Avatud talude päev jätkab rekorditega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2018

Avatud talude päev jätkab rekorditega

Pühapäeva hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600).  Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317).  Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saame lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.07.2018

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata −see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Praegust olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku maksame otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Tulevikku silmas pidades oleme maaelu arengukavas ette näinud põllumajanduskindlustustoetuse, mis võimaldab muuhulgas hüvitada ka saagikindlustuse kindlustusmakseid,” lisas minister Tamm.  „Viimased aastad näitavad, et põllumajanduses peab järjest enam mõtlema riskijuhtimisele ja riigi kõrval peavad seda tegema ka põllumehed. Üks võimalusi on investeeringud maaparandussüsteemidesse, sh niisutussüsteemidesse, mille jaoks saame põllumehele tuge pakkuda erinevate maaelu arengukava investeeringutoetuste kaudu.”

Tarmo Tamm tõi ka välja, et erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. „See aga ei tähenda, et me selles küsimuses põllumehele appi ei tule. Oleme ette valmistamas pöördumist nii pankade kui ka põllumajandussaaduste kokkuostjate poole, kutsudes neid üles põllumeeste kohustuste täitmisse seoses põuaga mõistlikult suhtuma. Lisaks oleme sektorit teavitanud, et kui põua tõttu jääb täitmata mõne toetusmeetme nõuded, siis tuleks sellest teatada PRIA-le. PRIA saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda erakorralise olukorra või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel toetust tagasi ei nõuta.”

Eestis oli väga kuiv ja päikeseline kevad ning suve algus. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli maikuus sademeid 60% vähem kui tavapärasel aastal. Põua tõttu on heinakasv sel aastal kehv olnud ja see on viinud loomasööda puuduseni ning selle kvaliteedi vähenemiseni. Erinevate hinnangute kohaselt oli selle aasta esimese niite saagikus vaid 30-50% eelmiste aastate saagikusest. Samuti kannatab põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata.

Maaeluministeerium kutsub inimesi nädalavahetuseks maale

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.07.2018

Maaeluministeerium kutsub inimesi nädalavahetuseks maale

22.juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev, kus kõiki huvilisi ootavad külla pea 300 talu, põllumajandustootmist ja maaettevõtet. 21. juuli kell 12.00 aga antakse avatud talude päevale hoog sisse Raplamaal Juurimaa Tallis, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Maaeluminister Tarmo Tamm kutsub inimesi maaelu mitmekesisust uudistama: „Talude nimekirja vaadates paneb imestama, mida kõike võib maal ette võtta. Näiteks võib mängida golfi puidust varre külge kinnitatud puukingade ja vana jalgpalliga. Maal võib teha tsirkust ja korraldada teatrietendusi, kasvatada eksootilisi linde ja loomi või tegeleda kauni käsitööga. Loomulikult on patt mainimata jätta neid, kes kasvatavad veiseid, hobuseid ja lambaid, tegelevad piimatoodete valmistamisega või kasvatavad vilja. See nimekiri võiks veel pikalt jätkuda. Tulge ja vaadake ise järele!“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant soovitab 22.juulil toimuval avatud talude päeval julgelt ka kohaliku kogukonnaga tutvust teha. „Eriti need inimesed, kes vaikselt hellitavad maale kolimise plaani, võiksid avatud talude päeva tuleviku teenistusse rakendada, sõita unistuste kodukoha kanti ning seal maad kuulata,“ julgustab Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimees Krista Habakukk.

Mitmetes kohtades on vastuvõtjateks kohalikud ettevõtjad, kes on ise ka aktiivsed  külavanemad, külaseltside juhid  või muidu kogukonna eestvedajad. Samuti avatakse mõned külamajad või kogukonnakeskused ja nii saab Habakuke sõnul päris hea pildi sellest, mis ees ootamas. Kel tõsine huvi maale kolida, võiks uurida taristu kohta, samuti seda, millised on kohapeal pakuvad teenused, kuidas saavad lapsed kooli ja lasteaeda, kuidas on sealkandis töövõimalustega – kõige parema tagasiside saab ikka kohalikelt,“ rõhutas Krista Habakukk.

