Toidulisandite populaarsus suurendab nende ülemäärast tarbimist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.11.2023

Toidulisandite populaarsus suurendab nende ülemäärast tarbimist

Algab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kampaania „Korralik toit ei vaja toidulisandeid“, mille eesmärk on julgustada tarbijaid tegema oma tervisele õigeid valikuid ning suurendada üldist teadlikkust toidulisandite ohutust ja läbimõeldud tarbimisest. Kampaaniat tehakse koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Kuigi paljud kasutavad toidulisandeid tervise turgutamiseks, ei pruugi nende tarbimine alati olla läbi mõeldud. Vähene teadlikkus võib kaasa tuua olukordi, kus toidulisandite tarbimine võib mõjuda oodatust vastupidi või isegi olla tervisele kahjulik. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud toidulisandite mõjudest ja vajadusel peaksid nõu arstiga. Kriitiliselt tasub suhtuda ka liiga palju lubavatesse reklaamidesse.

„Kampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust toidulisandite tarbimisel. Toidulisandid ei ole ravimid ja osa neist võivad sisaldada tugevaid toimeaineid,“ selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumitoiduohutuse valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima. Ta lisab, et toidulisandite tarbimine peaks olema läbi mõeldud ning neid ei peaks võtma „igaks juhuks“. „Toidulisandid on mõeldud tavatoidu täiendamiseks, kuid mitmekülgsel ja tasakaalustatud toitumisel peaks keha üldjuhul olema varustatud kõigi vajalike toitainetega. Meie kliimas võib sügisest kevadeni olla põhjendatud siiski D-vitamiini tarbimine,“ ütleb Kivima.

„Tihti antakse ka lastele toidulisandeid igaks juhuks. Eriti tundub vanemale, et toidulisandi andmine on hea lahendus juhul, kui laps sööb rohkelt magusat ja vähe toite, mida tegelikult sööma peaks (puu- ja köögiviljad, teraviljatooted, piimatooted, muna, kala, liha, pähklid jne). Eelkõige aga tuleks läbi mõelda lapse toidulaud ning alles juhul, kui ka mitmekesise toitumise puhul näitavad analüüsitulemused mõne aine defitsiiti, võtta seda toidulisandina,“ räägib Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi.

„Ka arvavad tihti inimesed, kes suurendavad oma kehalist aktiivsust, et nad vajavad seetõttu toidulisandeid, nt valgupreparaate. Tavaline harrastussportlane saab aga oma suurenenud valguvajaduse kaetud ka õigeid toiduvalikuid tehes,“ täiendab Pitsi.

Neli nädalat kestev kampaania viiakse suuresti läbi online-meedias, kus suunatakse inimesed tutvuma Tervise Arengu Instituudi veebilehetoitumine.ee/toidulisandid põhjalikuma sisuga.

PRIA uus juht tuleb IT-valdkonnast

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.11.2023

PRIA uus juht tuleb IT-valdkonnast

Regionaalminister Madis Kallas nimetas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) uueks juhiks Margus Noormaa, kes viimased aastad on juhtinud Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA). Noormaa alustab PRIA juhina 1. veebruarist.

Regionaalminister Madis Kallase sõnul on uue peadirektori üks olulisemaid ülesandeid muuta PRIA senist kandvat makseagentuuri rolli. „Meie ootus on, et uus juht suudaks toetusi jagava makseagentuuri muuta maaelu digi- ja roheüleminekut toetavaid teenuseid pakkuvaks organisatsiooniks,“ lausus Kallas. Ta lisas, et Noormaa varasem töökogemus IT valdkonnas tuleb PRIA direktori kohal kasuks, sest arendada on vaja näiteks infotehnoloogilist võimekust, mis on aluseks andmete väärindamisele ja mõjusate toetuste rakendamisele. Ühtlasi tunnustas minister PRIA senist peadirektorit tehtud töö eest: „Jaan Kallas on PRIA-t juhtinud alates 2007. aastast ja teinud selle aja jooksul ära suure töö eduka ja kaasaegse makseagentuuri ülesehitamisel. Tema juhtimisel on üles ehitatud asjatundlik, kliendikeskne, koostööle pühendunud ja hooliv organisatsioon.“

Noormaa senine karjäär on viimasel kümnendil olnud seotud peaasjalikult IT-valdkonna korraldusega ja seetõttu tundus liikumine konkreetse sisuvaldkonna suunas talle ahvatlev. „PRIA juhtimine on täpselt selline väljakutse, kus saan kasutada oma eelnevat töökogemust ning digimuutuste ja tehnoloogia juhtimise kompetentse valdkonna arendamisel,“ rääkis Margus Noormaa ja lisas, et eelkõige soovib ta PRIAt võimestada nendes valdkondades, kus omab suuremat kogemust, nagu näiteks uued tehnoloogiad, andmed ja kestlikkus.

