Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis täna, 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

  • Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
  • Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
  • Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
  • Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
  • Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
  • Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
  • Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
  • Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
  • Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
  • PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond, Aare Kasemets, aare.kasemets@agri.ee, 625 6132

Valitsus kiitis heaks ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks Maaeluministeeriumi poolt esitatud ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu, mis korrastab ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Seaduseelnõu eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on üks neljast ELi liikmesriigist Hollandi, Luksemburg ja Malta kõrval, kus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus siiani puudus. Eurodirektiiv näeb ette ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate meetmete ühtlustamist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul luuakse eelnõuga põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esineva ebaausa kaubandustava tõkestamise alused. „Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud.  Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles kokku leppinud ei ole,“ märkis Urmas Kruuse.

Eelnõu kohaselt liigituksid ebaausate kaubandustavadeks teiste hulgas näiteks üle 30 päeva ulatuvad maksetähtajad, ühepoolsed põllumajandustoodete ja toidu tarnelepingu tingimuste muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega, tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, tootjalt üksnes teatud tüüpi veopakendi nõudmine.

Eestis hakkab eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Konkurentsiamet.

Seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg on 1. november 2021.

 

 

Põllumajandus ja toiduainetööstus kohanesid raskustega ning läbisid kriisiaasta edukalt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Maaeluministeeriumis hiljuti valminud 2020. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodne ilmastik soosis taimekasvatust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest. Samuti kasvas Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

„COVID-viirus ei jätnud teiste sektorite kõrval puutumata ka põllumajandust ning 2020. aasta kujunes proovikiviks meie toidutootjatele – samas tuleb põllumehe ja teiste toidu tarneahela osaliste kiituseks öelda, et suudeti kohaneda ning muutuvates oludes saadi edukalt hakkama,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Soodsate ilmaolude toel koguti rekordiline teraviljasaak, piima kogutoodang oli viimaste aastakümnete suurim ning liha kogutoodang suurenes neljandat aastat järjest.“

„Tublid on olnud ka meie toiduainetööstused, kellel läks eelmisel aastal paremini kui töötleval tööstusel üldiselt, samuti jätkas eelmisel aastal kasvu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport,“ sõnas minister.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes mullu 974,3 miljonit eurot. Sellest taimekasvatussaadused moodustasid  48%, loomakasvatussaadused 42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10%. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga 2% võrra.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot, jäädes enam-vähem eelmise aasta tasemele ja see moodustas 16,4% kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Eestist eksporditi 2020. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Teraviljasaak oli mullu 1,6 miljonit tonni, ületades eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit.

Piima kogutoodang oli mullu viimaste aastakümnete suurim — 847 800  tonni. Kasv tugines taas kord lehmade suurenenud produktiivsusele. Piimatoodang kasvas aastases võrdluses 3,2%.

2020. aastal toodeti Eestis liha 79 887 tonni,  mida oli aasta varasemaga võrreldes 5% võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Samas puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta keeruline — hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis, mis oli 13% väiksem kui aasta varem.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade leitav Maaeluministeeriumi kodulehel. Lühikese kokkuvõttega saab tutvuda Maablogis.

15. aprillil kell 12.30-14.00 toimub põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2020. a ülevaate avalikustamise veebiseminar, mis on jälgitav Maainfo Youtube lehel.

 

 

Täna tähistatakse lemmikloomapäeva. Loomapidaja, sina vastutad oma lemmiku eest!

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.04.2021

 

Eestimaalastel on tuhandeid lemmikuid, kellele on tänane päev pühendatud. Igapäevaselt vajavad lemmikut hoolt ja tähelepanu, täna väärivad meie lemmikloomad erilisemat kohtlemist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Darja Injukina sõnul on Eestis väga palju lemmikloomi, kes pole just kõik harjumuspärased neljajalgsed sõbrad. „Lisaks kassidele ja koertele peavad eestlased lemmikutena veel näiteks roomajaid, närilisi, ämblike ja linde. Loodetavasti iga lemmiklooma võtja teadvustab juba enne lõpliku otsuse tegemist, millise vastutuse ta endale võtab sh mõtleb ka sellele, kas ta suudab oma hoolealuse eest hoolt kanda ka n-ö raskematel hetkedel ja päevadel,“ selgitas Injukina.

