Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
21.01.2019

Šaakalid on enim tekitanud kahju lambakasvatajatele

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) talupidajatele suunatud küsitlusest selgus, et šaakal on enim kahju tekitanud lambakasvatajatele. Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal ulatuvad šaakalite poolt tekitatud kahjud lausa üle 30 000 euro.

Šaakal on nimetatud piirkondades murdnud pea 200 lammast (talled, uted), lisaks veel vasikaid. Loomapidajad kurtsid, et paljudele loomadele on tekitatud vigastusi, eelkõige vasikatele ja ammedele ning murtud ja vigastatud loomadele lisaks on ka teised karja loomad hirmunud ning närvilised. Osad vastajad ei olnud aga määratlenud täpselt murtud või vigastatud loomade arvu, kuid väitsid, et kahju on toimunud. Hinnanguline kahju, mida šaakal tekitas, on kokku 30 930 eurot.

ETKL viis läbi küsimustiku, kus soovis välja selgitada kui suures ulatuses ja mis piirkondades on šaakalid tekitanud kahju. Probleemi kaardistamiseks viidi läbi liikmete, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatuse Seltsi seas küsitlus 3.‒18. detsembrini 2018. aastal. Küsimustikule vastas kokku 18 põllumajandusettevõtjat, peamiselt Pärnumaalt ja Läänemaalt. Lisaks olid vastajad Saaremaalt ning Lääne-Virumaalt. ETKL palus ettevõtetel määratleda asukoht, kus šaakal on kahju tekitanud. Küsitlusele vastanud kirjeldasid kahju liigi ja määrasid hinnangulise kahju eurodes ning said lisada omapoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Sealjuures Lääne-Virumaal kokkupuudet šaakalitega ei täheldatud.

„Endise Varbla valla piirkonnas kohtab inimene šaakalit tihemini kui metskitse. Tänu karjakaitsekoertele ja hobustele meil enam murdmisi ei ole esinenud, aga pesakondi on siin iga kilomeetri tagant kuulda,” tõi üks talupidaja välja.

Talunikud tundsid muret, et institutsioonidel puudub siiani tõene info nii arvukuse kui ka leviala kohta. „Kuna tapetud loomade eest ei maksta hüvitist, siis ei informeeri ka talunikud Keskkonnaametit tekitatud kahjustustest,“ tõi üks vastanu välja. Samas tõdeti, et kahjusid tuleks kompenseerida ning ohtu tunti vabalt peetavate loomade üle.

Võimaliku lahendusena pakuti jahimeestele aastaringse küttimise andmist. Kuna šaakal on võõrliik ning tekitab talupidajatele suurt kahju, soovivad talupidajad, et jahimeestele võimaldataks piiramata ajaks jahiluba šaakalite küttimiseks. Samuti leidsid vastajad, et abi on olnud karjavalvekoertest, kelle juuresolekul šaakalid rünnanud ei ole. Lambakasvatajad soovisid, et šaakali jt kiskjakahjude vähendamiseks võiks neid koerte osas koolitada ning nende ostu toetada.

Kokkuvõte küsitlusest – šaakalite kahju 2018

 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.01.2019

Oma tarbeks tapetud põllumajanduslooma ei tohi turustada

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tuletab meelde, et oma tarbeks võib põllumajanduslooma tappa ainult füüsiline isik. Põllumajanduslooma tapmist läbi viival isikul peavad olema vajalikud oskused ja teadmised. Loomseid saadusi võib tarbida üksnes loomapidaja pere.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup tõi välja, et Euroopa Liidu normides kasutatakse oma tarbeks tapmise kohta terminit „private domestic consumption“ ning see on üheselt mõeldud hõlmama põllumajanduslooma tapmist füüsilise isiku poolt enda ja oma perekonna toitmise eesmärgil. “See tähendab seda, et oma tarbeks tapmisel kasutatakse loomset toitu üksnes isiklikeks vajadusteks,” lisab Kaup.

Loomapidaja peab oma tarbeks tapmisel lähtuma loomatauditõrje seadusest ja loomakaitseseadusest, mille kohaselt ei tohi loomale põhjustada kannatusi. Samuti tuleb kasutada looma hukkamisel nõuetele vastavaid vahendeid ning kõrvalsaadused tuleb käidelda selleks ettenähtud kohas. “Veterinaar- ja Toiduamet võtab täiendava tähelepanu alla loomapidajad, kes tapavad loomi enda tarbeks, “ kirjeldab Kaup edasisi plaane.

VTA pöörab erilist tähelepanu toitlustusasutuses ja jaekaubanduses kasutatava liha päritolu kontrollile. Kindlasti ei tohi toitlustusettevõttesse ega kaupluste lettidele jõuda oma tarbeks tapetud põllumajandusloomade liha. Liha saab pärineda üksnes vastavat tegevusluba omavast või teavitatud põllumajandusloomade tapmisega tegelevast ettevõttest.

