Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.02.2019

Maaeluminister: ETKL on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest

Eile, 1. veebruari õhtul andis maaeluminister Tarmo Tamm üle õnnitlused Eestimaa Talupidajate Keskliidule (ETKL), kes tähistas 22. jaanuaril oma 30. sünnipäeva.

„Peretalud on maaelu järjepidevuse kandjad ning maakultuuri säilitajad. Eestimaa Talupidajate Keskliit on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest. See on vastutusrikas töö, mida ETKL on nende aastate jooksul väga hästi teinud. Tänan teid südamest väga hea koostöö eest, olete alati olnud ministeeriumile heaks partneriks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mulle tundub, et  koos ettevõtluse arenguga maapiirkondades on viimastel aastatel maaelu maine inimeste silmis oluliselt paranenud. Mida enam suudame näidata sektori edulugusid ja rääkida sellest, mis maal hästi on, seda paremaks muutub ka inimeste suhtumine. Uusi võimalusi ettevõtluseks pakub üha laienev ühistegevus ja koostöö eri sektorite esindajate vahel,“ lisas minister Tarmo Tamm.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodi 1989. aasta jaanuaris. ETKL on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab talupidajate liitusid, maamajanduslikke seltse ja -liitusid ning keskühistuid. Alates 2017. aastast on ETKL-i tegevjuht Kerli Ats, kes on ka ise noortalunik, pidades Saarde vallas lihaveiseid.

ETKL on Maaeluministeerumi oluline koostööpartner, kellega korraldatakse mitmeid maaelu edendavaid projekte. Üks edukamaid näiteid on sel aastal viiendat korda toimuv üle-eestiline avatud talude päev.

 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.01.2019

Poola toiduks kõlbmatu liha on jõudnud Eestisse, kuid mitte inimeste toidulauale

Eile andis Poola pädev asutus RASFF (toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem) teate vahendusel teada, et edasimüüjate kaudu on veiseliha liikunud teistesse EL liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse. Tarbija toidulauale liha jõudnud pole.

Poola edasimüüjate kaudu jõudis veiseliha Eesti käitlejatele AS Nõo Lihatööstus ja KARIA OÜ. Veterinaar- ja Toiduamet teavitas käitlejaid koheselt RASFF teatest, keda kohustati peatama antud tootepartii edasine käitlemine.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kutsusid Poola ettevõtted ennetava meetmena turult tagasi veiseliha partiid kuna tapamajas ei teostatud lihakehade tapajärgset kontrolli. „Kuna antud partii puhul pole teostatud tapajärgset kontrolli, siis loetakse seda toiduks kõlbmatuks ning seda liha toiduks ei tarbita,“ sõnas Kalda.

Nii Nõo Lihatööstus kui ka KARIA OÜ tegid Veterinaar- ja Toiduametiga koostööd ning kiire reageerimise tulemusel tagati, et veiseliha turule ei jõuaks.

Taust

RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed) on Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem, mis on peamine vahend kiireks reageerimiseks toidu ja söödaga seotud vahejuhtumite teavitamiseks. Kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki on RASFFi liikmed, samuti Euroopa Komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority). Lisaks selle on RASFF täisliikmed Island, Liechtenstein ja Norra.

Töiendus 04.02.2019:

Poola toiduks kõlbmatu liha jõudis ka kolmandasse Eesti ettevõttesse

Poola pädev asutus andis Veterinaar- ja Toiduametile RASFF järelteate vahendusel teada, et Poola külmhoone müüs Eesti hulgimüüjale VKL EXPERT OÜ üle 90 kg tagasikutsumisele kuuluvat veiseliha.

Poola külmhoone teavitas tagasikutsumisest oma kliente ning antud veiseliha partii on VKL EXPERT OÜ poolt kinnipeetud. VTA ametnik teostas ka kohapealse kontrolli ning tuvastas, et kogu partii on ettevõtte laos alles. Seega tarbija toidulauale liha ei jõudnud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2019

Maaelu investeeringute elluviimise tähtaegu pikendatakse

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega neljas maaelu arengukava investeeringutoetuse määruses.

