Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.06.2023

Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Viimaste aastate kriisid, eriti Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, on fookusesse tõstnud Eesti inimeste toiduga varustatuse kriisiolukorras. Regionaalminister Madis Kallas tutvustas täna valitsuskabinetis ministeeriumi ja suuremate toidutootjate, -tööstuste ning kaubandusettevõtete koostöös valminud memo, mis analüüsib praegust valmisolekut toidu varustuskindluse tagamiseks kriisides ja pakub välja lahendusi võimelünkade vähendamiseks.

Kui varasem vaade varustuskindluse tagamisele keskendus varude kogumisele ning varustuskindlust peeti paljuski iseenesestmõistetavaks, siis minister Madis Kallase sõnul on praegune plaan laiapõhjalisem. Toidu varustuskindluse tagamise saab tinglikult jagada neljaks sambaks: isevarustatus, toimepidevus, väliskaubandus ning varud. “Viimasel aastal on põhirõhk pandud just ettevõtete toimepidevuse tõstmisele. Valitsuses täna heakskiidu saanud kava näeb ette toidu tarneahela muutmise kriisikindlamaks eri ministeeriumite vastutusvaldkondadesse jäävate lõikude puhul, aga lisaks ka toiduvarude poliitika uuendamist,“ ütles Kallas.

Maaeluministeeriumi asekantsleri Alo Aasma sõnul on koostöös toidutööstuste esindajatega valminud tegevuskava võtnud arvesse viimase aasta jooksul oluliselt muutunud julgeolekuolukorda ja ohupilti, mis on omakorda toonud esile riskid, mille realiseerumist hinnati varem pigem madalaks. „Kuigi just sõda Ukrainas on olnud suurim ohupildi muutja, siis tegevuskava käsitleb võimalikke kriise ja riske komplekssemalt, sest toidu varustuskindlus peab olema tagatud igas olukorras, olgu tegu tarneahela katkemise, küberintsidentide või millegi muuga,“ selgitas Aasma.

Aasma rõhutas, et tänu Eesti põllumeeste, toidutööstuste ning kaubandusettevõtjate tööle on vaatamata viimaste aastate suurtele kriisidele olnud toidu varustuskindlus lõppkliendi jaoks alati tagatud. „Küll aga teavad tootmise köögipoolt tundvad tarneahela osalised väga hästi, et varustuskindluse tõstmiseks on arenguruumi ja mõnel puhul lausa ka kriitilist vajadust kõigi nelja samba vaates – nii isevarustatuse, tööstuse toimepidevuse, varude kui ka väliskaubanduse tõrgeteta tagamise näol.“

Paljud varustuskindlust puudutavad tegurid on teiste ministeeriumite vastutusalas. „Mul on hea meel, et saime täna valitsuselt mandaadi rääkida asjasse puutuvate ministeeriumitega läbi nende vastutusvaldkonda kuuluvate poliitikate võimaliku muutmise osas,“ lausus Aasma. Asekantsler lisas, et koostööd jätkatakse ka sektoriga – järgmine samm on kriisikommunikatsiooni mudeli loomine. See ühendaks toidusektori paremini ühtsesse infovälja, toetaks kiiremat väljumist kriisidest ning tagaks inimesele parema teenuse.

Valitsuse laua taga lepiti ka kokku, et järgmine kord annab regionaalminister Kallas valitsusele tehtud sammudest ja nende tulemustest ülevaate järgmise aasta alguses.

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.06.2023

 

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Eesti maaelu arengukava 2014–2022 (MAK) vahenditest maksti 2022. aastal välja 128 miljonit eurot. Eelarves olevaid vaba raha saab kasutada  2025. aasta lõpuni.

Täna peeti Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2022 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühise seirekomisjoni istung. Komisjon kiitis istungil heaks 2022. aasta seirearuande, mille kohaselt määrati aastatel 2014–2022 MAKi ligi 1,3 miljardi euro suurusest eelarvest toetust 1,2 miljardi euro eest ning sellest on välja makstud miljard ehk 82%.

„Tutvustasime seirekomisjonile MAK muudatusettepanekuid, mis võimaldavad ka enam kui 750 töötajaga toiduainetööstustel taotleda toetust energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Lisaks kavandame täiendavaid vahendeid suunata nõuandetoetuse rahastamiseks, mis võimaldaks tagada nõuandeteenuse kättesaadavuse käesoleva aasta lõpuni. Uuel aastal jätkub nõuandeteenus Maaelu Teadmuskeskuses uue perioodi vahenditest,“ sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.

„Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks hakkasime sellest aastast lisaks maaelu arengukava toetustele andma ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava toetusi; praegu on veel käimas pindalatoetuste taotlusvoor. Kuni 2025. aastani kasutame paralleelselt kahe programmiperioodi eelarvet,“ rääkis Gorban.