Kogukonnakeskustest on 22. juulil külalisi ootamas Valma kohalik külamaja ja infopunkt ,  Lootvina ühendtalud koondavad oma aktiivsed talud kokku külamaja juurde ning Jaago käsitöötalu Tartumaal kutsub enda juurde naabertalude esindused. Kohaliku kogukonnaga on seotud ka Hiiumaa muuseumile pärandatud talukompleks Kroogi talu Hiiumaal, samuti Luidja Tsirkusetalu Hiiumaal, Pööravere Koolimaja Pärnumaal ning Rõude muuseum  Läänemaal. Jõgevamaal koonduvad Kääpa OTT talud rahvamaja esisele platsile ning ka rahvamaja on avatud, Leedri külas Saaremaal ootab aga uudistajaid Orbu talu Kadakakoda, mis külamaja kogukonnateenusest välja kasvanud.

Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus ning ülevaate taludest annab veebileht www.avatudtalud.ee ja paberkaart avatud talude päeval osalevate taludega. Paberkaardid on saadaval Alexela suuremates tanklapoodides,  Rimi „Talu toidab” lettides, erinevates turismiinfopunktides ja Maaeluministeeriumi valvelauas. Lisaks oma transpordile ja tasuta bussireisidele on taludesse võimalik kohale jõuda ka Elroni rongide ning ELMO Rent elektriautodega.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Avatud talude päev Facebookis

Avatud talude päeva avapauk Facebookis

Eestile tehti rohestamise toetuse osas erand

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2018

Eestile tehti rohestamise toetuse osas erand

12. juulil 2018 toimus Brüsselis otsetoetuste komitee istung, mille käigus hääletati  rohestamise toetuse ökoalade tava erisuse kohaldamise eelnőu üle. Hääletuse tulemusel anti erisuse kohaldamise vőimalus Eestile, Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile

Maaeluminister Tarmo Tamm pöördus juuni lõpus Euroopa Komisjoni pőllumajandusvolinik Phil Hogani poole seoses erakordselt kuiva kevadega, et saada erisust rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude osas selleks aastaks. 2018. aasta aasta mai- ja juunikuu erakordselt kuiva perioodi tõttu anti komitee otsusega erisuse kohaldamise võimalus lisaks Eestile ka Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile.

„Tänu erisusele saavad loomakasvatajad rohestamise toetuse ökoala tava raames varuda ökokesalt loomadele sööta ilma tootmispiiranguta. Kui kehtiva nõude järgi ei tohi ökokesal kuni 15. augustini põllumajandustootmisega tegeleda, siis erandina on 2018. aastal ka sellistelt aladelt võimalik loomadele sööta varuda,“ selgitas maaeluminister Tarmo Tamm.

Hetkel on põua tõttu kõige problemaatilisem heintaimede piiratud kasv, mis põhjustab loomasööda puudust ja selle ebapiisavat kvaliteeti. Heintaimede esimese niite saak oli võrreldes eelmiste aastatega 30-50%.

TALUPÄEVADE KARAVAN 21.-26. AUGUST

Selle aasta suve võtab kokku 21.-26. augustil toimuv suur TALUTOIDU KARAVAN! Karavan liigub läbi Eesti toiduvõrgustike, korraldades pop-up laatasid koos hea toidu ja mõnusa meluga ning jõuab viimaks Saaremaale Upa külla. Seal leiab aset suurem laat ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu  TALUPÄEV. Kuulutatakse välja konkursside PARIM TALU ja PARIM TALUTOIT õnnelikud võitjad ning meeleolu tõstab UUDO SEPA BÄND! Augustikuu küllust pühitseme taas ühises lauas TALUST TALDRIKUNI õhtusöögil. Ühest õigest Saaremaa suveõhtust ei puudu ka lõke ning meeleolukas pillilugu, mis jala rõõmsalt tatsuma lööb.