„Viimaste aastate keerulised ilmastikuolud on mõjutanud põllumajandussektoris investeeringute tegemist. Seetõttu pikendasime mitmes investeeringumeetmes investeeringute elluviimise tähtaega. Nii on toetuse saajatel võimalik kavandatud tegevused lõpetada pärast tegevuste elluviimise tähtaja saabumist,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Kuna osa toetuse saajate jaoks on toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev möödunud, rakendatakse tegevuste elluviimise tähtaegade pikendamist tagasiulatuvalt, sest ka nende toetuse saajate puhul on põhjendatud võimaldada lõpetamata investeering lõpule viia. Toetuse saajad, kelle on tekkinud küsimused investeeringute jätkamise osas, peaksid pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ameti poole.

Muudatus tehakse järgmistes määrustes:

• maaeluministri 2015. a 8. mai määrus nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2015. a 18. septembri määrus nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2015. a 30. septembri määrus nr 6 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“;
• maaeluministri 2017. a 26. juuni määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustes tehtav muudatus puudutab üksnes neid toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2016. aastal ja kelle taotlused on rahuldatud. Nende puhul pikendatakse kavandatud tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuses tehtav muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2017. aastal ja kelle taotlus on rahuldatud. Sellistel ettevõtjatel pikendatakse kavandatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt ühelt aastalt kahe aastani.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
28.01.2019

1 . veebruar on mahetootmisega jätkajatel viimane päev esitada toodanguandmed

Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisega jätkajad peavad Põllumajandusametile 1. veebruariks 2019 esitama eelmise aasta toodangu andmed 31. detsembri seisuga.

Esitada tuleb üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuri, seente ja katmikkultuuri saagi, samuti mitteharitavalt alalt korjatud taimede või seente kogused.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ja mesindusega jätkaja peab esitama ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade arvu  liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvu.
Samuti üleminekuaja läbinud loomadelt saadud loomakasvatussaaduste  ja mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused.

Andmed saab esitada kliendiportaalis siin https://portaal.agri.ee/

Mahepõllumajanduse nõuete selgituse tootjale leiab siit http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/nouete_selgitus_2018.pdf
Kõik mahepõllumajandusliku tootmise nõuded on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ ja need leiab siit https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013033?leiaKehtiv

Lähem info:

Olvia Laur
mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist
Põllumajandusamet
tel 671 2659
olvia.laur@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2019

Tamm Brüsselis: valgukultuuride viljelemist tuleb toetada

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 28. jaanuaril Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus põhipunktidest on päevakorras ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipakett ja taimsete valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peavad üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest oluliseks maaelu arengukava vahendite säilitamist järgmisel eelarveperioodil: „Seetõttu on ka Eesti liitunud Soome ja Sloveenia algatatud maaelu rahastamist käsitleva deklaratsiooniga.“

Euroopa Komisjon esitleb kohtumisel aruannet taimsete valkude kasutuse arendamise kohta Euroopa Liidus. Valgurikkad kultuurid on eesistujariigi Rumeenia üks prioriteetseid teemasid.  Tarmo Tamme sõnul on kohalikesse oludesse sobivate ning ettevõtete ja tarbija nõudlusele vastavate valgurikaste kultuuride sordiaretus väga oluline. „Euroopas on söödavalgu defitsiit. Leiame, et tuleviku ÜPP võiks rohkem aidata kaasa valgurikaste kultuuride levikule Euroopa Liidus,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks annab Taani delegatsioon ülevaate antimikroobikumiresistentsuse (AMR) lahenduste rahvusvahelise keskuse asutamisest, et tugevdada AMRivastast võitlust eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga riikides, ja Euroopa Komisjon tutvustab konverentsi „Aafrika seakatku tõrjumine Euroopa Liidust ning metssigade populatsiooni pikaajaline juhtimine“ tulemusi. Viimane päevakorrapunkt on Slovakkia esitatud ühispöördumine komisjonilt kahetise kvaliteediga toodete teema hetkeseisu kirjelduse saamiseks.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsioon ja Eesti Maaülikool korraldavad 13. veebruaril 2018 Tartus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a) Maaelufoorumi 2019. Foorumil arutatakse Riigikogu valimiste eel maaelu arengu, põllumajanduse ja metsanduse aktuaalsetel teemadel ja tutvustatakse erakondade seisukohti erinevates sõlmküsimustes.

