Sügishoidiste valmistamisel ja müümisel tuleb ametit teavitada

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.09.2020

Valmistades oma koduköögis sügishoidiseid müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Triinu Allika tuletab meelde, et sügisandidest oma tehtud toodete müümisel tuleb teavitada ametit. „Sotsiaalmeedia vahendusel pakuvad paljud hoidiseid müügiks, kuid tegemist on oma koduköögis toidu valmistamisega, mille puhul tuleb ametit teavitada,“ selgitas Allika.

„Kuigi tegemist on hooajalise tegevusega, on oluline järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, tagamaks valmistatavate hoidiste ohutus ja varustades need vajaliku teabega, tuues esile toote nimetuse, koostisosade loetelu, minimaalne säilimisaja tähtpäeva jm,“ kirjeldas Allika.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole.

Taust
Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.
Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.

Eesti toetab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2020

Täna, 21. septembril toimuva Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.

Eesistujariik Saksamaa loodab tänase kohtumise tulemusena  jõuda pikalt kestnud ÜPP reformipaketi aruteludega  oktoobrikuu AGRIFISH-i istungil nõukogu üldise lähenemiseni.

Maaeluminister Arvo Aller täna toimuval Euroopa põllumajandusja kalandusnõukogu istungil võimaliku koroonaohu vältimise tõttu ise ei osale. Eesti seisukohad edastab ja Arvo Alleri nimel esineb istungil Coreper I suursaadik Marten Kokk.

 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taasteke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2021. aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taas levimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluminister taimetervise päeval: taimede tervislik seisund on üha rohkem ohus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2020

19. septembril toimus Tallinna Botaanikaaias Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud taimetervise teemapäev, millega tähistati rahvusvahelist taimetervise aastat. 

Teemapäeva avakõnes pööras maaeluminister Arvo Aller rõhku taimede tervislikule seisundile, mis on ministri sõnul üha rohkem ohus. „Kliimamuutused ja inimtegevus on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust ning loonud taimekahjustajatele uusi levikuviise. Samal ajal on kaubandus ja reisimine viimasel kümnendil kolmekordistunud ning koos sellega on kasvanud oht levitada kahjureid ja haigusi üle maailma,” sõnas minister. „Kaotame praegu taimekahjurite ja -haiguste tõttu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist,” lisas Aller.

Minister sõnas oma kõnes, et taimede kaitsmine kahjustajate ja haiguste eest on palju tõhusam kui hilisemate kahjustustega tegelemine. „Juba laialt levinud ja kohastunud kahjureid ning haigusi on sageli võimatu tõrjuda, mistõttu on nende leviku ennetamine olulise tähtsusega. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana,” ütles Aller.

Maaeluminister autasustas teemapäeval fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutas botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Üritusel oli võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ning osaleda jalutuskäigul botaanikaaias, mille raames räägiti aias leiduvatest kahjustajatest ning taimehaigustest. Lisaks toimus taimeterviseteemaline loeng, mille esitas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd.

Soome ettepanekul ja ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel. Rohkem infot taimetervise aasta kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Fotod taimetervise päevast: https://cloud.agri.ee/s/fKGQ2SZtsBBLg4S

 

Maaeluminister avab Eesti künnivõistluse Kuremaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2020

Maaeluminister Arvo Aller avab reedel, 18. septembril Kuremaal toimuva Eesti künnivõistluse, mis on järjekorras 46.

„Künnivõistluste pikk traditsioon on kinnituseks, et maal on olulisi oskusi, mida antakse edasi põlvest põlve. Üheks selliseks on kindlasti olnud korraliku sügiskünni saladused, mis panevad aluse uue aasta saagile,“ ütles maaeluminister.

„Pöördeliste aegade, lisandunud teadmiste ja kokkuhoiu eesmärgil on püütud kündi asendada erinevate agrotehniliste võtetega, kuid rohepöörde valguses tõuseb künd kui keskkonnasõbralik maaharimisviis tõenäoliselt taas aukohale,“ märkis Arvo Aller.

Reedel asuvad Kuremaal võistlustulle 12 kündjat, kelle seast parimad selguvad laupäeva pärastlõunaks. Arvestust peetakse eraldi tava- ja pöördatrade klassis ning noorteklassis. Tänavuse võistluse võitjad esindavad Eestit tuleval aastal Iirimaal peetavatel künni maailmameistrivõistlustel. 2022. aastal on künni maailmameistrivõistluste korraldamise au juba Eestil.

Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2020

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldavad sel laupäeval Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäeva, millega tähistatakse rahvusvahelist taimetervise aastat.

„Taimetervise teemapäeval soovime juhtida tähelepanu taimetervise valdkonnale ja sellele, miks on taimede tervise hoidmine oluline,” sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Ürituse raames autasustab minister riikliku taimetervise aasta fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutab Tallinna Botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Ministri sõnul ei pannud taimeterviseteemaline fotokonkurss noori märkama mitte ainult terveid ja elujõus taimi, vaid ka taimedega seotud putukaid ja taimehaigusi. „Aktiivne osavõtt näitab, et lapsed ja noored oskavad hästi märgata seoseid taimede ja nende kasvukeskkonna vahel ning eristada tervet ja elujõus taime kahjustunud taimest,” lisas minister.

Teemapäeval on võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega. Lisaks selgitatakse, millega tegeleb Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labor.

