Rubriik: Üldine

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

21.06.2019

Täna algas ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava koostamine

Maaeluministeeriumis toimus esimene Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ettevalmistava juhtkomisjoni istung. Kava koostamise eesmärk on edendada põllumajandust, toidutootmist ja maaelu.

ÜPP strateegiakava hakkab hõlmama nii põllumajanduse otsetoetusi kui ka maaelu arengu toetusi. Liikmesriikidele on antud senisest suurem otsustusõigus, milliseid tegevusi ja kuidas toetada. See aitab lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. Väga olulisel kohal nähakse ka tegevusi keskkonna ja kliima kaitseks.

„Strateegiakava peab kaasa aitama sellele, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.  Koos partneritega töötame välja lahendused, mis sellele parimal võimalikul moel kaasa aitavad,“ sõnas juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Strateegiakava aluseks on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille koostamisse on olnud kaasatud kõik olulisemad sotsiaalpartnerid.

Esimesel istungil anti ülevaade valdkonna hetkeolukorrast ja vajadustest, mille kohta juhtkomisjoni liikmed saavad oma arvamust kujundama hakata. 2019. aasta sügisel kutsutakse strateegiakava alusel antavate toetuste väljatöötamiseks kokku ka valdkondlikud töögrupid, kuhu on oodatud osalema kõik ühise põllumajanduspoliitika tulevikus kaasa rääkida soovivad organisatsioonid.

ÜPP strateegiakava algatamisega käsikäes käib ka selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva strateegiakava koostamisele, mis võimaldaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikku rakendamist Eestis.

Rohkem teavet: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027

 

Lisatud foto juhtkomisjoni istungilt.

---

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

21.06.2019

Aafrika ja Euroopa Liidu deklaratsioon toetab põllumajanduse arendamist

21. juunil osales maaeluminister Mart Järvik Itaalias Roomas toimuval kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel, kus allkirjastati Aafrika ja Euroopa Liidu deklaratsioon.

„Põllumajandussektor on oluline toiduga kindlustatuse tagamisel ning töökohtade loomisel, eriti maapiirkondades,“ ütles maaeluminister Mart Järvik deklaratsioonist rääkides.

„Deklaratsioonis rõhutatakse ka toiduohutuse olulisust, eriti inimeste õigust tarbida täisväärtuslikku toitu,“ lisas Järvik.

Maaeluminister esines ettekandega digisessioonil, kus jagas Eesti e-riigi ning põllumajandusarengute kogemust.

Deklaratsiooni toetab eraldi tegevuskava, kus muuhulgas rõhutatakse toetust Aafrika põllumajandustoodangu ja -tootlikkuse edendamiseks ning pereettevõtete, toidu kasvatamise ning põllumajanduslike väärtusahelate loomise tähtsust.

Kohtumisele järgneb ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverents, mille ajal valitakse FAO-le uus peadirektor ja FAO nõukogu eesistuja. Minister kohtub ka Alžeeria, Egiptuse, Filipiinide, Kasahstani, Tuneesia ja Ukrainadelegatsioonidega.

Foto: Maaeluministeerium

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.06.2019

Innovatsiooni abil toetatakse kalanduse ja vesiviljeluse arengut

Allkirjastati kalapüügi ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse määrused, et suurendada innovatsiooni abil sektori konkurentsivõimet ja majandustulemuste kasvu.

„Toetuste eesmärk on kindlustada tööhõivet kalanduses ja vesiviljeluses, andes hoogu sektori uuenduslikule ja teadmistele põhinevale arengule,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetuse abil saavad kalandus- ja vesiviljelussektori mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad koostöös teadus- ja arendusasustustega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistuste ületamiseks.

Toetusskeem on välja töötatud koostöös sektoriga ning mõlema toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot taotluse kohta. Omafinantseering on vähemalt 20% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektori ettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga. Muudel juhtudel on omafinantseering vähemalt 50%.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu ja toetusmeetme esimene taotlusvoor on plaanis käesoleva aasta novembris. Taotlusvooru toimumise täpsem ajakava avaldatakse PRIA kodulehel.

Pressiteade
20.  juuni 2019

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotleb tänavu 14 631 põllumajandustootjat

2. maist 17. juunini laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 14 632 taotlust pindalatoetuste ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetuste saamiseks. Seda on 258 taotlejat vähem kui möödunud aastal. Taotlusalune pind hõlmab kokku ligi miljon hektarit. Kokku on erinevaid toetuseliike 17.

Otsetoetuste eelarve on sel aastal  143,9 mln €, üleminekutoetuste eelarve 4,5 mln €, ja MAK pindala- ning loomapõhiste toetuste eelarve 60,5 mln €.

Vastusvõtu põhiperioodil ehk 21. maiks laekus 13 730 taotlust, 902 taotlust esitati hilinenult ning nende puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Ühtset pindalatoetust taotles 14 291 taotlejat 966 000 hektarile, mis on 4000 hektarit rohkem, kui möödunud aastal.