Loomapidaja, kes tapab looma oma tarbeks peab arvestama järgnevat:

• et tagada loomade heaolu nende tapmisel peab tapjal olema pädevus ja teadmised ning nõuetele vastavad vahendid looma fikseerimiseks ja uimastamiseks;
• oma tarbeks tapmisel tuleb tekkinud loomsed kõrvalsaadused käidelda nõuetekohaselt;
• kui tapetakse oma tarbeks üle 24 kuu vanust veist ning üle 18 kuu vanust lammast või kitse peab loomapidaja teavitama sellest Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi ette;
• sigade Aafrika katku riskipiirkondades tuleb sigade oma tarbeks tapmise puhul sellest eelnevalt teavitada maakonna veterinaarjärelevalveametnikku. Seda selleks, et oleks võimalik teostada sea tapaeelne ja tapajärgne ametlik kontroll ning vajadusel võtta ka proovid sigade Aafrika katku kindlakstegemiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet osaleb lihaveisekasvatajate infopäevadel, kus käsitleb bioohutust. Lisaks võetakse fookusesse oma tarbeks tapmise ning selgitatakse seadusest tulenevaid kohustusi antud tegevusel. Infopäevad toimuvad 21.01 Keavas, 25.01 Märjal ning 05.02 Kõljalas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2019

Tamm Grüne Wochel: Saksa tarbijas huvi äratamiseks tuleb pidevalt tööd teha

Tarmo Tamm külastas täna maailma suurimat põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche, kus traditsiooniliselt on väljas lai valik Eesti tooteid. Messi ametlik partnerriik on sel aastal Soome.

„Eesti stend Grüne Wochel viib külastaja justkui jalutuskäigule läbi metsa, pakkudes mitmekülgse läbilõike Eesti toidust. See on kui aken meie toidumaailma, mis kutsub külastajaid lähemalt kiikama meie puhtaid maitseid ja maitsvaid tooteid,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm Eesti stendi.

Minister Tamm lisas: „Meil tuleb pidevalt teha tööd selle nimel, et rohkem lõpptarbijatele suunatud tooteid leiaks tee Saksamaa turule ning Saksa tarbija hakkaks huvi tundma Eesti toodete vastu.“

Samuti toimub Grüne Wochel rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ tutvustamine. „Baltic Sea Food” on kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada lühikesi tarneahelaid väiketootjate ja kauplejate ning toitlustajate vahel. Projekti juhtpartner on Maaeluministeerium.

„Soovime projektiga anda panuse, et kohalikud tooted jõuaksid lihtsamini ja kiiremalt majustusettevõtete, kohvikute, hotellide ja restoranide menüüdesse ning oleksid külalistele nähtavamad,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Projekti tutvustamiseks toimub laupäeval, 19. jaanuaril Grüne Woche Eesti stendil kümne Läänemere piirkonna riigi ühine esitlus, mille raames tutvustakse Saksamaa pressile ja messikülastajatele meie piirkonnale omaseid maitseid, väiketootjate tooteid ja turismivõimalusi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Projekti tutvustuse korraldab EPKK.

Eesti toitu ja turismivõimalusi tutvustava väljapaneku leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2 (stend nr 106, 107). Eestiga samas hallis asuvad ka teiste Põhja- ja Baltimaade Läti, Leedu, Taani, Rootsi ja Norra väljapanekud. Messi tänavuse ametliku partnerriigi Soome väljapaneku leiab meie vahetust naabrusest hallist 10.2.

Lisainfot Eesti väljapaneku kohta leiab veebilehtedelt www.naturlich-estland.eu ja www.gruenewoche.de. Eesti väljapanekut messil korraldab EPKK. Messil osalemist toetab Maaeluministeerium.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.

Fotod: Maaeluministeerium

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.01.2019

Maaeluminister osaleb maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil

17.−19. jaanuarini osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Saksamaal Berliinis toimuval maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche, kus Eesti on juba 26. korda järjepidevalt esindatud.

„Osalemine maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil annab võimaluse tõsta Eesti toidu tuntust ja tugevdada kaubandussidemeid välisriikidega. Just kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamine on üks võimalus põllumajanduse kasumlikkuse parandamiseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Grüne Woche raames osaleb maaeluminister Tarmo Tamm kohtumisel Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga, kes tutvustab oma seisukohti digipõllumajanduse teemal. Lisaks on kavas kahepoolsed kohtumised Sloveenia, Ukraina, Hollandi, Läti, Leedu ja Gruusia põllumajandusministritega.