Kõigil kaheksal laadal saab osaleda osalustasuta, saab sõita kaasa terve karavani  tee  või liituda mõneks etapiks! Igal õhtul ootab karavanirahvast õhtusöök (eelregistreerimisel, omaosalusega) loomulikult värskest talutoidust, et järgmisel päeval oleks jälle jaksu hoogsalt jätkata. Karavani juhib Eesti OTT eestvedaja Emil Rutiku.

Pole vahet, kas olete Taluliidu liige, mõne muu organisatsiooni liige või pole veel kellegi liige, meiega on oodatud liituma kõik talupidajad üle Eesti, kes müüvad ausat talukaupa! Lisaks talutoidule on oodatud ka talukäsitöö.

Tutvuge ürituse KAVAGA: https://docs.wixstatic.com/ugd/0ffa92_f9d460fc751649dd99094d7468122699.pdf

Täitke avaldusevorm , et enda osalemine kindlustada korraga nii laatadel kui õhtusöökidel.
Avaldusevorm osalemiseks: KLÕPSA SIIA

 

 

Avatud talude päevale antakse avapauk 21. juulil

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2018

Avatud talude päevale antakse avapauk 21. juulil

21. juulil kell 12 antakse Juurimaa Tallis järgmisel päeval toimuvale avatud talude päevale väärikas avapauk, millest osa võtma on oodatud kõik huvilised.

„Juba 22. juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev, kus oma uksed avab pea 300 talu ja põllumajandustootmist. Kuigi laupäev on enamikule taludele kiire ettevalmistuspäev, siis tahtsime siiski ka neile võimaluse anda avatud talude päeva avaüritusest osa võtta, seetõttu toimubki avatrall päev varem,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

„Ootame kõiki koos perega avatud talude päeva väärikalt sisse juhatama. Oleme ette valmistanud programmi, kus vaatamist ja kuulamist on igaühele. Juurimaa Talli pererahvas on lahkelt nõus oma kauneid hobuseid tutvustama, PÄTS Sahver annab maitsta värskeid leivatooteid ning meelelahutuse eest hoolitsevad Duo Malva & Priks ja Rohke Debelakk,“ lisas Kertu Kärk.

„Tulge veetke koos sõpradega üks tore päev hobuste ja teiste koduloomade seltsis. Näha saab vahvat hobuste kadrilli ja tutvustame Eestist pärit hobusetõuge. Ootame teid avali südamega,“ kutsus Kristiina Raudnagel Juurimaa Tallist.

Üritusel edastavad oma tervitussõnad maaeluminister Tarmo Tamm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Krista Kõiv Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnast. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumehi esindab kõnega Rapla Põllumeeste Liidu  juhatuse esimees Erki Uustalu.

Sissepääs üritusele on kõigile tasuta. Lisaks põhiprogrammile on võimalik sularaha eest proovida Pärnumaa maitseid, külastada kohvikut, osta käsitööd ning sõita ponidega. Juurimaa Tall asub Raplamaal Märjamaa vallas Loodna külas. Värskeimat infot avaürituse kohta leiab Facebookist.

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 299 talu ja põllumajandustootmist. Taludesse on võimalik kohale jõuda ka Elroni rongide ning ELMO Rent elektriautodega. Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus ning ülevaate taludest annab veebileht www.avatudtalud.ee ja paberkaart avatud talude päeval osalevate taludega. Paberkaardid on saadaval Alexela suuremates tanklapoodides,  Rimi „Talu toidab” lettides, erinevates turismiinfopunktides ja Maaeluministeeriumi valvelauas.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht
Avatud talude päev Facebookis
Avatud talude päeva avapauk Facebookis

 

Baltimaade põllumajandusministrid: ebavõrdne konkurentsiolukord tuleb lõpetada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.07.2018