Seirekomisjoniga arutati, millised peaksid olema uute, põllumajanduspoliitika strateegiakavast makstavate toetuste puhul projektide valikukriteeriumid. Istungil tutvustati komisjonile põllumajandusega seotud taristu investeeringute, innovatsioonikoostöö arendamise, kvaliteedikavade rakendamise, tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise, metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute ning maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmise investeeringute toetustingimusi. Nende toetuste taotlusvoorud on plaanis pidada aasta teises pooles või 2024. aasta esimesel poolaastal.

Eesti maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida ja teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise kohta.

 

Täna algas PRIAs toiduainetööstustele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
14. juuni 2023

 

Täna algas PRIAs toiduainetööstustele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Täna, 14. juunil avanes e-PRIAs taotlusvoor toiduainetööstuses tegelevatele töötlemisettevõtetele, kes saavad taotleda toetust 2022. aastal 1. märtsist 31. detsembrini tehtud energiakulu hüvitamiseks. Taotlusi võetakse vastu 21. juunini.

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb, et sel suvel avaneb PRIAs kaks erakorralise toetuse taotlusvooru. „Täna avanenud voorus saavad toetust taotleda toiduainetööstuse töötlemisettevõtted ja 4.-11. juulil põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Kindlasti on tegu väga oluliste toetustega, mis aitavad ettevõtjaid praegustes keerulistes oludes hakkama saada,“ lisab Piret Kljutšivski.

Toetus on välja töötatud, et toetada Eesti toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõime säilitamist. Toetus aitab leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegelevatele ettevõtjatele.

Taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina. Toetust saab ühe taotleja kohta taotleda minimaalselt 1000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot.

Toetust saavad taotleda toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes taotluse esitamise ajal ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal on tegelenud toiduainete tootmisega, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ning lemmikloomade valmistoidu tootmine.

Toetust antakse ainult siis, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvuga vähemalt 10 protsendi võrra halvenenud.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetus oleks võimalik toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2023

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

 Alates tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda.

 Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnab, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteerib Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ jätkab ta.

„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhib Metsman tähelepanu.

Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.

Mardikas on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub lisaks ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3-4 mm.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel https://pta.agri.ee/saare-salehundlane.

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks


Tänavune hiline kevad on mitmes piirkonnas olnud loomade karjatamiseks ebasoodne. Seetõttu on loomakasvatajad ja põllumajandustootjate esindajad pöördunud Maaeluministeeriumi poole sooviga karjatamisperioodi algust edasi lükata. Sellest tingituna algatas Maaeluministeerium määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmise, mille kohaselt võib karjatamisega alustada maikuu jooksul.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel: „Koostöös agrometeoroloogide, rohumaateadlaste ja ka praktikutega otsustasime muuta loomade heaolu toetuse nõuded paindlikumaks. Muudatuste kohaselt võib karjatamisperiood alata 2. mai asemel maikuu jooksul sõltuvalt sellest, millised on ilmastikuolud ja taimiku areng. Karjatamisperioodi pikkus ei muutu, st karjatama peab loomi neli järjestikust kuud; see tähendab, et karjatamisperioodi lõpp sõltub karjatamisperioodi alguskuupäevast.“

Määruses muudetakse ka loomade pidamisperioodi. „Veiseid ja hobuseid, kelle karjatamise eest saab toetust taotleda, peab taotleja oma karjas pidama vähemalt 2. maist 30. septembrini,“ lisas Pärtel.

Lisaks tehakse määruses muudatus, mille kohaselt loetakse veis karjatamise nõude täitmisel sellesse vanuserühma kuuluvaks, kuhu ta kuulus 2. mai seisuga. Näiteks, kui vasikas saab karjatamisperioodil vanemaks kui 6 kuud, ei pea teda karjamaal teise vasikaga asendama, vaid loom loetakse jätkuvalt vasikate vanuserühma kuuluvaks. Toetuse taotleja peab karjatama karjatamisperioodil samas koguseid veiseid, mis ta oli märkinud toetuse taotlusesse.

Loomade heaolu toetuse eesmärk on tõsta loomade heaolu ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade pidamisel rangemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Toetus aitab suurendada karjatatavate loomade hulka ja seeläbi parandada ka rohumaade elurikkust. Toetust saab taotleda PRIAst kuni 15. juunini.

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Juba kaheksandat aastat toimuv Parima talutoidu konkurss alustab taas ning alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlusele registreerima.

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp. Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Sel aastal on  lisaks teistele toiduga seotud spetsialistidega žüriiga liitumas nii mõnedki restoranide peakokad.

