Parima talutoidu konkurss on avatud!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
14.06.2022.a

 

Parima talutoidu valimine toimub ka sel aastal. Talunikke oodatakse oma tooteid konkursile esitama juba alates tänasest. 

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab, et Parima talutoidu konkurss pakub head ülevaadet sellest, kui kvaliteetselt ja hästi osatakse Eestis toitu toota.

„Eelmine aasta üllatas mind osalevate toodete arvukus ning kõrge kvaliteet ehk kiitus tublidele osalejatele! Samuti oli mul äärmiselt hea meel näha Parima talutoidu võistlusel osalenud tooteid hiljem konkureerimas ka Eesti Parima Toiduaine konkursil – võib olla said osad julgustust just Talutoidu žürii positiivsest tagasisidest! On äärmiselt tore, kui meie tublid kodumaised tootjad saavad neile väärilist tunnustust – seega julgustan kõiki ka Parim talutoit 2022 konkursist osa võtma. See võimaldab tutvustada rohkem oma uusi põnevaid tooteid tarbijatele ning samuti saada asjalikku tagasisidet professionaalse žürii käest,“ ütleb žürii esimees toidutehnoloog Rain Kuldjärv.

Ka eelmise aasta Parima talutoidu konkursi võitja Külli Eller Piesta Kuusikaru talust soovitab talunikel oma kandidatuuri ülesse seadma. „Võitja potentsiaalvõib peituda hoopis mõnes põnevas tootes, mis seni pole veel laiema avalikkuseni jõudnud. Konkursi kaudu on kindlasti võimalik väärilist tähelepanu saada.“ Lisaks ütleb Külli, et konkursilt saadud tunnustus aitab toote turundusele ja müügile hästi kaasa. „Tänaseks on eelmise aasta Talutoidu konkursi võitja Piesta MUST läbimüüdud ning ootame pikisilmi uut mustasõstrasaaki, et sügisel, kui organism kõige rohkem tuge ja turgutust vajab, taas Eesti mahemarjadest valmistatud ja C-vitamiinist pakatavat jooki pakkuda,“ lisab ta.

2022. aasta Parim talutoit selgitatakse välja üheksas kategoorias. Kolmandat aastat järjest valitakse ka parim piirkonna toode. Kuna käesolev aasta onJärvamaamaitsete aasta, pööratakse just selle piirkonna toodangule erilist tähelepanu. Konkursile on võimalik registreerida kuni 8. juulini kasutades registreerimisvormi, mis avaneb siit (https://www.surveymonkey.com/r/GWSNMQ2). Parima talutoidu valimine toimub 28. juulil Academic Food Labis Tallinnas, kus tooteid hakkab hindama kuni 15-liikmeline hindamiskomisjon.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. Aastal, mil Eestimaa Talupidajate Keskliit soovis läbi konkursi tuua esile Eesti taludes toodetud põnevad tooted ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Lisaks on olnud konkursi eesmärgiks motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda veel põnevamaid tooteid tarbijatele. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

* Konkurss toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

 

Kruuse: Euroopa Liit peab suutma tulevikus kriisidele paremini reageerida

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

 

Täna, 13. juunil toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõupidamine, kus üks keskne teema on turuolukord Euroopas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb keskenduda sellele, kuidas tulevikus kriisidele paremini reageerida. „Euroopa Liidu suur tugevus on ühine põllumajanduspoliitika ja selle riiklikud strateegiakavad – Eesti strateegiakava sai hiljuti valitsuselt heakskiidu. Läbi strateegiakavade on liikmesriikidel võimalus panustada toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. See aitab omakorda kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,” sõnas Kruuse.

Minister lisas, et Eesti peab jätkuvalt oluliseks ühise vaba turu toimimist, kus pole ekspordipiiranguid ega -keeldusid. „Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel.“

Euroopa Komisjon plaanib kohtumisel tutvustada teatist, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika ülevaadet ning 2023. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamise põhimõtteid. „Teatises välja toodud põhiprintsiibid on ühise kalanduspoliitikaga kooskõlas. Küll aga peab ühine kalanduspoliitika arvestama Läänemere eripäradega nii laevastiku kui ka kvootide puhul,” rõhutas Kruuse.

