Maaelu Edendamise Sihtasutus andis 13. novembril  üle parima maamajanduseriala õpetaja aunimetuse ning kuulutas välja parima taimekasvataja

Pressiteade
16. november 2020, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegi 13.novembril  teatavaks aunimetuste saajad, 2020. aasta parima maamajanduseriala õpetaja ja 2020. aasta parima taimekasvataja teraviljakasvatuse valdkonnas.

MESi moodustatud komisjon valis parimaks maamajanduseriala õpetajaks Järvamaa Kutsehariduskeskuse taimekasvatuse õpetaja Kaja Marrandi.

„Tänavune parim kutseõpetaja on  mitmekülgne ja töökas oma valdkonna spetsialist. Ta ei ole ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuse  kutseõpetaja, vaid annab tunde ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis taimekaitse valdkonnas ning  viib läbi põllumeestele taimekaitse koolitusi üle Eesti,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Samuti kuulutati välja parima taimekasvataja 2020. Kokku oli kolm kandidaati: Marko Satsi (Kehtna Mõis OÜ), Ahti Aruksaar (Viljameister OÜ), Andre Randoja (Aaspere Agro OÜ).Parimaks tunnustati Ahti Aruksaar.

„Sellel aastal valisime parimat taimekasvatajat teraviljakasvatajate seast. Võitjat iseloomustavad stabiilselt kõrged saagid ning väga head tulemused viljelusvõistlustelt,“ põhjendab MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg valikut.

Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega teraviljakasvatuse valdkonnas skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest

Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

 

Käibemaksu langetamine soodustaks kodumaise puu- ja köögivilja tootmist ja tarbimist

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI AIANDUSLIIT

PRESSITEADE
12.november 2020

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes võib väita, et see aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui tarbimist.

„Käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. Eesti võime ennast varustada kodumaiste puu- ja köögiviljaga on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80% kartulist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis – Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puu- ja köögiviljale vajalikuks. Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ning aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

„Meie naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puu- ja köögiviljale 5-protsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui puu- ja köögivilja tarbimisele. Käibemaksu määra langetamise järel suurenes Lätis puu- ja köögivilja tarbimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ning varimajanduse vähendamisele,“ rõhutas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Läti põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögivilja hinnad ligi 12%. Alates 2018. aastast on Lätis puu- ja köögivili olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puu- ja köögiviljasektoris on kasvanud 9%, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45%. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6%.

Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varasemalt on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

 

Täiendav informatsioon:

Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit, tel 52 59 744, aiandusliit@aiandusliit.ee

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats, juhataja, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 475 660, kerli@taluliit.ee

 

Tallinna ümbruses levib taas koerte katk

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2020

 

Tallinna lähedastest valdadest on leitud mitmeid koerte katku haigestunud rebaseid, mistõttu palub Veterinaar- ja Toiduamet koeraomanikel jälgida, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud.

„Kuigi käesoleva aasta alguses saime mitmeid teateid koerte katku juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal, oli olukord kuni oktoobri lõpuni rahulik. Viimasel ajal on Tallinna ümbruse valdadest tulnud aga mitmeid teateid haigetest rebastest,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup.

Koerte katku levimist rebastel on täheldatud Viimsi, Jõelähtme, Saue ja Saku vallas. Haigusdiagnoosi kinnitamiseks tellis amet uuringud Veterinaar- ja Toidulaborilt ning need osutusid positiivseks.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab igas eas koeri, kuid eriti kutsikaid. Koera kaitsmiseks selle haiguse eest tuleb oma lemmikut korrapäraselt koerte katku vastu vaktsineerida,“ sõnas Kaup. „Kui koer on vaktsineeritud ja vaktsiini mõju kestab, siis võib temaga vabalt ka metsas jalutada.“

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
    • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
    • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
    • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

COVID-19 kriisi mõjusid leevendavat erakorralist toetust taotleb 48 toidutöötlejat

Põllumajanduse Registrite
Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
9.11.2020

 

4. novembril lõppes Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames toidutöötlejatele antava COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abi taotluste vastuvõtt. Kokku esitati 48 taotlust summas 616 000 eurot.

Arengutoetuste osakonna arendusbüroo juhataja Rauno Aun ütleb: „Esitatud taotluste põhjal võib öelda, et maailma tabanud koroonakriis on meie toidutöötlejate tegevust oluliselt mõjutanud. Taotlejad on müügiedendusplaanides välja toonud tegevused, millega nad soovivad siseneda nii lähi- kui kaugturgudele. Lisaks lähiriikidele plaanitakse uute toodete ja tehnoloogiatega siseneda näiteks Lõuna-Korea, Hiina ja Jaapani turgudele. Toetust küsitakse peamiselt välismessidel osalemiseks, tootearendustegevusteks, turunduskampaaniateks jms.“

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetus on mõeldud toidutootjatele ja -töötlejatele, kes on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjad ning kelle ettevõtete tegutsemisvõimalusi on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud oluliselt kahjustanud. Toetus aitab lahendada likviidsusprobleeme, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu neil ettevõtetel, kes turustavad põllumajandustooteid ja toidukaupu välisturgudel. Toetust antakse kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks kavandatud teavitus- ja müügiedendustegevusteks.

Toetuse suurus sõltub ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibest ja võib ulatuda maksimaalselt 25 000 euroni ettevõtja kohta. Eelarves on toetuseks ette nähtud 1 522 000 eurot.

PRIA hindab taotlusi määruses toodud hindamiskriteeriumite alusel ja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Toetus makstakse välja 2020. aastal.

Valitsus toetas ettepanekut eraldada põllumeestele 12 miljonit eurot koroonakahjude hüvitamiseks

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.11.2020

 

 

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

 

„COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust,“ tõdes maaeluministerArvo Aller.

 

„Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot.  Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem,“ lisas minister.

 

Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.

 

Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.

 

Aianduses on suur hinnasurve seoses COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.

Valitsuse otsus põllumajandust erakorraliselt toetada annab kindlustunnet

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
5. november 2020

 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid tunnustavad tänast valitsuse otsust eraldada põllumajandussektori toetamiseks 12 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja MTÜ Eesti Noortalunikud hinnangul annab riigipoolne toetus hea võimaluse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektoris.

“Peame väga oluliseks, et valitsus osutab nendel keerulistel aegadel abikäe Eesti põllumajanduse olukorra leevendamiseks. Kuigi riik ei suuda üheski kriisis kõiki kahjusid hüvitada, siis on väga tähtis, et erakorralise toetuse abil suudetakse kõige suuremaid probleeme ära hoida. Keerulistel aegadel on oluline anda põllumajandusettevõtjatele kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Käesolevas majanduskriisis on kõige enam kannatanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektor ja maheteraviljakasvatus, mistõttu tuleks valitsuse poolt eraldatud vahendid suunata just nende sektorite olukorra leevendamiseks. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu on riigi abi raskuste ületamiseks väga vajalik,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eesti põllumajandusettevõtjate probleemid on tekkinud madala turuhinna, turustamisraskuste ja liikumispiirangute tõttu. Praeguses ebakindlas majandusolukorras peame valmis olema keerulise turuolukorra jätkumiseks, mistõttu on iga samm ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks äärmiselt oluline,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MTÜ Eesti Noortalunikud saatsid oktoobri lõpus valitsusele pöördumise, milles palutakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Tänane valitsuse otsus annab olulist leevendust, kuid põllumajandusorganisatsioonid jätkavad läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et puudu olevad vahendid lisataks järgmise aasta riigieelarvesse. Põllumajandussektorit on järgmise aasta suveni võimalik toetada Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku reegleid silmas pidades. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

 

Assamalla juhtum – ametnikud kontrollivad olukorda iga päev

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

04.11.2020

 

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on teostanud Assamalla külas asuvas Alatfar OÜ loomapidamishoones kontrolli ning nõudnud omanikult kohest puuduste kõrvaldamist ja loomade heaolu tagamist.

 

Loomade heaolu on üks VTA prioriteetidest ning kindlasti ei tolereeri amet loomade hooletusse jätmist ning reageerib saabunud kaebusele esimesel võimalusel. Nõnda toimiti ka seekord. VTA sai antud juhtumi kohta info pühapäeva õhtul ning esmaspäeva hommikul  reageeriti, minnes ettevõtet kontrollima.

 

Loomapidaja tegevust nõuete täitmisel – loomadele vajalike pidamistingimuste ja söötmise tagamist – on alates olukorraga tutvumisest kontrollitud alates esmaspäevast iga päev. Selliste kontrollidega jätkatakse kuniks on veendumus, et tuvastatud probleemidele on leitud eesmärgipärased lahendused ja need on rakendatud. Loomapidaja teeb ametiga igakülgset koostööd ja on järginud talle antud juhiseid. Loomade elu ja tervis pole hetkel ohus.

 

Pühapäeval saabunud info oli ametnikele uus ning see tuleb selgelt eristada juunikuus esitatud kaebusest ja kontrollist. Juunikuus laekunud vihje järgselt teostatud kontrollkäigul veenduti, et loomade elu ja tervis polnud mingilgi viisil ohustatud ning loomapidajale anti vajalikke selgitusi loomade heaolu tagamiseks.

 

Amet on väga tänulik inimestele, kes on teavitanud hättasattunud loomadest ning kinnitame, et kõigile esitatud vihjetele reageeritakse.

 

Antud juhtumi valguses juhib amet tähelepanu ajaolule, et teise isiku territooriumile või ehitistesse sisenemise õigus loomade heaolu kontrollimiseks on Veterinaar- ja Toiduametil, kui järelevalveorganil. Seega palume inimestel loomade heaolu küsimustes kindlasti ametiga ühendust võtta ning ise loomapidamishoonetesse mitte siseneda. Selline teguviis võib heasoovijale inimesele kaasa tuua pahandusi. Samuti on oluline meeles pidada, et loomade suremise põhjuseks võib olla ka mõni loomataud, mispuhul on oht, et loomapidamiskohtadesse sisenenud isikud võivad kanda ohtliku taudi edasi.

 

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
2.11.2020

 

Igal aastal peavad mesinikud kahel korral teatama põllumajandusloomade registrile mesilasperede arvu mesila(te)s. 1. novembrist algas teistkordse teatamise periood, mis kestab kuni 15. novembrini.

Mesinikel tuleb mesilasperede arv teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIA mesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, pidi olema registrisse kantud hiljemalt 1. novembril 2020. aastal.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin ütleb: „Informeerime andmete esitamise kohustusest e-posti teel kõiki mesinikke, kellel on mesila registrisse kantud ja kliendiandmetes on olemas toimiv elektronposti aadress. Oleme teavitusi tõhustamas, et meeldetuletusi saadetaks mesinikule seni, kuni mesilasperede arv on teatatud või kuni mesila on registrist kustutatud. Sellega soovime parandada andmete kvaliteeti, et registris oleks nii mesila kui ka mesilasperede arv korrektsed.“

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Abi saab küsida PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.