Üritusel pakutakse mitmekesiseid tegevusi lastele, taimetervisest räägib Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd ning tehakse lühike jalutuskäik botaanikaaias, mille raames räägitakse aias leiduvatest kahjustajatest ja taimehaigustest. Ürituse päevakava on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel.

2020. aasta on ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutatud rahvusvaheliseks taimetervise aastaks eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. See annab võimaluse pöörata tähelepanu sellele, kuidas taimede hea tervisliku seisundi kaitsmine võib aidata kaasa nälja ja vaesuse vähendamisele, looduskeskkonna kaitsmisele ja üldisele majanduslikule arengule. Ettepaneku taimetervise aasta korraldamiseks tegi 2015. aastal Soome.

Metsaomanikud ootavad justiitsministrilt abi põhiõiguste eest seismisel

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Omanike Keskliidu
Pressiteade
10. september 2020

 

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit ootavad justiitsminister Raivo Aegilt sekkumist planeerimisseaduse muutmise protsessi ning omanike põhiõiguste kaitsmist. Rahandusministeeriumil on plaanis planeerimisseaduse muutmise käigus muuta metsaseadust ja anda omavalitsustele piiramatu õigus metsaraiet piirata ning omandiõigust kitsendada. Selline muudatus võtaks metsaomanikelt kindluse, et nende omandi kasutamise piirang saab toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna tsiteerib Põhiseadust, mille § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja omandi kasutamisele seab kitsendused seadus. „Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud tuleb eelnevalt maaomanikuga läbi rääkida ja kui kompromissi ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule hüvitise maksmiseks,“ selgitas Pärna omanike ootusi.

Rahandusministeeriumi hinnangul peavad omavalitsused planeeringute koostamise käigus hindama kavandatud piirangu proportsionaalsust ja kaaluma piirangute hüvitamist. Omanike esindusorganisatsioonide jaoks on aga selge, et ministeerium ei soovi hüvitise küsimust otsesõnu seadusesse kirja panna. Selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on sellise suhtumisega mitme omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus juba kokku puututud.

„Näiteks Saaremaal on vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud, kuna ollakse teadlik menetluses olevast ettepanekust eemaldada metsaseadusest maaomanikega kokkuleppe saavutamise klausel,“ rääkis Andres Talijärv.  „Omandi põhiõiguse piiramisel on vajalik leida tasakaal üldiste ja üksikisiku huvide vahel,“ rõhutas ta koostöö ja suhtluse olulisust omavalitsuse ja maaomanike vahel. „Täna planeeritud muudatuste puhul näeme taaskord, kuidas riik soovib tekkiva kahju tõendamise koormise ja kohtukulud omanike õlule lükata,“ selgitas Talijärv.

Minister Raivo Aegile saadetud kirjas paluvad Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamise käigus eeltoodud probleemi lahendamiseks sekkuda.

Noortaluniku toetust taotlevad 134 noort ettevõtjat 5,3 miljoni euro ulatuses

2.Septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 134 noortalunikku. Taotluste kogusumma on 5 344 237 eurot. Eelarves on toetusteks ette nähtud 3 750 000 eurot.

 Maaelu arengukava 2014-2020 noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud meetmest on kuni 40-aastastel ettevõtjatel võimalus saada ühekordset toetust kuni 40 000 eurot. Enamus taotlejatest soovibki saada maksimaalset summat.

Kõige enam taotlejaid oli Tartumaalt (20). Järgnesid Saaremaa (13) ja Võrumaa (12). Noorte seas on kõige populaarsemaks tegevusvaldkonnaks puuvilja- ja marjakasvatus, järgnesid veislaste ja pühvlikasvatus, teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetust soovitakse saada erinevate tegevuste jaoks – näiteks põllumajandusliku hoone ehitamiseks, traktori soetamiseks ning maa ostmiseks.

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused koostab PRIA 25. novembriks 2020. a.

MES-i kalandussektorile pakutavate laenude intressid muutuvad soodsamaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.september 2020

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingud, mille kohaselt muutuvad ettevõtjate jaoks soodsamaks nii Euroopa Kalandusfondist (EKF) 2007–2013 kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 rahastatavad laenutooted.

 „Selle sammuga soovime toetada ettevõtjad COVID-19 põhjustatud kriisist väljatulekul, kelle jaoks muutuvad soodsamaks nii EKF-i kui ka EMKF-i meetmetest rahastatavad laenutooted. Asjakohased muudatused on juba tehtud põllumajandussektorile, nüüd soovime kaasa aidata ka kalandussektori arengule,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Muudatusega ühtlustatakse MES-i pakutavate laenude hinnastamist, mis muudab COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale soodsamaks ka EKF-ist ja EMKF-ist rahastatavad laenutooted. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud kriisist ja eriolukorrast on MES-il tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus ettevõtja taotluse alusel vähendada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks. Muudatus võimaldab langetada nii juba sõlmitud laenulepingute kui ka uute laenulepingute intresse.

Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
02.09.2020

Sigade Aafrika katku haige metssiga leiti 25. augustil Raplamaalt Rapla vallast Toomja külast.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole. Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega,“ selgitas Kristian.

Antud juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks meie seafarmidele. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla ja metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.

„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. „Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades,“ kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.

Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Samuti tuletame meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Lisainfo:
EJS tegevjuht Tõnis Korts
602 5973
tonis.korts@ejs.ee