Komisjon on koostamas raportit Euroopa Liidu tervise- ja keskkonnanõuete kohaldamisest imporditud põllumajandus- ja toidutoodetele. Tänasel nõupidamisel antakse liikmesriikidele vaheülevaade raporti hetkeseisust. Komisjoni hinnangul on toidusüsteemide kestlikumaks muutmine globaalne teema ja tõhusaks üleminekuks ei saa Euroopa Liit teha seda üksi.

Ministri sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu püüdlusi edendada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele rahvusvahelisel tasandil. „Toetame Euroopa Liidu rolli suurendamist kestliku arengu ja väärtusahelate eestvedajana rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, arengukoostöös ning rahvusvahelises teaduskoostöös, et tõsta seeläbi oma kestlike ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada globaalset rohepööret,” märkis Kruuse.

Kruuse: taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisele tuleb läheneda proportsionaalselt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Luxembourgis toimuval põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõupidamisel, kus tal on plaanis koos üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist koosneva grupiga juhtida tähelepanu taimekaitse säästva kasutamise määruse eelnõus täheldatud murekohtadele.

Eelnõu kohaselt tehakse liikmesriikidele õiguslikult siduvaks ambitsioonikad plaanid taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks, mis on fikseeritud strateegias „Talust taldrikule”.

„Kuigi strateegias „Talust taldrikule” seatud eesmärk on pikas plaanis hea, ei võeta määruse eelnõus arvesse liikmesriikide seni saavutatud tulemusi ega põllumajandusmaa hektari kohta kasutatud tegelikke koguseid. Selline lähenemine vähendab taimetervise seisukohalt vajalike taimekaitsetööde tegemise võimalusi ja seeläbi ka põllukultuuride saagikust, lisaks loob lõpptulemusena ebavõrdsed konkurentsitingimused,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul soovitakse samameelsete riikidega rõhutada eelnõu puhul proportsionaalsust ja tasakaalustatud lähenemist. „Eesti kasutab põllumajandusmaa hektari kohta Euroopa Liidu keskmisest juba märkimisväärselt vähem taimekaitsevahendeid. Eelnõus tuleb pöörata tähelepanu toidusüsteemide majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele, tagades sealjuures Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime. See on eriti aktuaalne praeguses muutunud olukorras maailma turgudel ja toiduga varustatuse küsimustes,” selgitas Kruuse.

13. juunil toimuval põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõupidamise päevakorras on veel teatis ühise kalanduspoliitika rakendamise seisu ja 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta, raport liidu tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamisest imporditavatele põllumajandustoodetele ning põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimeheks valiti Marko Gorban ja aseesimeheks Mait Klaassen

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuni 2022, Viljandi

 

10. juunil toimunud koosolekul valis MES nõukogu esimeheks Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri kantsleri ülesannetes Marko Gorbani ning nõukogu aseesimeheks Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni.

Eelmise nõukogu esimehe Andres Oopkaubi esimehe kohalt tagasiastumise avalduse rahuldas maaeluminister Urmas Kruuse mai lõpus. Sihtasutus tänab Andres Oopkaupi tehtud töö eest ja soovib temale kuuluvale põllumajandusettevõttele head vilja-aastat!

Sihtasutuse juhataja Meelis Annus: „ Uute nõukogu juhtide teadmised ja kogemused on märkimisväärsed ning aitavad kaasa sihtasutuse arendamisele. Soovin valitutele õnne ja tarkust vastutusrikaste ametikohustuste täitmisel!“

Nõukogu esimees Marko Gorban: „Maaelu Edendamise Sihtasutus on andnud olulise panuse maapiirkonna ettevõtluse toetamisse ja edendamisse. Viimaste aastate kriisid on näidanud, kui oluline on põllumajandus-, toiduainesektori ja maaettevõtjate jaoks usaldusväärne ja tugeva valdkondliku kompetentsiga partner, kes suudab kiirelt ja paindlikult aidata ettevõtjatel rahastamismurede korral lahendusi leida. Inimeste valmisolek ennast maapiirkonna ja maaettevõtlusega siduda on pärast COVID pandeemiat kasvanud ning siin on Maaelu Edendamise Sihtasutus pakkumas rahastamisel abikätt peredele, kellel maale elama asumine on piiratud rahastamisvõimaluste taha jäänud.“

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Põllumajandustootjad saavad 11,7 miljoni euro eest toetusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.06.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega kehtestatakse põllumajandussektorile erakorralise toetuse tingimused.