Noormaa hinnangul on uues ametis üks peamisi eesmärke PRIA arengukava elluviimine. „2029. aastal on PRIA kindlasti üks edukamaid riigiasutusi igas mõttes – nii tööandjana, tulemuslikkuse poolest kui ka tunnustatud partnerina oma klientide jaoks,“ sõnas Noormaa.

Margus Noormaal on pikaajaline tippjuhi kogemus Riigi Infosüsteemi Ametist (RIA), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest (RmIT) ning Maksu- ja Tolliametist (EMTA). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis loodi 2000. aastal. PRIA-s töötab ligikaudu 340 inimest, PRIA teenuseid kasutab üle 40 tuhande kliendi, kelle jaoks PRIA on kohapeal olemas kõigis maakondades. 20 aastaga on PRIA kaudu Eesti maaellu suunatud üle viie miljardi euro.

Avaliku teenistuse tippjuhi teenistusaeg on viis aastat.

Pressiteatele on lisatud Margus Noormaa foto (erakogu).

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

 

Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse ja Eestimaa Talupidajate Liidu koostöös toimub teisipäeval, 12. detsembril 2023 agroturismi teemaline seminar, mille üheks oluliseks teemaks on lühikesed tarneahelad ja toiduohutus.

Seminari toimumiskoht: Hindreku talu Rabamu Järvamaal

Päeva juhib Eestimaa Talupidajate Liidu tegevjuht Kerli Ats

 

Esialgne PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.40 Sissejuhatus päeva – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

10.40 – 11.40 Nõuded toidu pakkumisel oma ettevõttes ja laatadel – Külli Joakit, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja

11.40 – 12.20 Külalislahkusest toidu pakkumisel – Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht

12.20 – 12.50 BASCIL (Innovative Solutions for the Rural Food Production Sector to Diversify into Sustainable Culinary Tourism Services) projekti tutvustus – Helen Orutar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht

12.50 – 13.30 Lõuna

13.30 – 13.50 Ülevaade üheksandast üle-eestilisest avatud talude päevast – Reve Lambur, METK maaeluvõrgustik

13.50 – 14.20 Aktiivõppeprogrammidest taludes – Annemari Polikarpus, Viinamärdi talu

14.20 – 15.00 Arutelu: Maapiirkondade tulevikuvisioon maaettevõtjate vaates – Arutelu juhib Kerli Ats

15.00  Orienteeruv seminari lõpp

 

Registreerimine seminarile: https://maainfo.ee/index.php?id=8150&page=3394&

 

Rohkem infot. Reve Lambur, Maaelu Teadmusskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, tel 529 8009, reve.lambur@metk.agri.ee

Infopäev viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ (viitenumber 257107) raames ja seda toetab Euroopa Liit

 

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.11.2023

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.

„Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning tootlikkus seeläbi ei kannataks,“ selgitas ametlikku nime „kestliku toidusüsteemi rohefoor“ kandvat projekti vedav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom. Salomi sõnul on projekti tulemuseks veebipõhise tööriista prototüüp, mis aitab põllumajandusettevõtetel näha, milline on hetkel nende tootmise hetkeolukord ning millised muudatused aitaks liikuda neil jätkusuutlikuma toidutootmise suunas.

Sellise valgusfoori meetodit kasutava nn rohefoori loomise vajadus sai selgeks otse põllumajandustootjatega suheldes. „Tööriist aitaks kaasa uute teadmiste, oskuste, meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele, mis on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks,“ ütles Salom ja lisas, et rohefoor peaks olema nö automatiseeritud tööriist, mida on lihtne kasutada. „Toon elulise võrdluse – eesmärk oleks, et see on sama loogiline ja lihtne nagu tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine.“

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhi Ants-Hannes Viira sõnul on muutumas see, kuidas põllumajandus- ja toidusektori edukust mõõdetakse. „Kui seni on konkurentsivõime mõõdupuuks olnud tootlikkus ja kasum, siis juba paari aasta pärast on normaalsus see, et lisanduvad kliimajalajälje, elurikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse mõõdupuud.“

Viira tõi välja, et lisaks põllumajandustootjatele vajab seda infot ka toiduainetetööstus, jaekaubandus ja pangad. „Rohefoor aitab luua selgust, millist aspekti, milliste näitajatega hinnata saab ning ühtse metoodika rakendamine teeb ka põllumajandustootjate näitajad omavahel võrreldavaks,“ selgitas Viira ja lisas, et rohefoorist saab hea tööriist ka kestlikkuse alastele nõustajatele.