Eelmisel aastal osales parima talutoidu konkursil rekordiliselt palju tooteid. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning konkursile oli  hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. „Järjest enam tootjaid tajub selle konkursi kasulikkust. Läbi konkursi soovime tuua esile Eesti taludes toodetud põnevaid tooteid ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Samuti tahame motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele veelgi põnevamaid tooteid,“ selgitab Sepp ning lisab, et konkurss pakub kindlasti väärtuslikke turundusvõimalusi ning võimalust enda tooteid tutvustada potentsiaalsetele klientidele, turustajatele ja jaemüüjatele. „Suurem nähtavus konkursi kaudu võib kaasa tuua laiema turulepääsu ja potentsiaalse müügikasvu. Konkursil osalemine hõlmab sageli hinnanguid ja tagasisidet valdkonna ekspertidelt. See annab väärtuslikke teadmisi, mis võivad aidata kaasa talu jätkuvale edule ja arengule.“

„Parima talutoidu konkursil osalemine on oluline, sest iga tiitel ja ära märkimine on tunnustus tootjale endale, et pingutus on vilja kandnud ja on kinnitus selle kohta, et tegemist on väga hea tootega, kuna osalevaid tooteid hindavad kõrgel tasemel oma ala spetsialistid ja professionaalid. Võidetud tiitlid aitavad toodet paremini müüa ja turundada. Võidutoodet võetakse ka lihtsamini ketipoodidesse sisse. Samuti aitab see kergemini tarbijatel ostuotsuseid teha,  sest märke toodetel märgatakse,“ selgitab eelmise aasta konkursilt Parima maiuse tiitli võitnud Minna Sahver OÜ tegevjuht Siret Elmi. Sama tiitel saadi ka aastal 2016.  Neile, kes on veel kahe vahel, kas osaleda või mitte, soovitab Elmi kindlasti osaleda. „Kui tunned ja tead, et sul on hea toode, kvaliteetsest toorainest, võibolla ka innovaatiline või midagi hoopis traditsioonilist, siis kindlasti osale. Kaotada pole midagi! Kõik osalevad tooted saavad tähelepanu ja see on hea viis oma toodet esitleda ja tarbijatele tutvustada ning seeläbi ka silma jääda.“

Oma tooteid saab konkursile esitada läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Konkursile saab registreerida kuni 12.07.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, et milliseid turundustegevusi ta just vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Taluliit “Eesti loomakasvatust ähvardab suures mahus söödapuudus”

Eestimaa Talupidajate Keskliit väljendab muret loomasööda kriitilise olukorra pärast: “Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab tõsist muret reaalse ohu pärast, mis on seotud loomasööda puudusega. Põhjuseks on äärmiselt keerulised ilmastikutingimused. Põuaste ilmade tõttu ei ole talud suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Kui järgmise 10 päeva jooksul ei saja vihma ja temperatuur tõuseb üle 27 kraadi, võib osa Eesti loomakasvatusest seista silmitsi söödapuudusest tuleneva likvideerimisohuga. Ilmaprognoosid ei ennusta olukorra paranemist.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutab, et olukord on väga  murettekitav ning toob näite 2018. aasta suvest, mil mitmetes riikides, nagu Rootsi, Saksamaa ja Holland, tekitasid karmid ilmastikutingimused teraviljasaagi ja söödatootmise vähenemise. See sundis põllumajandustootjaid ammendama oma talvevarusid ning tõi kaasa karjade vähendamise, sundides talupidajaid saatma oma loomi tapamajja. Kerli Ats rõhutab vajadust leida ühine lahendus loomakasvatajate ja teraviljakasvatajate vahelise koostöö kaudu, kasutades ära olemasolevaid võimalusi.

Airi Külvet, Puutsa talu lihaveisekasvataja, jagab muret põua ja külmakahjustuste pärast ning räägib sellest, kuidas see mõjutab tema karjamaade olukorda.

“Tegelen portsjonakarjatamisega ja hetkel on meie karjamaad veel rohelised ning sööta jätkub,” ütleb Airi Külvet, “Siiski, kui järgmise kuu jooksul sademeid ei tule, kuivavad taastunud rohumaad lihtsalt ära. Eriliselt halvas seisus on silomaad ja heinamaad, eriti need, mis pole looduslikud. Põua ja külmakahjustuste tõttu on taimed väga kehvas olukorras.

Prognoosin, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku vähem kui tavaliselt. Ma pole selles mures üksi – see murrab meid kõiki, eriti neid farme, mis asuvad õhema mullakihiga ja vähem viljakatel maadel. Meie karjamaadel on selgelt näha, et puude ja metsaserva läheduses on niiskus säilinud, mis tähendab, et need alad on külma eest paremini kaitstud ja valmis järgmiseks karjatamisperioodiks. Kuid karjamaade kõrgemad keskosad on kõrbenud.

