otsustati, et uus nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Valituks osutusid järgmised liikmed:

  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
  • Ants Aaman, Maakarja Kasvatajate Selts
  • Leila Kroonberg, Valgamaa Talupidajate Liit
  • Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!

Valitsus andis volituse suunata 20 miljonit eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse 

Vabariigi Valitsus võttis täna vastu korralduse, millega antakse regionaalministrile volitus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme mahtu 20 miljoni euro võrra.

Tänavu aprillikuus otsustas valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. Tänane korraldus annab võimaluse suunata 20 miljonit taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse, andes ettevõtjatele võimaluse parandada oma käibevahendite seisu, et leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi.

Regionaalminister Piret Hartmani sõnul on nii nagu kogu Euroopas, ka Eesti põllumajandustootjad väga keerulises olukorras. „Põllumeeste sissetulekud on praeguses majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind ning riskid sisendite hindade ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud. Samuti on märkimisväärselt suurenenud ebastabiilsus tegevuste planeerimisel tulenevalt kriisidest ja Venemaa sõjast Ukraina vastu,“ kommenteerib Hartman.

Ta tõstab esile, et 2023. aasta oli põllumeestele finantsiliselt kõige keerulisem aasta pärast Euroopa Liiduga liitumist. „Meie jaoks on oluline tootjaid sellises olukorras aidata ning kapitalirent avab põllumeestele lisavõimalusi keeruline aeg üle elada. Põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeede aitab leevendada ettevõtjate rahalist seisu,“ lisab regionaalminister.

Põllumajandusmaa kapitalirendi meede töötab müügi-tagasirendi põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see sihtasutuselt taas rendilepinguga kasutusse võtta. Seejuures on ettevõtjal kohustus maa hiljem tagasi osta. Samas säilib tal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaksid tal oma vara tagasi ostmist.

Meetme avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus juulikuus oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20. juuni 2024

METK avaldas kliimavaldkonna lisameetmete mõjusid käsitleva uuringu aruande 

Riigil on kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites, kuid praegu tehtav ei taga selle kohustuse täitmist. Valminud analüüs täiendavate kliimameetmete sotsiaalmajanduslikust mõjust kajastab kaheksa lisameetme võimalikku heitekoguse vähendamise potentsiaali ja kulu kestlikus toidusüsteemis.

Toidusüsteemi omavahelised seosed muudavad lisameetmete võtmise keerukaks: arvutuslikud tulemused võivad tegelikkusest oluliselt erineda, sõltudes ilmastikust, kasutatavast tehnoloogiast ja alusnäitajate täpsusest.

„Muutused põllumajandustootmise tarneahela ühes lülis kanduvad edasi järgmisesse, mistõttu lisameetmete võtmisel tuleks lähtuda tervikust,“ sõnab METKi põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.

Uuring annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaardistatud 2030. või 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate kliimavaldkonna lisameetmete ja nende meetmete kombinatsioonide makro- ja sotsiaalmajanduslikust mõjust aastateks 2030 ja 2040.

Tutvu uuringuga

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
19.06.2024

Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024

 

Välisriigist Eestisse toodavatel mesilastel peab olema kehtiv loomatervise sertifikaat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata.

Välisriigist Eestisse mesilasi (näiteks mesilasemasid) tellides ja tuues peab mesilastega kindlasti kaasas olema kehtiv loomatervise sertifikaat. „Sertifikaadi väljastab mesilaste lähetamise riigi pädev asutus. Ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata,“ selgitabPTA Loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma. Ta lisab, et kehtiv sertifikaat on vajalik nii Euroopa Liidu sisesel liikumisel kui kolmandatest riikidest saabumisel.

Mesilaste toomisel väljastpoolt Euroopa Liitu (ka Ühendkuningriik) peavad mesilased läbima veterinaarkontrolli Euroopa Liidu välispiiril asuvas ja liikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks määratud piiripunktis. „On oluline meeles pidada, et kõikides piiripunktides veterinaarkontrolli pole võimalik teostada. Kui mesilasi saadetakse postipakiga, siis posti tollipunktis veterinaarkontrolli teostada ei saa ja põhimõtteliselt kuuluvad kõik need mesilased tagastamisele lähteriiki,“ täpsustab Jaarma.

Veel tuletab PTA meelde, et mesilaste pidamine ja tegevuskoht peab olema registreeritudpõllumajandusloomade registris PRIAs. „Kui loomapidaja või tegevuskoha registreerimisel esitatud andmed muutuvad, siis tuleb muudatustest ka PRIAt viie tööpäeva jooksul teavitada,“ juhib Jaarma tähelepanu.

Täpsemad juhised mesilaste pidamise ja importimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.06.2024

Algab üleeuroopaline toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU

Eestis esmakordselt toimuva kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest ja ELi toiduohutussüsteemist.

Eelmisel aastal viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös uuringufirmaga IPSOS läbi uuringu, mille tulemused näitasid, et ligi 70% eurooplastest tunneb huvi toiduohutuse vastu, kuid umbes 60% peab toiduohutusalast teavet liiga tehniliseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu keskendub sel aastal kampaania toiduga seotud teadusliku info lihtsale ja arusaadavale selgitamisele. Eesmärk on aidata inimestel teha teadlikke otsuseid toidu valimisel.

Eestis käsitleb kampaania nelja teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidupakendi märgistus ja lisaained. „Nendel teemadel oleme ka varem Eestis teavitustegevusi teinud, ent oluline on olla sealjuures järjepidev. Näiteks inimeste teadlikkus sellest, mis vahe on „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusel, kipub ajaga meelest ära minema,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Euroopa Toiduohutusamet on 2002. aastal loodud Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on olla erapooletu teadusliku nõustamise allikas riskijuhtidele ning jagada infot toiduahelaga seotud riskidest. EFSA teeb koostööd erinevate huvitatud osapooltega, et edendada ELi teadusalaste nõuannete sidusust ning loob teadusliku aluse seadustele ja määrustele, et kaitsta Euroopa tarbijaid toiduga seotud riskide eest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.06.2024

Maa-ametist luuakse Maa- ja Ruumiamet

Maa- ja Ruumiameti loomisega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatus ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Maa- ja Ruumiamet alustab 1. jaanuaril 2025. aastal.

Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

„Riigil tekib keskne asutus, mis käsitleb ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsib oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annab riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitab kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele ja parema meid ümbritseva ruumi kujundamisele,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman.

Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkondadeks saavad strateegiline ruumiloome, maakataster, maa analüüs ja korraldamine, riigimaade haldamine, maaparandus, ruumiandmete hõive, ruumiandmeteenused ja andmekogud ning kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

„Teiste ministeeriumite ja riigiasutustega võimalikke teenuseid analüüsides leidsime, et just nende valdkondade koondumine ühte asutusse tagab soovitud tulemused ruumivaldkonna edendamiseks,“ rääkis uue ameti loomise projektijuht Kristi Mikiver.

Lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele lisanduvad uude ametisse:

  1. Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased teenused;
  2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ja maaparanduse valdkonna rakenduslikud ülesanded;
  3. Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
  4. Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
  5. strateegilise ruumiloome ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse Maa- ja Ruumiametisse üle ka teenistujad, kes seni on neid ülesandeid täitnud ning nendega seotud tööjõukulu, muud kulud ning ülesannete täitmise senine eelarve.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile. Lisaks konsolideeritakse ligipääsetavuse valdkond, mis on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Aasta lõpuni tegeletakse Maa- ja Ruumiameti organisatsiooniliste ettevalmistustega.

Rohkem infot: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
06.06.2024