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1434 taotlejat 448 000 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1910 taotlejat 199 000 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 850 taotlejat 32000 hektarile.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell: „Soovitame taotlejatel jälgida taotletud toetuste nõuete tähtaegu ja teavitada PRIAt aegsasti, kui mõne nõude täitmine ei ole mingil põhjusel võimalik. Selleaastaste oluliste tähtaegade meeldetuletustabel on leitav meie koduleheküljelt.“

PRIA asub laekunud taotlusi menetlema, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Kogu vajalik info on PRIA kodulehel www.pria.ee (Toetused -> Taimekasvatus / Loomakasvatus), samuti saab helistada otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks, otsused toetuste kohta 10. detsembriks. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2020.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20.06.2019

Hekseldatud rohu võib jätta kokku kogumata

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas määruse muudatuse, mis annab pindalatoetuste taotlejatele võimaluse sarnaselt kahe viimase aastaga rohumaade hooldamisel hekseldatud rohi põllule jätta. 

„Määruse muudatustega vähendame üldist halduskoormust ning hoiame ära põhjendamatute kulutuste tegemise heksli koristamisel,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“  muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse hekseldamise teel. Samuti ei rakendu sellest aastast hekseldatud rohu kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata.“

Taotluste esitamine toimus 2.‒21. mail elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonnas. Kokku esitati esialgsetel andmetel PRIAle 14 292 taotlust 966 000 ha põllumajandusmaa kohta.

Olete oodatud järjekorras XXVIII Üle-eestilisele Talupäevale, mis toimub sel aastal 13. juulil 2019.a. algusega kell 11.00 Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis.
Talupäeval ootab Teid ees palju põnevat, mis on seotud maaettevõtlusega.

Programm ja tegevused kogu perele:

11.00 Avatakse Talupäeva uksed
12.00 Talupäeva pidulik avamine, parima talu ja talutoidu tunnustamine
14.00 Indrek Taalmaa ühemehekomöödia “Parimad palad”

Toimub põllumajanduse minimess, suur talutoidu laat, avatud on lasteala, miniloomaaed, käsitööala.
Kogu päeva vältel toimuvad vaba laval arutelud päevakajalistel teemadel.

18.00 Talupäeva lõpetamine

Registeerimine maa-alustele ekskursioonidele ja safarile toimub läbi Eesti Kaevandusmuuseumi kodulehe aadressil www.kaevandusmuuseum.ee.
Registeerimisel kasutage märksõna “TALUPÄEV”

TAUSTAINFO:
Talupäev on pika traditsiooniga üritus, mis on aastaid toimunud Jänedal, kuid alates 2017. aastast on muutunud ürituse kontseptsioon selliselt, et Talupäev toimub igal aastal Eesti erinevas maakonnas ja Talupidajate Keskliit korraldab seda koostöös maakondliku taluliiduga. Eelmine aasta toimus üritus Saaremaal koostöös Saaremaa Talupidajate Liiduga ning sel aastal toimub üritus Ida-Virumaal koostöös Ida-Virumaa Talupidajate Liiduga. Juba 28ndat korda toimuva Talupäeva raames tunnustame parimat talu ja kuulutame välja parima talutoidu võitjad, lisaks toimub põllumajanduse minimess ning suur talutoidu laat, kus osalevad talutoidu tootjad üle Eesti. Meie eesmärk on tutvustada ürituse raames Eesti põllumajanduse mitmekesisust ning väiketootmist.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20.06.2019

Maaeluministeerium: hea koostöö Hiinaga tagab ekspordi kasvu

18.–21. juunil külastab Eestit Hiina Tolliameti aseminister Zhang Jiwen, et tutvuda Eesti põllumajandussektoriga, muu hulgas külastatakse mitmeid põllumajandusettevõtteid ning allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum.

19. juunil kohtus Hiina Tolliameti aseminister maaeluminister Mart Järvikuga, kellega allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum toiduohutuse tagamiseks impordil ja ekspordil.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul ei ole koostöö Hiinaga kunagi nii hea olnud, mida näitab ka ekspordi kasv. „Eesti ettevõtted on Hiina turust väga huvitatud, mistõttu oleme nelja aasta jooksul allkirjastanud neli toiduohutuse protokolli: kilu/räim, piimatooted, linnuliha ja lõhelised. Lisaks eeltoodule on järgmiseks soov alustada läbirääkimisi veiseliha, tursa ja maheteravilja protokollide sõlmimiseks,“ lisas minister.

Hiina Tolliameti kõrgetasemelise delegatsiooni külastuse eesmärgiks on tutvuda Eesti järelevalvesüsteemi ja toidusektori ettevõtetega. Järviku sõnul on Hiina inspektorid mitmel korral külastanud Eestit ja veendunud meie järelevalve asutuste heas töös ja ettevõtete võimekuses toota puhast ja kvaliteetset toitu.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on oluline ja viimastel aastatel kasvanud. 2018. aasta eksporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid Hiina 9,9 miljoni euro väärtuses ningvõrreldes eelmise perioodiga on eksport kasvanud 3,5 miljoni euro võrra ehk 55%.