See olukord meenutab väga Rootsit, mis oli 2018. aastal põua käes,” meenutab Airi. “Eestlased mäletavad seda suve sellepärast, et isegi kõige laisemad farmerid said hea kvaliteediga heina koristada ja seda Rootsi müüa. Täna seisame sarnase probleemi ees, kuna lisaks varasemale põuale on olnud ka pikalt kestvad öökülmad, mis on takistanud taimi kasvamast ja end põua vastu tugevdamast.

2018. aastal tuli Rootsis söödapuuduse tõttu likvideerida kolmandik veiste põhikarjast, mis avaldab mõju nende liha ja piima kodumaisele pakkumisele tänaseni,” selgitab ta. “Rõhutan, et erinevate tootjate, nagu teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate, koostöö aitab meid säästa halvimast.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles teraviljakasvatajaid, kellel on haljasväetisena sissekündmiseks liblikõielisete põlde, koostööd tegema loomakasvatajatega. Taluliit  soovitab taludel üksteist leida läbi kohalike taluliitude.

Oluline teada!
Kariloomade ebapiisav söötmine võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid tagajärgi nii loomadele kui ka toidutootmisele tervikuna:

  • Alatoitumus ja terviseprobleemid: Ebapiisavad toitained võivad nõrgestada immuunsüsteemi, põhjustada haigusi, viljakuse vähenemist ja kasvu pidurdumist.
  • Kaalulangus ja vähenenud tootlikkus: Loomad võivad kaotada kehakaalu ning nende piima- või lihatootmine ja väheneb, mõjutades seeläbi põllumajandustootjate sissetulekut ja loomakasvatussaaduste kättesaadavust.
  • Suurenenud stress ja käitumisprobleemid: Söödapuudus võib põhjustada stressi, agressiivsust, ebanormaalseid söömisharjumusi ning konkurentsi toiduressursside pärast karjas.
  • Majanduslik kahju põllumajandustootjatele: Söödapuudus sunnib põllumajandustootjaid tegema kulukaid alternatiivseid oste, vähendama või likvideerima karja, mis toob kaasa rahalisi tagasilööke.
  • Toiduga kindlustatus ja toidu kättesaadavus: Loomakasvatussaadused on olulised toiduainete tarneahela jaoks ning nende puudus võib põhjustada kõrgemaid hindu ning piiratud juurdepääsu täisväärtuslikule toidule.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
12. Juuni 2023

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest 

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. „Veebilehel esitatakse toidulisandile ebatõeseid ja keelatud väiteid, nagu näiteks kõrvaldab peavalu, nõrkuse kehas, iivelduse, taastab nägemise,“ kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada väiteid, viidates selle meditsiinilisele mõjule, kui antud väide ei ole tõendatud. „Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi,“ jätkab ta.

Käesoleval juhul on tegemist Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info müüja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti jälgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettevõtte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist üle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. Kõik Eestis müüdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.

Soovitused tarbijale:

  • kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;
  • vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;
  • vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata täpsemalt järele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee);
  • tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi;
  • kui üks nendest eelnevatest tingimustest ei ole täidetud, kaalu ostu sooritamata jätmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

 

Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2022

 

Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

Alates augustist saavad ettevõtjad taotleda kuni 200 000 eurot investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks.

„Kuna Eestis on palju mikroettevõtjaid, siis on väga tähtis neid toetada. Toetusega aitame ettevõtjatel investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis parandavad ettevõtete konkurentsivõimet ja annavad võimaluse luua maale uusi töökohti,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas investeeringutoetuse andmise põhjust.

Lisaks pikendatakse 2021. aasta taotlusvoorus toetust saanud projektide elluviimise tähtaega kuue kuu võrra. Pikendus kehtib ettevõtjatele, kes on viinud projekti mahust ellu vähemalt 50%. „Muudatus on abiks ettevõtjatele, kellel on projekt pooleli ja kes kriiside tõttu vajavad lisaaega projekti täideviimiseks,“ lisas regionaalminister. Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks.

Pilootprojektina pakub PRIA oma klientidele uue teenusena juhendamist, et aidata kliente mitmekesistamise toetuse taotluse esitamisel; seda nii enne taotluse esitamist kui ka taotluste vastuvõtuperioodi ajal. PRIA töötajatel on ülevaade kogu toetuse taotlemise protsessist ehk elukaarest. Selle väärtusliku teadmise põhjal saab ette näha võimalikke murekohti, millele juhendaja saab kliendi tähelepanu juhtida – koos saab üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust saab üks ettevõte taotleda kuni 200 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas alates augustist.

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas määruse „Põllumajandusministri ja maaeluministri määruste muutmine seoses maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetusega“.

Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)