Laupäeval, 19. jaanuaril võtab maaeluminister Tarmo Tamm osa põllumajandusministrite 11. tippkohtumisest, mille teema on „Digipõllumajandus – nutikad lahendused tuleviku põllumajandusele“ (Agriculture Goes Digital – Smart Solutions for Future Farming). Eesti väljapanekut messil korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Messil on väljas lai valik erinevaid Eesti tooteid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, aga ka moosid, mesi, kama, leib. Eesti stendi leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.01.2019

Eesti piimatoodetele avati Tuneesia turg

Alates sellest aastast on piimakäitlemisettevõtetel võimalik eksportida oma toodangut Tuneesiasse.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul algas turu avamise protsess juba eelmise aasta suvel. „Tuneesia lisati prioriteetsete piimatoodete sihtturgude hulka möödunud aasta augustis.“ Siis algas protsess loa saamiseks Eesti piimatoodete eksportimiseks Tuneesiasse. „Nüüdseks on Tuneesia importnõuete alusel koostatud sertifikaadi vorm, mille alusel Eesti piimakäitlemisettevõtted saavad eksportida oma tooteid,“ lisas Pihlakas.

Välisturgude avanemine Eesti toiduettevõtete jaoks on üks olulisi suundi VTA töös. Välisriigid jaotatakse turu avamiseks vajalike tegevuste alusel kahte rühma. Esimesse gruppi kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja/või ettevõtte registreerimist. Toodete eksportimiseks piisab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antavast sertifikaadist, mida sihtriik on aktsepteerinud.

Teise gruppi kuuluvad riigid, kus võib olla nõutav kas eksportiva riigi registreerimine või ettevõtte ja toodete registreerimine. Antud grupi riikide puhul võib turule sisenemine olla aastaid kestev protsess. Siia gruppi kuuluvad näiteks Korea Vabariik, Hiina Rahvavabariik, USA ja Jaapan.

Lisaks Tuneesiale on piimatoodetele avatud viimase kahe aasta jooksul ka Türgi, Peruu, Ukraina, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mehhiko turud.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Muudetakse maaelu arengukava maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muutmise eelnõu, millega muudetakse maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi.

„Pikendame tegevuste elluviimise tähtaega, et toetuse saajatel oleks võimalus oma tegevused lõpetada,“ ütles Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik. „Tähtaja pikendamisel oleme  arvestanud, et sobivaim aeg maaparandustööde tegemiseks on maikuust novembrikuuni, mil ei ole veel sügavalt külmunud pinnast ja lund.“

Muudatuse tulemusena saab maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse ja selle uuendamiseks vajalikud dokumendid esitada Põllumajandusametile ühel ajal ehk 1. augustil. Samuti pikendatakse määruse alusel teises taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja üheksa kuuni. Pikendamise vajaduse tingisid halvad ilmastikuolud 2017. aastal.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada vaid neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu. Tegevused on olulises osas ellu viidud, kui kavandatavast investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest. Seoses 1. jaanuaril 2019 jõustunud uue maaparandusseadusega muudetakse maaparandusühistuid käsitlevaid sätteid.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
15. jaanuar 2019

Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs

Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubaduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124,

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa, tel 506 2246

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes

Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2019

Avatud talude päev toimub 21. juulil

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 21. juulil, kuid mitmed talud võtavad külalisi vastu ka päev varem.

„Kõik huvilised võiksid juba varakult 21. juuli oma kalendrisse märkida, et taas Eesti maaeluga tutvuma minna. Kui varasemalt oleme näinud nii teatritalusid kui ka miniloomaaedu, siis ootan huviga, milliseid üllatusi 2019. aasta endaga kaasa toob,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Avatud talude päev on külastajatele hea võimalus kohalike väiketootjatega kontakti loomiseks, taimemüüjatega tehingute tegemiseks, põllumajandusmasinate uudistamiseks, loomade imetlemiseks ja maaelu mitmekesisuse avastamiseks. Sel aastal on mitmed talud avaldanud huvi oma uksed terveks nädalavahetuseks avada, seega saab läbi käia rohkem kohti ja nii ka rohkem näha ja kogeda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on siiski pühapäev, 21. juuli ning vaid sel päeval on avatud kõik osalevad talud,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

„Avatud talude päevast on saamas midagi sellist, mis on iseenesestmõistetav – enam ei küsita, kas see päev tuleb, vaid küsimus on, mis kuupäeval on Eestimaa talud avatud. Olen siiralt rõõmus, et sellest päevast on saanud nii suur ja oodatud sündmus! Jääb vaid loota, et meie taludel ja põllumajandustootmistel jagub energiat osaleda selle sündmuse korraldamisel ning pakkuda meile kõigile maaelu mitmekesisust,“ rõõmustas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab jaanuari keskel ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub veebruari lõpus/märtsi alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2018. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 160 000 korral. 2017. aasta rekord ületati 40 000 külastusega. Kokku avas oma uksed 296 talu, Saaremaa talud olid avatud kogu nädalavahetuse.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Videomeenutus 2018. aasta avatud talude päevast Saaremaal

Avatud talude päev 2019 Facebookis