Maaelufoorumi fookuses on avaliku huvi ja erahuvi omavahelisi seosed ja põrkumiskohad. Viimased aastad on näidanud, et üha enam põrkuvad omavahel eraomanike huvi ja avalik huvi. Näiteks saatis Metsaseaduse muutmist suur avalik huvi ning erametsaomanike ja looduskaitsjate arusaamad metsade majandamist oluliselt erinesid. Samuti on aastaid päevakorral olnud temaatika, mis on seotud metslindude ja ulukite kahjudega nii metsas kui põllul. Siin vajab põhjalikku arutelu maaomanike, jahimeeste, riigi ja looduskaitsjate omavaheline koostöö ja erinevad rollid. Avalikes huvides on tagada elektrilevi Eestis, kuid millised võimalused on tehnovõrkude talumiskohustuse õiglaseks kompenseerimiseks maaomanikele. Varasemalt teravamalt on esile kerkinud põllumajandustootjate ja mesinike koostöö – kuidas saavutada tasakaal toidutootmise ja loodushoiu vahel. Vastakat arutelu on tekitanud eelnõu väärtuslike põllumaade kaitsmiseks. Vastamist vajavad näiteks küsimused, milliseid piiranguid on mõistlik eraomandi kasutamisele seada lähtuvalt avalikust huvist? Kuidas kompenseeritakse ettevõtjatele ja omanikele seatud piirangud? Kuidas korraldada vastastikku kasulikult erinevate osapoolte koostööd?

Foorumi raames toimub neli temaatilist arutelu:

I arutelu: Jätkusuutlik põllumajandus ja keskkonnakaitse (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

Teemad: taimekaitse ja mesindus, mahepõllumajandus, keskkonnanõuded ja -piirangud

II arutelu: Avalik huvi ja erahuvi (väärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm) (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

Teemad: väärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm

III arutelu: Jätkusuutlik metsandus ja jahindus (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

IV arutelu: Maaelu ja regionaalpoliitika tulevik – kuidas edasi? (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond, Eesti200, Elurikkuse Erakond, Rohelised)

Teemad: Erakondade suur debatt maaelu ja regionaalpoliitika teemadel, lahendused regionaalse tasakaalustuse suurendamiseks, mis toob noored maale? Peegeldused eelnevatele aruteludele.

Foorumi moderaator: ERR ajakirjanik Mirko Ojakivi

Maaelufoorum 2019 algab kell 9.30 tervituskohviga ning lõppeb kell 16.00

Palume üritusele regisreerida SIIN

(Otselink registeerimisele on https://goo.gl/forms/j9kVxH1n0Hyp7Ndl1)

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit tähistab täna 30. juubelit

22. jaanuaril möödus 30 aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutamisest. Keskliit on kõige kauem taasiseseisvunud Eestis tegutsenud põllumajandustootjaid esindav katusorganisatsioon. 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteks on 19 organisatsiooni, milledesse omakorda kuulub pea 1000 talupidajat. Seega on Talupidajate Keskliit  ka suurimaks põllumajandustootjaid koondavaks organisatsiooniks.

„Täna on Talupidajate Keskliidu peamiseks tegevuseks organisatsiooni liikmete huvide esindamine ministeeriumide ja muude ametkondade tasandil. Lisaks edendame lühikesi tarneahelaid ja kohalikku talutoitu läbi Ehtne Talutoit kaubamärgi. Uue tegevusena oleme käivitanud agroturismi arendamise Eestis,“ sõnas Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisas, et oluline on ka traditsioonide säilitamine nagu iga-aastase Talupäeva korraldamine ja parima talu valimine.

„Põllumajanduslikud suurettevõtted on aja jooksul muutunud üha suuremateks ja talude arv väheneb. Samas ei saa traditsioonilist talutootmist miski asendada ning Keskliit peab seisma just traditsiooniliste talude konkurentsivõimelisemaks muutmise eest,“ selgitas talipidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv lisas: „Maaettevõtjate toetamine ja nende soovide ning ettepanekute edastamine otsustajateni on väga oluline. Iga suits maal on tähtis ja selle hoidmise nimel tegutsemine aitab kaasa, et kõik siiski ei lähe maalt linna. Talupidajate Keskliidu ja kõikide taluliitude roll on seista maaettevõtjate ja selle eest, et Eestimaal oleks kõikjal hea elada!“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kõrgeimaks organiks on nõukogu, kuhu kuuluvad Jaan Kiider Saaremaa Talupidajate Liidust, Marika Parv Võrumaa Talupidajate Liidust, Olavy Sülla Pärnumaa Talupidajate Liidust, Ants Aaman Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsist ja nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes on tegev TÜ-s Talukartul ja Raplamaa Talupidajate Liidus.