Baltimaade põllumajandusministrid: ebavõrdne konkurentsiolukord tuleb lõpetada

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Brüsselis. Eesti, Läti ja Leedu maaelu- ja põllumajandusministrid annavad kohtumise käigus Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle ühiskirja, milles väljendavad oma seisukohti uue mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekute asjus.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Baltimaade üks olulisimaid eesmärke endiselt otsetoetuste tasemete kiirem võrdsustamine, et lõpetada praegune ebavõrdne konkurentsiolukord. „Me leiame, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Praegu on näiteks Eestis põllumajandustootmise kulud ühiku kohta 30% kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oli aga otsetoetuste määr hektari kohta 2017. aastal 44% madalam kui EL-i keskmine. Sarnane olukord on ka Lätis ja Leedus,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks toetavad Balti riikide põllumajandusministrid oma ühispöördumises Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite säilitamist praeguse perioodi tasemel, et mitte seada ohtu juba püstitatud eesmärkide täitmist. „Vahendite vähendamine pole õigustatud, sest just II samba abil saab kõige tõhusamalt tegeleda põllumajanduse kitsaskohtadega. Seega arvame, et ÜPP eelarve peab säilima praeguses mahus,“ lisas Tarmo Tamm.

„On tähtis, et kolm Balti riiki teeksid omavahel tihedalt koostööd. Meie majandus- ja kliimatingimused on sarnased, meil on ühised huvid ja eesmärgid. Just seetõttu koostasime kirja ja plaanime selle 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle anda,“ märkis Tarmo Tamm.

Austria Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimesel kohtumisel arutavad ministrid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise teemat. Lisaks on Poola põllumajandusminister Jan Krzysztof Ardanowski tõstatanud põuakahjude teema, soovides erakorralist abi tootjatele. „Toetame Poola ettepanekut põuakahjudest tekkinud kahjude hüvitamiseks, sest ka Eesti põllumees on sellel aastal põua tõttu kahju kannatanud,“ sõnas minister Tamm.

Eesti on liitunud kaheksa riigi ühisdokumendiga, mille üle arutatakse ka põllumajandusministrite kohtumisel. „Komisjoni ÜPP-teemaline ettepanek annab liikmesriikidele senisest suurema võimaluse valida, kuidas ÜPP eesmärkidesse panustada. Siiski leiame, et liikmesriikidel võiks olla veel suurem vabadus otsustada, kuidas ÜPP eesmärke täita: seetõttu liitusime Hollandi, Luksemburgi, Leedu, Läti, Soome, Rootsi ja Taani ettepanekuga,“ lisas Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Mesilaste pidamisega kaasneb kohustus mesitarud registreerida

Pressiteade
13.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Mesilaste pidamisega kaasneb kohustus mesitarud registreerida

Mesindus on üha populaarsem tegevusala, millega tegeletakse nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Ometi puudub paljudel inimestel teadmine, et isegi ühe mesitaru pidamisega kaasneb kohustus see tegevus registreerida. Mainitud nõue on kehtestatud vajadusest, et mesilastel esinevate taudide korral oleks võimalik rakendada ühtseid tõrjemeetmeid ning ära hoida haiguse edasine levik. Kui taudistunud piirkonnas asub mesila, kelle olemasolust pole järelevalveametnikel andmeid, võib tauditõrjel tehtud töö registeeritud mesilatega osutuda nullilähedaseks, kuna hoolimatu mesinik levitab enda teadmata taudi edasi.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul jätavad paljud hobimesinikud mesila registreerimata teadmatusest. “Ka ühe taru puhul lasub mesinikul registreerimise kohustus, mis kaitseb kõigi mesindusega tegelevate inimeste huve,” märgib ta.

Registrisse kantud mesilate asukohad on ka põllupidajatele avalikult kättesaadavad. Vastavalt põllumajandusministri määrusele peab taimekaitsevahendi kasutaja teavitama kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kes on oma mesila olemasolust teada andnud ja kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

“Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud,” lisab Kaup. Registreerimata mesilate puhul põllumeestel vastavasisuline info teabe edastamiseks puudub. Nõnda seavad need mesindusega tegelevad inimesed tarudes olevad mesilased ise ohtu.

