Rubriik: Üldine

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 3. märtsil 2020.a. algusega kell 10.00 Rapla Keskraamatukogus (aadress: Lasteaia 5, Rapla linn)  infopäeva teemal ” FIE varade üleandmine”

Millest räägitakse :

• Võrdleme erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
• Juhendame FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
• Näitame , kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
• Kuidas vormistada üleandmine.
• Lisaks räägime ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast.

Lektoriks Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juht Olavy Sülla

Infopäev on tasuta ja toetatud Eroopa Liidu vahenditest
Viitenumber 612019790651

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida .
Registreerimiseks vajuta siia

Lisainfo telefonil +372  5660 5964 (Olavy Sülla)

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
23.01.2020

Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse

Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) andis Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. See tähendab, et Eestis on suudetud haigus farmidest eemal hoida.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnas, et tegemist on suure tunnustusega. „Kuna Eestis pole kahe aasta jooksul SAKi kodusigadel tuvastatud, siis õnnestus deklareerida SAK vabadus kodusigadel. SAK vaba maa staatus tõstab usaldust ka kaubanduspartnerite silmis ning Belgia näitel võib öelda, et tänu SAKi vaba maa staatuse saavutamisele õnnestus ettevõtetel pääseda oma toodanguga mitmele välisturule,“ selgitas Kalda saavutuse olulisust.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sigade Aafrika katku vastu võitlemisel ning katku seafarmidest eemal hoidmisel ära tehtud suur töö, mida saab ka rahaliselt mõõta. „Kuigi seakatku leide esineb senini metssigadel, on kodusigadest puutumatus hea koostöö tulemus,“ selgitas Korts.

Sigade Aafrika katku vaba staatuse saavutamisele on suure panuse andnud Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Maaülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

SAK vaba maa staatus on OIE poolt antud veel Kanadale, Tsehhile, Belgiale, Kasahstanile ja Mehhikole.

Maailma Loomatervise organisatsioon ehk OIE loodi 1924. aastal võitlemaks loomahaigustega üle maailma. Tegemist on organisatsiooniga, mis vastutab loomade tervise ja heaolu eest kogu maailmas. Organisatsiooniga on ühinenud 182 riiki üle maailma, sealhulgas ka Eesti (1992). OIE ülesandeks on koondada loomahaiguste leviku info erinevates riikides ning töötada välja loomahaiguste ohjamisega seonduvad juhiseid.

Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem.

 „Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane. Arvata võib, et suur huvi erinevat tüüpi talude tegemiste vastu püsib ka tänavu, kui nad juulikuu teises pooles taas üheks-kaheks päevaks külastajatele oma väravad avavad,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

„Järgmise avatud talude päeva toimumisaja kohta hakkavad esimesed küsimused saabuma juba siis, kui eelmine talupäev vaevalt lõppeda on jõudnud – eks seegi kinnitab sündmuse olulisust ka talupidajatele endile, “ ütles Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Seni on avatud taludest olnud igal aastal ligemale kolmandik uued tulijad, mis on kahtlemata märk maaelu elujõulisusest ning samas aitab hoida külastaja jaoks avatud talude päeva taluvaliku mitmekesise ja värskena.“

Avatud talude päev pakub lisaks talude külastamisele ja igapäevase taluelu tundmaõppimisele hea võimaluse luua kontakti kohalike väiketootjatega, teha tehinguid taimemüüjatega, uudistada põllumajandusmasinaid ja loomi ning vajadusel saada vajalikke näpunäiteid esimeste katsetuste tegemiseks põllumajanduse või aianduse vallas. Igal talul on oma programm, millega näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude põhipäev on pühapäev, 19. juuli, mil on avatud kõik osalevad talud. Taludel on võimalus olla avatud ka laupäeval, millest ürituse infomaterjalides edaspidi täpsemalt teada antakse. Näiteks eelmisel aastal olid rohkem kui pooled talud avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab veebruari alguses ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub märtsi lõpus ja aprilli alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2019. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 195 000 korral, mis on 35 000 külastuse võrra enam kui 2018. aastal. Kokku avas oma uksed 311 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.01.2020

Kesk-Euroopas levib linnugripp

 Väga nakkav lindude gripp H5N8 on lisaks Poolale tuvastatud ka Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul taudi Eesti lähiümbruses veel tuvastatud pole, kuid kindlasti ei tohi valvsust kaotada. „Hetkel näeme, et gripi kolded, mis on tuvastatud, asuvad Kesk-Euroopas. Kui aga linnugripi levikut ei suudeta peatada, siis kevadel saabuvad rändlinnud võivad gripi ka Eestisse tuua,“ selgitas Sammel.