Eestimaa Talupidajate Keskliit asutatid 22. jaanuaril 1989. aastal Paide Kultuurimajas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2019

Grüne Wochel tutvusid Euroopa ajakirjanikud projektiga „Baltic Sea Food“

19. jaanuaril tutvustati Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche ajakirjanikele ja messikülastajatele rahvusvahelist koostööprojekti „Baltic Sea Food“. Esitluse avasid maaeluminister Tarmo Tamm ja Leedu põllumajandusminister Giedrius Surplys.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul otsitakse projekti „Baltic Sea Food“ raames lahendusi, kuidas kohalikku toodangut seniselt edukamalt ja tõhusamalt äriklientidele pakkuda: „Kuigi piirkond on suur ja igal riigil on oma eripärad, on probleemid enamasti sarnased ning neile saab ühiselt lahendusi otsida. Suur osa põllumajandustootjatest on väikeettevõtted, kellel napib ressursse, et oma tooteid toitlustusettevõtetele pakkuda, ja sageli keskendutakse pigem lõpptarbijatele müümisele.  Piirkonna tootjatele valmistab muret ka toodete liiga väike maht, tarnekindluse puudumine ja logistikaga seotud suured kulud. Koostöös on lihtsam viia kohalikke tooteid senisest enam just äriklientideni.“

Projekti „Baltic Sea Food“ eesmärk on töötada välja ärimudel, mis võimaldaks toiduvõrgustikel pakkuda kohalikke toidutooteid äriklientidele (restoranid, kohvikud, majutusettevõtted, talupoed) senisest tõhusamalt. Projekti esimeses etapis korraldati uuring, et selgitada välja, millised on peamised probleemid kohaliku toidu turustamisel Läänemere-äärsetes riikides.

Mudeli koostamisel arvestatakse oluliste teemadega, nagu näiteks hinnakujundus, tellimuste haldamine, logistikaskeemid ja turundusstrateegiate koostamine. Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mis pakub alternatiivseid lahendusi ja mida saab kohandada vastavalt piirkonna oludele.

Projekti tutvustusüritusel toimus ka piirkonnale iseloomulike toodete esitlus, kus väikest valikut kohalikest toodetest pakkus kümme riiki. Eesti partnerid tutvustasid ajakirjanikele Mooska suitsusaunasinki koos Tahkuranna kurgiga Angla rukkileival, Linnamäe külmsuitsupõdraliha suupistet pohlamoosiga, Briisi Tallinna vürtsikilu vutimuna, mahekartuli ja punapeedi krõpsuga, jõhvikatega serveeritud mett Aare Jõumehe mesilast, Hiiu nõgesemarmelaadi, Liviko Vana Tallinnat, Moe rukkiviina, Mulgi Pruulikoja õlut Libahunt ja Ampstükki.

„Baltic Sea Food“ on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb 14 organisatsiooni kümnest riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Norra, Venemaa. Maaeluministeerium on projekti juhtpartner. Eestist on partneritena kaasatud MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.

Fotod (Maaeluministeerium)

Pressiteenistus
Euroopa Parlament
Pressiteade 16.01.2019

Parlamendiliikmed nõuavad taimekaitsevahendite turule lubamise menetluse tõhustamist

Üldsuse ligipääs kõigile autoriseerimismenetlusega seotud uuringutele ELi raamistik innovatsiooni ja ohutumate taimekaitsevahendite väljatöötamise toetamiseks Eksperdid peaksid läbi vaatama glüfosaadi kantserogeensust puudutavad uuringud

Parlament kiitis heaks resolutsiooni, milles reastatakse ettepanekud pestitsiidide turule lubamise läbipaistvamaks muutmiseks, et parandada üldsuse usaldust lubade andmise menetluse suhtes.