Fotogalerii. Fotod: Simo Sepp/Maaeluministeerium

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.06.2019 

Eesti sõiratootjate kaitstud geograafilise tähise taotluse menetlemine jätkub

Kuuest sõiratootjast koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile taotluse nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena. Novembris esitatud taotlusele andis Euroopa Komisjon tagasisidet, et seda tuleb täiendada.

„Meedias levinud väide, et Euroopa Komisjon olevat lükanud tagasi taotluse saada nimetusele ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ kaitstud geograafiline tähis, ei vasta tõele. Tänavu mais edastas Euroopa Komisjon taotlejatele kommentaarid ja küsimused esitatud taotluse kohta, mis on kaitstud geograafilise tähise taotlemisel tavapärane. Kommentaaride ja küsimuste esitamine ei tähenda taotluse tagasilükkamist, vaid täpsustava info küsimist. Pärast taotlejatelt täpsustava info saamist vaatab Euroopa Komisjon täiendatud taotluse uuesti läbi,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena annab märku sellest, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas.

Taotluse näol on tegu Eesti toidusektori tootjate esmakordse sooviavaldusega registreerida kaitstud geograafilise tähise nimetus juustutootele. „Kuivõrd Eesti jaoks on väga oluline kvaliteetsete toodete väärtustamine läbi Euroopa Liidu kvaliteedimärkide süsteemi, kutsume üles ka teisi tootjaid ja töötlejaid aktiivselt koos kvaliteedimärke taotlema,“ lisas Raudsepp.

Nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimise järel on neid kaitstud geograafilise tähisena lubatud kasutada vaid juhul, kui tootmisel on järgitud nimetuste tootespetsifikaadi tingimusi.

’Vana-Võromaa sõir’ ja ’Setomaa sõir’ on eri nimetused samale tootele – laagerdamata kohupiimajuustule, keedujuustude klassi kuuluvale piimatootele, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool. Traditsioonilisel tootmisel ei kasutata laapfermenti, tööstuslikke juuretisi, lisaaineid ega lõhna- ja maitseaineid.

Registreerimistaotluse esitanud huvirühma kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

Lisainfo: Nimetuse ‘Vana-Võromaa sõir’ / ‘Setomaa sõir’ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena »

Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade
19.06.2019

Rahvusvaheline konverents: kartuli viiruste parem tundmine tagab kvaliteetsema saagi

18.‒21. juunil toimub Eestis Laulasmaal rahvusvaheline kartuli viirhaiguste uurijate kokkusaamine. Konverentsi korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Euroopa Kartuliuurijate Ühenduse (EAPR) ja PVY Wide organisatsiooniga.

Kartul on oluline toit meie toidulaual. Kuid kartul on haigustele ka suhteliselt vastuvõtlik. „Maailmas on teada vähemalt 40 erinevat viirust, mille mõjul võib kartuli saagikus ja kaubanduslik välimus oluliselt väheneda,“ selgitab Piret van der Sman, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori viroloog.

„Teadlased teevad jõupingutusi viiruste tuvastamismeetodite arendamisel ja viiruste mõju uurimisel taimedele. Sellest tööst on kasu meile kõigile! Parem viiruste ja viiruste levitajate tundmine aitab kaasa kartulikasvatuse arengule, tagab parema saagikuse ja kartuli kvaliteedi ning vähema taimekaitsevahendite kasutamise,“ lisab Karme Petrutis, taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja.

Konverentsil käsitletakse kartuli viirushaiguste uurimisega seotud vaatenurki alates diagnoosimisest ja avastamisest kuni taimede ja viiruste koostoimeteni. Kohtumine on suunatud eelkõige uurijatele-teadlastele, üliõpilastele, kuid osalejate seas on ka põllumajandustootjaid, seemnekartuli tootjaid ning valdkonna ametnikke. Osalejaid on 20 erinevast riigist. Esindatud on enamik EL riike, lisaks on delegaate Brasiiliast, Indiast, Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Šveitsist ja Venemaalt.

Programmis on nii suulised kui ka poster-ettekanded, arutelud töögruppides ning ringsõidud seemnekartuli tootjate juurde ja Põllumajandusuuringute Keskuse laboritesse. Kokkusaamise töökeel ja info on inglise keeles http://pmk.agri.ee/eapr2019/

Nädala lõpuni toimuv rahvusvaheline sündmus on väga oluline teadmiste vahetamiseks ja uue info kogumiseks.

Krista Kõivu foto: Osalejad konverentsi poster-ettekandeid uudistamas.

 

Lisainfo: eaprviro2019@pmk.agri.ee