„Erakorraline toetus on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse on põllumajandussaaduste hinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad – toodangu müügist saadud tulu ei kata ilma toetusteta enam tootmiseks vajalikke kulusid,” märkis maaeluminister Urmas Kruuse. „Survet tootmissaaduste hinnatõusule aitab leevendada ka valitsuse otsus langetada erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär aasta lõpuni miinimumtasemele,” lisas minister.

Erakorralise toetuse eelarve on 11,7 mln eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 mln eurot. Määruse kohaselt toetatakse põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida on tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus; vutikasvatus.

Toetust saab taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

  • sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
  • piimatootmine 2,51 mln eurot;
  • lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
  • veiseliha tootmine 2 mln eurot;
  • kartuli-, maasika- ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
  • broileri-, munakana- ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Põllumajandus- ja Toiduamet kohtus ümarlauas loomakaitseorganisatsioonidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.06.2022

 

Loomade heaolu on valusa teemana ühiskonnas ikka ja jälle esile kerkinud ning igapäevaselt loomade heaoluga tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti  ning selle valdkonna organisatsioonide töölaual. Väärkoheldud loomade eest seisavad Eestis nii Põllumajandus- ja Toiduamet, kui ka loomakaitse seltsid, varjupaigad ja mittetulundusühingud. Oluline on tihendada omavahelist koostööd halvasti koheldud loomade heaolu tagamise nimel.

8.06.2022 toimus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt algatatud ümarlaud Eesti loomakaitseorganisatsioonidega eesmärgiga tutvustada PTA prioriteete, loomade heaoluga seonduvat töökorraldust, vihjete ja kaebuste menetlemise ning järelevalve korralduse põhimõtteid. Üheskoos otsiti organisatsioonide endi aga ka ameti vaheliste koostöövõimaluste parendamiskohti.

„Meie prioriteediks on loomade heaolu täna ja ka tulevikus. See prioriteedina kuhugi kaduda ei saa,“ ütles  Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi täie veendumusega ning lisas, et olenemata valdkondadest ja teemadest on PTA igapäevane tegutsemine s.h partnerite ja klientide suhtes, kantud meie väärtustest – professionaalsusest, toetusest ja avatusest.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on ametisse saabunud loomade heaolu puudutavate vihjete menetlemisel heaoluametnike igapäevatöös järjest suurenev roll. „Vihjete esitamist ei tasuks inimestel karta,“ ütles Sammel ja lisas, et parem on esitada vihje ja anda ametile võimalus seda kontrollida, kui jätta vihje esitamata ja riskida sellega, et kusagil on loom, kes kannatab. „Operatiivseks reageerimiseks on PTA jaoks tähtis, et saabuvad vihjed oleksid võimalikult täpsed,“ selgitas Sammel.

Triinu Priks Varjupaikade MTÜst ja Kristi Metsa Eestimaa Loomakaitse Liidust tõid esile lemmikloomaregistri teema ja väljendasid oma muret selle puudumise üle. „Lemmikloomaregister lahendaks kindlasti hulga probleeme,“ oli Priks veendunud.

Loomakaitseorganisatsioonide poolt toodi ümarlauas välja häid koostööettepanekuid. Leiti, et laiapõhjaline organisatsioonide ülene ühiskonnas teadlikkuse tõstmine loomade heaolu teemal oleks hädavajalik ning samal teemal võiks planeerida ka ühiseid koostöökohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega.

Toimima oleks vaja saada ka ööpäevaringne info- ja nõustamisliin, et kriitilistes olukordades oleks reageerimine operatiivne ja et loomi väärkohtlevad loomaomanikud tajuksid oma tegude tagajärgi ning vastutust looma ees, just need on loomakaitseorganisatsioonide ootused.

Kohtumisel anti tagasisidet vihjete menetlusprotsessi parendamiseks ning amet kinnitas, et on  alustatud valdkondlikku siseauditiga ja võimalike vajakajäämiste parendamistegevustega. Muuhulgas on amet pööranud suuremat tähelepanu ametike koolitamisele ja kompetentsiühtlustamisele järelevalve läbiviimisel.

Kohtumise lõppedes tõdesid kõik osapooled, et töötavad sama eesmärgi nimel. „Meie kõigi esmane eesmärk ja huvi on tagada halvasti koheldud ning hädas olevate loomade heaolu,“ ütles Kristi Metsa.

Priks avaldas lootust, et ehk liigub Eesti ühiskond PTA ja loomakaitseorganisatsioonide ühise pingutuse ning teavitustöö tulemusena sinnamaani, kus inimesed ei suhtuks (lemmik)looma, kui asja vaid kui elusasse hinge. Ennetus on kõikvõimalike riivete ära hoidmiseks olulisim.

Ümarlaual osalesid PTA, Varjupaikade MTÜ, Nähtamatud loomad MTÜ, Loomapäästegrupp MTÜ ja Eestimaa Loomakaitse Liit esindajad.

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust tõstetakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

Maaeluministeerium saatis täna, 9. juunil kooskõlastamisele eelnõu, millega tõstetakse noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetuse maksimaalset summat 40 000 eurolt 60 000 euroni.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruses muudatused, kuna märkimisväärselt on tõusnud erinevate sisendite hinnad. „Põllumajandusliku ettevõtlusega alustamine on kulukas ja praeguses majanduslikult keerulises olukorras on senisest veelgi tähtsam võimaldada noortel põllumajandustootjatel investeeringuid teha ning aidata neid põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel,“ selgitas minister.

Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtluse infopäev. „Kuna ettevõtlusega alustamine on riskantne ning eeldab raha olemasolu, siis on infopäev suunatud just sellele, et taotlejad oskaksid oma tegevusi paremini mõtestada ja rahalisi tegevusi planeerida. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab omakorda võimalust, et noored põllumajandustootjad jätkavad tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas ka edaspidi,” lisas Kruuse.

Ettevõtluse infopäevade toimumise ning registreerimise kohta saab teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse portaalist www.pikk.ee.

Toetust saavad taotleda 18–40-aastased mikro- või väikeettevõtjad, kes alustavad esimest korda põllumajandusliku tegevusega ning on läbinud ettevõtluse infopäeva. Toetust saab kasutada äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmisega või nende töötlemise arendamisega seotud tegevusteks.

Seni on toimunud kokku kuus taotlusvooru ning toetust on määratud 629 noorele põllumajandustootjale kogusummas 25 miljonit eurot. Selle aasta oktoobrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 4,1 miljoni euro.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Toidulisandites sisalduva monokoliini kasutamist piiratakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

 Alates 21. juunist on Eestis ja mujal Euroopa Liidus keelatud toidud, sealhulgas toidulisandid, mis sisaldavad 3 mg või enam punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliini. Enamasti kasutatakse seda ühendit toidulisandites.

Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangu kohaselt võib monakoliinide tarbimine koguses 10 mg päevas olla kahjulik inimese tervisele – eelkõige lihas- ja sidekoele ning maksale. Üksikjuhtudel võib kõrvaltoimeid esineda isegi 3 mg korral.

Tarbijale esitatakse edaspidi monakoliine sisaldava toote pakendi märgistusel soovitatav päevase tarbimise kogus ning hoiatus soovitatava päevase doosi ületamise eest.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi sõnul on muudatuse eesmärk kaitsta tarbijate tervist. „Müüa võib ainult sellist toitu, mis on ohutu. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, toimib kõrgetasemeline toiduohutuse tagamise süsteem, mille üks osa on teadusuuringud. Tänu nendele tuvastatakse võimalikke uusi riske inimese tervisele ning tehakse otsuseid inimese tervise kaitseks – nagu näiteks piirnormi kehtestamine monakoliinisisaldusele toidulisandites,” ütles Tammemägi.

Punane fermenteeritud riis saadakse riisi fermenteerimisel pärmseente, peamiselt Monascus purpureus’e abil. Selle tulemusena tekivad monakoliinid, mille hulgas on ülekaalus ühend monakoliin K. Monakoliine kasutatakse vere kolesteroolitaseme normaliseerimiseks.