Parlamendiliikmed soovivad, et tagataks üldsuse juurdepääs pestitsiidide autoriseerimismenetluste käigus kasutatavatele uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud tugiandmetele, et tagada läbipaistvus ja võimaldada seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet. Parlamendi pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni raport võeti vastu häältega 525 poolt, 66 vastu, 72 erapooletut. Taotlejad peaksid kõik tehtavad regulatiivsed uuringud registreerima avalikus registris ning võimaldama ajaperioodi märkuste esitamiseks, mille ajal on sidusrühmadel võimalik esitada andmed, et tagada kogu asjakohase teabega arvestamine. Parlamendiliikmed kutsuvad Euroopa Komisjoni üles astuma konkreetsed samme tundlike rühmade kaitsmiseks, et lõpetada pestitsiidide kasutamine pika vahemaa tagant elumajade, koolide, lastehoiuasutuste, mänguväljakute, haiglate, sünnitushaiglate ja hooldekodude läheduses. Parlamendiliikmed nõuavad samuti, et loodaks tõhus turustamisjärgse järelevalve süsteem ja paluvad Euroopa Komisjonil teha epidemioloogiline uuring taimekaitsevahendite tegeliku mõju kohta inimeste tervisele. Ühtlasi soovitakse, et algatataks glüfosaadi ja sellel põhinevate koostiste kantserogeensust käsitlevate olemasolevate uuringute süstemaatiline läbivaatamine ja palutakse Euroopa Komisjonil kehtestada pinnastele ja pinnaveele pestitsiidijääkide piirnormid. Parlamendiliikmed märgivad samuti, et mitu sidusrühma on avaldatud muret läbipaistvuse ja huvide konflikti pärast seoses loataotlejate õigusega valida referentliikmesriik toimeaine heakskiitmise esimesel taotlemisel. Nad paluvad Euroopa Komisjonil suunata uuendamistaotluste hindamine liikmesriigile, mis ei vastutanud eelmise hindamise eest. „Minu jaoks on oluline, et autoriseerimismenetlus on teaduspõhine. Ideoloogiatel ja huvidel ei tohiks siin olla kohta. Sellised otsused ei tohi sõltuda igapäevasest poliitikast või emotsioonidest,” ütles raportöör Norbert Lins (EPP, DE). „Erikomisjon on esile tõstnud tõsiseid puudujääke taimekaitsevahendite turule lubamise menetluses ja EP nõuab nüüd oluliste muudatuste tegemist. Suur toetus erikomisjoni raportile on äratuskell ELi riikide valitsustele ja Euroopa Komisjonile ja teejuhiks ELi kodanike usalduse taastamisel,“  ütles raportöör Bart Staes (Greens/EFA, BE). „Hiljutised paljastused plagiaadi kohta kinnitavad meie komisjoni uurimise tulemusi. Kutsume Euroopa Komisjoni üle vaatama pestitsiidide turule lubamise menetlus ja koheselt läbi viima uus glüfosaadi hindamine,“ ütles erikomisjoni esimees Eric Andrieu (S&D, FR).

Lisateave Vastuvõetud tekst  Videosalvestis arutelust (14.01.2019) Menetlusdokumendid Pressiteade arutelu kohta EP keskkonna- ja rahvatervise komisjonis (06.12.2018) Taustainfo: ELi pestitsiidide autoriseerimise menetlus Norbert Lins (EPP, DE) Bart Staes (Greens/EFA, BE) Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Kohustuslike majandamisnõuete (KM) 2019 nõuete loetelu

Alates 2018 on muudatus KM 1 (nitraaditundliku ala nõuded) nõudes 1.
1.12.2018 jõustus vedelsõnniku laotamist puudutav veeseaduse muudatus, mille järgi on vedelsõnniku laotamine keelatud alates 1. novembrist (varem 15. novembrist). Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist (varem 1. novembrist).

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimuses hoidmise (HPK) nõuded 2019
Muudatused puuduvad.

Info ja trükised
Olulisim info nõuetele vastavuse süsteemi kohta on avaldatud Maaeluministeeriumi https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toetused-ja-riigiabi/nouetele-vastavus ja PRIA http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/nouetele_vastavus/nouetele_vastavus/ kodulehtedel.
Peale kohustuslike majandamisnõuete loetelu kinnitamist täiendatakse kodulehti infoga 2019. aasta kohta.

Märtsis valmib igal aastal koostatav brošüür „Nõuetele vastavus 2019 ja rohestamine“, mis on kättesaadav veebis (trükises on aktiivsed hüperlingid kehtivatele seadustele).

Nõuetele vastavus 2019