Kaup on kokku puutunud ka hirmuga, mille kohaselt hakkavad mesila registreerimise järgselt aset leidma ametnike sagedased visiidid. “Sellisel kartusel pole kindlasti alust. On tõsi, et Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud kontrollivad kõiki tegutsevaid mesilaid, kuid neid viiakse läbi mõistlikkuse piires. Täna kehtiva korra alusel külastatakse mesilaid valdavalt üks kord kolme aasta jooksul.

Mesilasperede kaardistamine hõlbustab mesinike, Põllumajandusameti, PRIA ja Veterinaar- ja Toiduameti omavahelist koostööd. “Mesila asukoht ja mesiniku andmed registris aitavad mesilasperesid paremini kaitsta kõigi võimalike ohtude eest,” rõhutab Kaup protsessi olulisust.

Üksikasjalik informatsioon mesilate registreerimise kohta on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1172 ning PRIA veebileheküljel http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Tegevuskohad.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Suvel selgub taas Eesti parim talutoit

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
12.07.2018

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba kolmandat aastat järjest parima talutoidu valimist, mille eesmärk on tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimatest parimad talutoidud selguvad kaheksas erinevas kategoorias ja võitjad kuulutatakse välja 25. augustil Saaremaal toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on konkursi eesmärk Eesti tublisid talunikke tunnustada, inspireerida ning seeläbi innustada neid rohkem tegelema tootearendustega, mis muudaks neid konkurentsivõimeliseks nii siin kui ka välismaal. Parimatest parimate talutoodete valimise menukust kinnitab ka igal aastal suurenev osalejate arv. “Aasta aastalt võtab konkursist osa järjest rohkem talunikke ning juurde tulnud ka uusi tooteid, mistõttu oleme konkursile toonud ka mitmeid lisakategooriaid,” selgitab Kerli Ats. Sel aastal jagatakse tunnustusi juba 8 erinevas kategoorias.

Eelmise aasta parima talutoidu konkursi võitja Andre juustufarmi perenaise Erika Pääbuse sõnul on väiketalunikele mõeldud võistlusel osalemine ja tunnustuse saamine kasvatanud nende ettevõtte tuntust, mille tulemusena on suurenenud ka kliendibaas. “Konkursi võitmine ja parima talutoidu tiitli saamine on andnud meile kinnitust, et teeme õiget asja. Kindlasti oleme saanud ka julgustust ja enesekindlust uuteks tootearendusteks,” kinnitab juustufarmi perenaine.

2018. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

  • Parim piimatoode
  • Parim juust
  • Parim pagaritoode
  • Parim lihatoode
  • Parim maius
  • Parim tervisetoode
  • Parim jook
  • Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib konkursi peaauhinna*.

Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 16. augustil Tallinnas Academic Food Lab’is. 2018. aasta parim talutoit kuulutatakse välja 25. augustil  Saaremaal Upa külas Suure Tõllu puhkekülas toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval. Hindamiskomisjoni kuuluvad toidublogijad, kokad, ajakirjanikud ja turunduseksperdid. Komisjoni esimees on Eesti Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm, kes on konkursi ideeline autor.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin:

* Peaauhind
Konkursi “Parim talutoit 2018” üldvõitja auhinnaks on võidutoote turundustugi, mis sisaldab järgmist:

  • 2018. aasta parima talutoidu reklaamplakati kujundamine ja loomine
  • 2018. aasta parima talutoidu kvaliteetsed tootefotod
  • 2018. aasta parima talutoidu meediauudise koostamine ja levitamine meediakanalitele
  • Võidutoote valmistanud taluniku persooniloo organiseerimine meediaväljaannetesse

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu mitmeaastasest märgikampaaniast “Ehtne talutoit”, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ning mitmekesisust. Parimat talutoitu valitakse Eestis kolmandat aastat järjest. Eelmise aasta Parim talutoit 2017 võitja oli Andre Juustufarmi juust GRAND OLD. Parim Talutoit 2016 oli Paljumäe talu mahe keefir.

Lisainformatsioon:
Kerli Ats
ETKL tegevjuht
E-post: kerli@taluliit.ee