Esimesed teated linnugripi puhangutest tulid Ida-Poola kalkunifarmidest ning Poola läänepoolsest osast munakanadel. Kahe viimase nädala jooksul on tuvastatud lindude gripp Ungaris, kus farmides on haigestunud pea 190 000 lindu. Samuti tuli teavitus Poola lääneosast Saksamaa piiri äärest 23 000 ja Rumeenia loodeosast pea 19 000 linnu nakatumisest. Slovakkia läänepiirkonnast tuvastati väiksem leid, kus nakatus üle 20 linnu.

„Kuna lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust, siis toob see kaasa suure majandusliku kahju.“ Lindudele ravi puudub. „Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Sammel gripi ohtlikkust. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

VTA juhib inimeste tähelepanu, et kõnealuseid riike külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ning ei tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi (nt liha, muna), mis võivad haigusetekitajat edasi kanda. Juhul kui on olnud kokkupuuteid lindudega Kesk-Euroopas, siis peab pesema ja desinfitseerima riided ja jalanõud enne Eestisse naasmist. Farmides käimiseks või lindude veoks kasutatud veokid tuleb puhastada ja desinfitseerida enne Eesti territooriumile liikumist.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:
– ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
– korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
– ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
– ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
– vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
– säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
– aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
– eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
– hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
16.01.2020

Eesti tunnistab kehtetuks tiaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load

Toodete Proteus OD ja Biscaya lubade kehtivus lõppeb 3. augustil 2020, kuna toimeaine tiaklopriidi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on tiaklopriidi keelustamise põhjuseks kõrge risk inimese ja loomade tervisele. Tiaklopriid liigitub reproduktiivtoksiliseks aineks ehk võib mõjuda kahjulikult paljunemisele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et tiaklopriidi kasutamisel esineb risk põhjaveele selle laguproduktide leostumise tõttu.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele. Tooteid võib müüa ja levitada ning olemasolevaid varusid kasutada taimekasvatuse hooaja lõpuni 3. novembrini 2020.

Tiaklopriid on laia tõrjespektriga süsteemse toimega insektitsiid ja Statistikaameti andmetel aastate lõikes olnud üks enimturustatavad putukatõrjevahendeid Eestis. Tiaklopriidi sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis turule lubatud teraviljadel, rapsil, kartulil, maisil, maasikal, vaarikal ning köögiviljadel kasutamiseks.

Lähem info:

Eva Lind
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
e-post eva.lind@pma.agri.ee
tel 5551 4314

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Maaeluministeerium pikendab kahes toetusmeetmes investeeringute elluviimise tähtaega

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu pikendamaks investeeringute elluviimise tähtaega mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuses ning põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuses.

„Eelnõu muudatus võimaldab tagada toetusvahendite parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Toetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada.“

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2016. ja 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb mõlema meetme puhul ellu viia 2020. aasta lõpuks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2018. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse kolmandas taotlusvoorus 2017. aastal toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega pikendatakse üheksa kuu võrra. Tähtaja pikendamise vajaduse tingisid eelkõige rohked sügissademed ja oktoobrikuine torm Lõuna-Eestis, mis tekitas paljudesse maaparandussüsteemi ehitistesse rikkeid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Valitsus kinnitas Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks Tiina Saroni

Valitsus kiitis täna heaks maaeluministri ettepaneku nimetada ministeeriumi uueks kantsleriks senine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

„Mul on hea meel, et Maaeluministeeriumi juhtkond saab taas jätkata tööd täies koosseisus. Uuel kantsleril Tiina Saronil on sobilik haridus ja suurepärane valdkonnatundmine, ta on olnud pikka aega lüliks ministeeriumi ja tootjate vahelises koostöövõrgustikus. Tippjuhtide valiku komisjoni hinnangul on Saronil head eeldused kujuneda tugevaks tippjuhiks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Tiina Saron alustab kantslerina tööd alates 9. jaanuarist 2020.

Tiina Saron lõpetas 1982. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia piimatehnoloogia osakonna insener-tehnoloogina ja 2002. aastal  Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, kus omandas ärijuhtimise magistrikraadi.

Enne Maaeluministeeriumi kantsleriks kinnitamist oli Tiina Saron Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige, kus ta koordineeris koja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, kaubanduse, ekspordi ja turunduse valdkonda. Varem on ta töötanud  Eesti Piimaliidus tegevdirektorina (2003 – 2016),  Eesti Põllumajandusministeeriumis loomse päritoluga toidu ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse büroo juhina (1997 – 2003),  Veterinaarametis peaspetsialisti (1994 – 1997) ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadis mikrobioloogi ametikohal (1982 – 1994).

Tiina Saron on tegutsenud eksperdi ja konsultandina paljude rahvusvaheliste projektide juures, avaldanud publikatsioone ja ettekandeid Eesti toitu, toiduohutust ja toidutööstust puudutavates teemavaldkondades.