Keskkonnaagentuur
21.03.2024

Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO₂) pilve.

CAMS atmosfääri koostise prognoos põhineb satelliitide vaatlusandmetel ning sisaldab infot SO₂ hulga kohta atmosfääris. Vulkaanipursked on SO₂ oluline allikas. Pärast purset tehtud prognoos Islandi kohta näitab suurenenud SO₂ koormusega (kuni 10 Dobsoni ühikut) pilve liikumas Põhja-Atlandilt üle Iirimaa ja Ühendkuningriigi, selle saabumist neljapäeval Skandinaaviasse ja siirdumist üle Läänemere. Pilv jõuab reedel Balti riikide, Poola ja Kirde-Venemaa kohale.

CAMS vanemteadur Mark Parrington: „Eelmiste pursetega ei kaasnenud nii palju SO₂ emissioone, et seda oleks saanud vaadelda ja meie süsteemidesse assimileerida. Seekord on SO₂ hulk selgelt vaatlusandmetes näha ja me jälgime hoolega pilve tema teekonnal üle Põhja-Euroopa, kuigi me ei oota sellelt mingit mõju õhukvaliteedile või kliimale.“

CAMS direktor Laurence Rouil: “Vulkaanipursked ja suurte väävliühendikoguste väljalase võivad mõjutada mitte ainult regiooni õhukvaliteeti, vaid ka globaalseid protsesse nagu näiteks osooni hulka stratosfääris. Islandi vulkaanipurske mõjud atmosfäärile ei ole aga nii tõsised, kuid peame siiski oluliseks olukorda jälgida.“

CAMS SO₂ prognoos ennustab pilve teekonda järgmise viie päeva jooksul Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Integreeritud Prognooside Süsteemi põhjal. Prognoosi uuendatakse iga 12 tunni tagant. ECMWF rakendab CAMS teenust Euroopa Liidu nimel. CAMS prognoosid näitavad gaasilist SO2 atmosfääris, kuid ei paku infot vulkaanilise tuha kohta, mis kuulub Vulkaanilise Tuha Nõuandva Keskuse (VAAC) vastutusalasse.

Keskkonnaagentuur
21.03.2024

Räägime metsateemadel suud puhtaks – valminud on saade „Andmete köögipool – mets“

Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Seoses kasvuhoonegaaside, rohemajanduse ja elurikkusega on metsandus tõusnud viimastel aastatel rambivalgusesse. Jah, inimesed ei ole masinad ja on loomulik, et igaühel on oma arvamus – mõni vaatab, et meie metsa kasutatakse liiga intensiivselt; teine arvab aga, et ressurss jääb kasutamata. Siis on metsaomanikud, kellelt oodatakse tooret või hoopis ökosüsteemiteenuseid ja siis oleme meie – andmekogujad, kellelt tahetakse usaldusväärset statistilist infot Eesti metsade kohta.

Keskkonnaagentuuri esimeses „Andmete köögipool“ saates räägime, milliste andmete pealt Eesti metsastatistikat välja anname ja kuidas seda kogume. Avame Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) tagamaid ja mõtiskleme selle üle, miks on lihtne rünnata andmekogujat- ja meetodit. Räägivad Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea ja metsaosakonna juhataja Taivo Denks, vestlust juhib arenduse ja teenuste funktsioonijuht Rainis Uiga.

Täispikast (45 min) saatest valmis ka lühem versioon, mida saab samuti vaadata Keskkonnaagentuuri YouTubest või ka Facebookist(subtiitritega).

Kena rahvusvahelist metsapäeva ja põnevat kuulamist!

Keskkonnaagentuuri pressiteade
18. märts 2024

Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Käesoleval aastal on fookuses tegevused, mis toetavad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist.

22. märtsil algusega kell 10 toimub Keskkonnaagentuuri korraldatud konverents, mis kannab pealkirja „Kliimategevuste eesliinil”.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on agentuur just üks selline asutus, kes toetab kliimategevusi, pakkudes andmeid, et hinnata olukorda ning anda soovitusi edasiseks tegutsemiseks. „Keskkonnaagentuur kogub, jagab ja analüüsib ilma- kliima- ja keskkonnaandmeid. Meie kasutuses on andmed seirevõrgust, radaritelt ning satelliitidelt. Pingutame selle nimel, et meie süsteemid oleksid kaasaegsed, andmed kvaliteetsed ning teenused toetaksid nii majandustegevust, kui panustaksid inimeste turvalisuse tagamisse. Meie kogutud andmed aitavad ühtlasi mõista, mis kliimaga toimub ning kuidas see on muutunud. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on äärmiselt oluline ka õigeaegsete ja asjakohaste ilmahoiatuste jõudmine kõigi inimesteni,“ sõnas Taimar Ala.

Konverentsil astuvad üles erialaspetsialistid ja -teadlased, kes räägivad avaandmetest, hoiatussüsteemi kaasajastamisest, globaalsest soojenemisest, tulevikukliima prognoosimisest ning Läänemere seisundist. Aruteluringis saavad sõna erinevate valdkondade esindajad, et rääkida, kuidas ilm ja kliima meid päriselt mõjutab ning millised andmed ja teenused saavad meid abistada ilma ja kliimaga seotud väljakutsetega kohanemisel ja nende seljatamisel.

Kõik huvilised saavad konverentsil osaleda 22. märtsil kell 10.00 – 14.15. Küsimusi on võimalik esitada veebilehe vahendusel. Konverentsi moderaator on Taimar Ala.

Taust: Keskkonnaagentuur vastutab Eestis ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamise ning nende edastamise ja kättesaadavaks tegemise eest. Ilmainfot saavad muuhulgas ka lennundus- ja laevandusettevõtted, kelle tegevustes ilm olulist rolli mängib.

Keskkonnaagentuur korraldab seiret, jagab andmeid ning analüüsib keskkonnas toimuvat. Terviklik vaade loob eeldused teadmistepõhiste otsuste kavandamiseks riigis, ettevõtluses ja elanike igapäevaelus – selleks, et säilitada turvaline, puhas ja mitmekesine elukeskkond.

Meteoroloogiapäeva toimumist on rahastatud projektist “Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia”, mida rahastatakse Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programmist LIFE.

Ajakirjanikud on oodatud osalema!

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile

Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted oma süsiniku jalajälje hindamiseks nii ettevõtte kui ka toote tasandil. Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele: seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.  

„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu   ̶  mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ja kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heidet.  Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ja rukki kasvatamisega seotud süsiniku jalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsiniku heidet. Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsiniku jalajälge see tööriist paraku hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitu heitekategooriat on ka neil võimalik tööriistaga katta.

„Ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enimkasutatud metoodika organisatsiooni süsiniku jalajälje hindamiseks. Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses alates toormaterjalide hankimisest, nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni,“ rääkis projekti eestvedaja Sandra Salom.

Süsiniku jalajälje hindamise tööriista lõi Sustinere OÜ. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista ning täiendava info ja juhendi leiab portaalist teabesalv.pikk.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
7.03.2024

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad PTA kodulehelt. Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.

Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.

Õigusaktide parema arusaadavuse huvides on Mahepõllumajanduse Koostöökogu poolt koostöös PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialistidega koostatud juhendmaterjal „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2023“.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.