Juba lemmiklooma ostes on oluline tutvuda looma kasvukeskkonnaga, küsida müüjalt vajalikke dokumente ning enne ostu lemmikuga ka tutvust teha. „Ostjal on alati õigus lasta loom veterinaararstil üle vaadata ning sõlmida müüjaga kirjalik ostu-müügi leping, et tulevikus ei oleks halbu üllatusi näiteks looma tervise osas,. Kahtluste ja kõhkluste korral, on igal ühel õigus tehingust loobuda“ kirjeldas Injukina.

Kuna eestlased armastavad lemmikutena väga erinevaid loomaliike, siis on väga oluline viia end kurssi looma vajadustega. Näiteks millist temperatuuri vajab, kas vajalik on erisööt, millised on loomaliigi tüüpilisemad haigused, et neile vajadusel kiiresti reageerida jne. Kuna loomade ravi võib tihtipeale osutuda kulukaks, siis tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kas suudetakse tagada lemmikule vajalik ravi, mis on üheks loomaomaniku kohustuseks.

Lisaks ravile on oluline ka erinevate loomade vaktsineerimine, sest see aitab ära hoida haiguseid, mis võivad olla isegi surmavad. Seetõttu on väga oluline teostada regulaarseid vaktsineerimisi veterinaararsti juures, kes oskab soovitada, mis vaktsineerimised peaksid lemmikul kindlasti tehtud olema.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas infotunni linnupidajatele 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.04.2021

 

Reedel toimus eriti ohtliku lindude gripi infotund, mis oli suunatud kõikidele linnupidajatele.

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul andis amet ülevaate oma senistest tegevustest ning küsimusi said esitada ka linnupidajad. „Infotunnil anti ülevaade lindude gripi haigusest, kui sellisest, ennetusmeetmetest, ameti tegevustest taudikoldes, kontrollidest lindlatesse ning anti soovitusi ka lindude heaolu tagamiseks. Linnupidajad olid aktiivsed ning esitasid ka täiendavaid küsimusi,“ kirjeldas Sammel.

„Linnukasvatajaid huvitas enim, millal lõpetatakse sees pidamise kohustus. See aga sõltub paljuski sellest, milline on lindude gripi olukord Eestis. Samuti tunti huvi mahedalt ja vabalt peetavaid kanu puudutavate muudatuste kohta,“ selgitas Sammel.

Mahedalt peetavaid kanu tuleb samuti pidada siseruumides ning mune võib jätkuvalt mahedana märgistada, kui lindudel on alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende loomuomaseid vajadusi – kanad peavad saama siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Kui vabalt peetavate munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul, siis ei tohi neid mune enam „vabalt peetavate kanade munade“ nimetusega turustada. Antud nõue rakendub, kui munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul.

Esitlusslaidid on leitavad ameti kodulehelt.

Teadmussiirde ja teavituse toetus laieneb ka kutseõppeasutustes õppijatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudeti teadmussiirde, nõuande- ja innovatsioonimeetmete tingimusi. Muudatus võimaldab pikendada meetmete rakendamise tähtaega kahe aasta võrra ning laiendada teadmussiirde ja teavituse toetuse sihtrühma.

 „Mul on hea meel, et saime võimaluse laiendada toetuse sihtrühma kutseõppeasutuste tasemeõppes õppijatele. Loodan väga, et sellest kujuneb järgmine väike samm, mis aitab tõsta põllumajanduslike erialade atraktiivsust noorte seas,“ ütles Urmas Kruuse.

Kutseõppeasutustes õppijatele suunatud teadmussiirde ja teavituse toetuse tegevused peavad olema seotud loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse või ettevõtete majandamisega.

„Nii tegutsevale ettevõtjale, alustavale ettevõtjale kui ka kutseõppeasutustes õppijatele on oluline tagada võimalused uute teadmiste omandamiseks ning enda oskuste ja teadmiste esitlemiseks,“ märkis Kruuse.

Teadmussiirde toetus võimaldab tutvustada sihtrühmale uusi tehnoloogiaid ja häid põllumajandustavasid, mis omakorda aitab kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegias sätestatud eesmärkideni jõudmisele. Kutseõppe praktiliste tegevuste põimimine teadmussiirde tegevustesse muudab põllumajandusliku teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi terviklikumaks.

Teadmussiirde ja teavituse toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (www.pria.ee) kaudu ajavahemikul 14.–19. aprill.

Talupidajate Keskliit palkab tööle uusi asendustalunikke!

Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.

„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.

Viinamärdi talu lambad

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.

Pajumäe talu on pikaaegne asendustaluniku teenuse kasutaja

Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi

Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”

Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.

Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”

Asendustalunik Kalmer Galka

Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.

 

Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”

Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”

Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee