Rubriik: Pressiteated

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
19.10.2020

1920.aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu.  100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.

Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.

„ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist,“ sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.

100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

„Seemnekontrolli analüüsimeetodid on kõige konservatiivsemad ja püsinud muutumatuna rohkem kui 100 aastat,“ ütlebKristina Soon, PMK seemnekontrolli labori juhataja. „Muutunud on vaid vahendid mille abil analüüse tehakse – luupide ja luuplampide asemel on kaasaegsed mikroskoobid, heegeldatud idanevuslappide asemel on kvaliteetne idanevuspaber, aknalaual kasvatamise asemel kasutatakse reguleeritava valgus- ja niiskus režiimiga kasvatuskappe.“

Taustaks:

PMK seemnekontrolli labori töö eesmärgiks on määrata põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete seemne kvaliteeti: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid taimehaiguseid, seemnetega levivaid taimehaiguseid, tuulekaera sisaldust, eluvõimet, laokahjurite esinemist. Labor on akrediteeritud ISTA poolt ja omab õigust välja anda ISTA Sertifikaati-OIC (Orange International Certificate), millega saab Eesti seemnetootja minna rahvusvahelisele turule.
2019. aastal analüüsiti PMK seemnekontrolli laboris kokku üle seitsme tuhande proovi, mis teeb ühe töötaja kohta 440 proovi. Võrdluseks, et 1920. aastal analüüsiti seemnekontrollijaamas 122 proovi töötaja kohta.

Rohkem infot ajaloo kohta: https://pmk.agri.ee/et/laborid/seemnekontrollilabor10

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.oktoober 2020

Reedel, 16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. juubel. Maailma toidupäeva fookuses on seekord targad lahendused tervisliku toidu jaoks. Toidupäeval kutsub FAO üles riigijuhte ja poliitikuid, toidutootjaid ja kodanikke üle maailma mõtlema oma rollile toiduga kindlustatuse tagamisele.

Oma 76-ndat tegevusaastat alustav FAO on välja arvutanud, et toitu toodetakse kalorite mõttes maailmas piisavalt ja enamgi, probleem on toitainete jaotuses. Arengumaad nõuavad, et ei räägitaks alatoitlusest kalorite mõttes, vaid pigem alatoitlusest tervislikkuse mõttes. Paljudes riikides saavad inimesed küll piisavalt kaloreid, aga mitte vajalikke toitained. See on põhjuseks, miks valiti seekordse maailma toidupäeva fookusesse targad lahendused tervisliku toidu jaoks.

„FAO raport kinnitab, et ebatervisliku toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad kui oskame endale igapäevaselt teadvustada. Piltlikult öeldes kaevame me endale samal moel jätkates hammastega hauda, sest ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamiseks põhjustajaks. Ülekaal ja rasvumine on nimetatud haiguste olulisemaks riskifaktoriks,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.  „Näiteks oli  2016. aasta 57 miljonist surmast 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega,“ lisas Aller, toetudes FAO hiljutisele raportile.

Kui praegused toidutarbimisemustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas. Samal ajal võiks tervislikule toitumisele üleminek tuua kaasa otseste ja kaudsete tervisekulude hinnanguliselt kuni 90-protsendilise vähenemise, luues märkimisväärse kokkuhoiu, mis aitaks teha investeeringuid tervislike toitude hindade langetamiseks. Täna on tervisliku toidu hind kuskil 60 protsenti kõrgem kui lihtsalt piisavate toitainetega toidu hind.

Alleri sõnul toob Euroopa roheleppe toitu puudutav osa Talust taldrikule oma all-eesmärkidena esile nii targa tootmise kui targa tarbimise. „Ühelt poolt tuleb toidutootjatel pingutada selle nimel, et toota sama kogus toitu vähemate väetiste, taimekaitsevahendite või ebatervislike lisanditeta, teiselt poolt peaksid ka tarbijad oma ostuotsustega andma signaale, et nad eelistavad tervislikku toitu ja vähendama toidu raiskamist,“ ütles Aller.

Hiljuti Nobeli rahupreemia pälvinud Maailma toiduprogramm teeb samuti jõupingutusi selle nimel, et tervislik toit jõuaks kõigini.

Toidu tervislikkuse ja toidu säästliku kasutamise osas saab aga kaasa rääkida iga tarbija. Lihtsaimaks viisiks on toitu varudes jälgida „Parim enne“ ja „Kõlblik kuni“ märgiseid ning uurida toidualast teavet pakendeilt. Tarbijate harimine ja teadlikkuse kasvatamine on pidev töö, millega tegelevad Eestis erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Maaeluminister Arvo Aller saatis kooskõlastusringile veterinaarseaduse eelnõu, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte ning viiakse need vastavusse Euroopa Liidu uue loomatervise määruse nõuetega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul eelnõu olulisi sisulisi muudatusi kaasa ei too. „Seaduse vastuvõtmisega veterinaaria ja loomatervishoiu üldised põhimõtted ei muutu. Kolm senist seadust liidetakse ühiseks veterinaarseaduseks, seega edaspidi saab kõik nõuded kätte ühest õigusaktist,“ selgitas Aller.

Loomatervishoidu reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus. Uus veterinaarseadus hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid. ELi vahetult kohalduvates õigusaktides sätestatut uues seaduses ei korrata.

Seadus jõustub kava kohaselt 21. aprillil 2021, ühel ajal ELi loomatervise määrusega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegiale.

Strateegia „Talust taldrikule“ on osa Euroopa Liidu roheleppest ja keskendub tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamisele. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus.

„Eesti vaatest on uus strateegia kahtlemata oluline. Sama oluline on aga jälgida, et lahendustega, mis strateegia eesmärkideni jõudmiseks välja töötatakse, ei kaasneks ettevõtetele ülemäärast haldus- ja kulukoormuse kasvu,“ tõi maaeluminister Arvo Aller välja.

Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks riikide praegust seisu ning seniseid edusamme. „Meie puhul näiteks ei saa taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist vähendada sama protsendi võrra, kui neis liikmesriikides, kus taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse praegu ELi keskmisest oluliselt rohkem. Me oleme juba teinud suuri edusamme mahepõllumajanduse arendamisel, samuti on meil pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine hektari kohta ELi keskmisest väiksem,“ selgitas maaeluminister.

Mis puudutab toidutootmise kestlikkust, siis tuleks Alleri sõnul seda tagavate nõuete puhul kindlasti arvestada mõistliku üleminekuaja ja toetusmehhanismidega.

Strateegia „Talust taldrikule“ rakendamine peab tuginema uuringutele ja sellega peab kaasnema järjepidev tulemuste seire. „Eesti toetab tõenduspõhiseid algatusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele eesmärgiga muuta toit kestlikuks nii tervise kui ka keskkonna seisukohast,“ ütles Aller.

Eesti rõhutab oma seisukohas, et liikmesriikidel tuleb üheskoos tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine ka kriiside tingimustes. „Toidu tarneahel peab olema tulevikus kriisidele vastupidav,“ toonitas maaeluminister Arvo Aller.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2020

 

Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.
„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
Eesti Omanike Keskliit
30. september 2020

Justiitsministeerium jättis Rahandusministeeriumi koostatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamata, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahandusministeeriumis planeeritav planeerimisseaduse muutmine riivab metsaomanike põhiõigusi. Kui soovitakse anda omavalitsustele õigus metsaraiet piirates omandiõigust kitsendada, peab sellega kaasnema ka põhjalikum mõjude hinnang ja õiglane kompensatsioonimehhanism. Kuna Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas puudub analüüs eelnõu sätete kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega, jättis ka Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas toob Justiitsministeerium välja, et metsaseaduse muudatusega riivatakse Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Eelnõu seletuskirja palutakse täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga, mille põhjal saaks hinnata, kas era- ja avalik huvi on tasakaalus. Justiitsministeerium ei vaidlusta kohalike omavalitsuste õigust seada planeerimismenetluses piiranguid, kuid teeb ettepaneku lisada seadusesse norm, mis kohustab kohaliku omavalitsuse üksust hindama omandiõiguse piirangu intensiivsust ja kaaluma, kas on põhjendatud hüvitise maksmine.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv on varasemalt nentinud, et selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega aga tegelema ei hakka. Näiteks on Saaremaal vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud. Erametsaliidule põhjendati omanike kaasamata jätmist viidates planeerimisseaduse muutmise eelnõule.

“Justiitsministeeriumi otsus selline metsaomanike huvidega mittearvestav seaduseelnõu kooskõlastamata jätta oli kindlasti väga oodatud. Kui eraomandile soovitakse seada piiranguid, peavad sellega kaasnema ka selged juhised, kuidas omanikke kaasatakse ja milline on kompenseerimismehhanism,” rääkis Talijärv ja tõi Saaremaa kõrvale ka Saue valla näite, kus otsustati kogukonnale oluline mets ära osta. “Sauel mõistetakse, et põhjendamatult ei saa eraomandi kasutamist pärssida, hüvesid ei saa võtta jõuga ja tasuta,” lisas ta.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna kiidab justiitsministeeriumi eraomandi ja sellega kaasnevate põhiõiguste kaitsmise eest. “On kahetsusväärne, et Rahandusministeerium jätab planeerimisseaduse muutmisesse sisuliselt kaasamata ühe põhisihtgrupi, keda planeerimine otseselt puudutab – kinnisvaraomanikud. Meie tunnustus Justiitsministeeriumile, kus nüüd sellisele põhiõiguste riivele pidurit on tõmmatud,” rääkis ta.

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees

omanikud@omanikud.ee, tel 506 5416

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas  3. oktoobril käskkirja kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste andmetel ei ole kohade eluvõimelisena vabastamine avaveevõrkudest võimalik, mistõttu peatatakse koha kui avaveevõrkude ühe peamise saakkala aastase lubatud saagi täitudes 4. oktoobrist 2020. a ka kogu avaveevõrkudega püük. Lisaks peatatakse 4. oktoobrist 2020. a kalapüük püüvõrkudega.

Püügipiirangu kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 punktist 3, millega kehtestati koha lubatud aastasaak, mis on nüüdseks vähemalt 90% ulatuses ammendunud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2020 

Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet. 

Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.

„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.

„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.

2019.aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.

Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.20

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.