1.juunil avaldatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2022/860 saab lugeda portaalis EUR-Lex. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnang on üleval ameti veebilehel. Määrus jõustub 21. juunil.

Valitsus kiitis heaks ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on valitsuse heakskiit oluliseks vahefinišiks ÜPP strateegiakava käivitamisel alates järgmisest aastast ning sellega antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning konkurentsivõimelise põllumajanduse ja elujõulise maapiirkonna saavutamisel. „Strateegiakava annab võimaluse valdkonna arengut senisest terviklikumalt planeerida ning see saab lähiaastatel olema peamine tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arengu toetamisel,“ ütles minister Kruuse.

Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP eesmärkide ning Eesti spetsiifiliste vajaduste vahel.  „Märkimisväärne osa strateegiakava eelarvest tuleb suunata keskkonna- ja kliimategevusteks ning samal ajal tuleb leida ka piisavalt raha põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ning seeläbi Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin väga hea tasakaalu leidnud,“ lausus Urmas Kruuse.

Strateegiakava raames rakendatakse kokku 55 toetusmeedet. Nende seas on erinevad põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnakavad. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, saaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Lisaks rakendatakse üldise maaettevõtluse arendamise toetusi, erinevaid pindala- ja loomapõhiseid keskkonnatoetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi.

Maaeluministeerium alustas koostöös kõigi asjakohaste majandus- ja sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava väljatöötamist 2019. aastal. Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli enam kui kolme aasta jooksul kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Strateegiakava esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2023. aasta esimeses pooles.

Ohutu toit tagab parema tervise

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE
07.06.2022

 

7.  juunil. tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva, kus on fookuses toidu kaudu levivad  haigused ja vajadusel õigeaegne reageerimine. Selleks, et jätkuvalt säilitada valmidus võimalikeks toidutekkelisteks haiguspuhanguteks, korraldati Eestis koostööõppus.

„Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on maailma rangeimad toiduohutuse standardid ja paigas järelevalvesüsteemid, tuleb Eestiski ette toidutekkelisi haigestumisi,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko.

Põllumajandus- ja Toiduamet teostab järelevalvet toidukäitlejate üle. „Siiski on oluline rõhutada, et toiduohutuse tagamine on ettevõtte ülesanne. Samuti tuleb oma kodus toitu valmistades olla hoolas. Vältimaks toidu saastumist tuleb jälgida hügieeninõudeid ja toitu piisavalt kuumutada. Oluline on ka toidu õigel temperatuuril säilitamine, sest soe ilm soosib  bakterite paljunemist,“ selgitas Jankovenko.

Eelmisel nädalal toimus Põllumajandus- ja Toiduametis Terviseameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööõppus, kus fookuses olid võimaliku toidutekkelise nakkushaiguspuhanguga seotud tegevused.

Soovitused toiduohutuse tagamiseks: 

  • Hoia puhtust. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Eralda valmistatud toit toorest. Hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid eraldi muudest toiduainetest. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid (nuge ja lõikelaudasid). Säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.
  • Küpseta põhjalikult. Küpseta toitu põhjalikult, eriti loomaliha, linnuliha, mune ja mereande. Kuumuta suppe ja ühepajatoite keemiseni, et jõuda kindlasti vähemalt temperatuurini. 70°C. Looma- ja linnuliha puhul vaata kindlasti, et leem oleks läbipaistev ja mitte roosakas. Et kindel olla, kasuta kraadiklaasi. Kuumuta toitu ka teistkordsel soojendamisel põhjalikult.
  • Säilita toitu ohutul temperatuuril. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Kasuta puhast vett ja värsket toitu. Kasuta puhast vett või töötle seda, et olla kindel selle puhtuses. Vali kasutamiseks ainult värskeid ja tervislikke toiduaineid. Vali ohutuse eesmärgil töödeldud toiduaineid, näiteks pastöriseeritud piim. Pese puu- ja juurvilju, eriti juhul, kui sööd neid toorelt. Ära tarvita toiduaineid, mis on ületanud aegumistähtaja.