„Iga ettevõtja üksinda ei saa ressursside piiratuse tõttu panustada kestlikkuse hindamise töövahendi väljatöötamisse ning teha seda selliselt, et kõigi sektoris osalejate tulemused oleksid ka objektiivselt võrreldavad. Soovime hoida kokku sektori tööaega kestlikkuse tehnilise poolega katsetamiselt ja pakkuda tulevikus valmislahendust põllumajandussektori erinevatele valdkondadele. Lisaks püüame loodava tööriista abiga hõlbustada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, et vähendada aruandlusele kuluvat aega,“ tutvustas projekti PRIA tulevase kestliku toidutootmise rohefoori tooteomanik Ethel Tekkel.

Kaks aastat kestva projekti käigus töötatakse välja sobiv metoodika Eesti põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks, analüüsitakse andmevajadust, luuakse tööriista prototüüp ning 2025. aastal plaanitakse seda valitud ettevõtete peal katsetada.

Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Riigikantselei toetab käesoleval Käesoleval perioodil rahastatakse innovatsiooniprojektide elluviimist , mida rahastatakse 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest.  Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon

Põllu- ja metsandussektori naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

PRESSITEADE
23. November 2023.a.
Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi

Põllu- ja metsandussektori naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi ühendab maapiirkonna arengusse panustavaid naisi. Klubi eesmärk on julgustada, toetada ja inspireerida sektori naisliidreid läbi koolituste, kogemuste jagamise ning tugivõrgustiku nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Eelmisel nädalal esmakordselt kogunenud 18 asutajaliikmete hinnangul on naisliidrite tugeva võrgustiku vajadus suur. Ettevõtte juhtimisele lisaks on naisel kanda ka palju muid rolle nii kodus kui laiemalt ühiskonnas, mistõttu on klubi eesmärk pakkuda terviklikku tuge modernse põllu- ja metsandussektori naisjuhile.

Värskelt loodud klubi on võtnud eesmärgiks toetada ja tunnustada põllu- ja metsandussektori naistegijaid, annab kõlapinda potentsiaalsetele kõneisikutele ning seisab naiste võrdse staatuse eest sektoris ja ühiskonnas.

Klubi asutajaliige Kaja Piirfeldt sõnas: “Naisjuhtidel maapiirkonnas ja ettevõtluses tegutsemisel on mõnevõrra teistsugused väljakutsed kui meestel. Tegelikult on naisjuhte väga vähe näha ja kuulda olnud. Ometi on naiste roll ühiskonnas, juhtimises ja maaettevõtluse edendamises ülioluline. Meie eesmärk on juba mõningase kogemusega naisjuhtide poolt luua keskkond ja võimalused nii omavahelisteks kogemuste jagamiseks aga eeskätt innustada ja soodustada naiste sisenemist sektorisse ja ambitsioonikust ettevõtlust ja elu maal arendada ja panustada ka laiemalt kui oma ettevõtte piires.”

Asutajaliige ja metsandussektoris tegev naisliider Pille Ligi lisab: “Metsandus on valdkond, kus naisjuhtide osakaal on traditsiooniliselt olnud väike, kuid see on muutumas. Klubi loomine aitab tuua esile naisjuhtide väärtusliku panuse metsandussektoris, pakkudes neile vajalikku tuge ja tunnustust. See on samm edasi nii meie sektori kui ka kogu maapiirkonna naisjuhtide esindatuse ja mõju suurendamisel.”

Asutajaliige Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht: “Põllumajanduses on naisjuhtide roll üha enam esile kerkimas. Meie loodav klubi annab maapiirkonna naisliidritele võimaluse kohtuda, õppida ja kasvada koos, luues tugeva ühenduse, mis toetab nende ambitsioone ja aitab kaasa kogu sektori arengule. See on kindlasti samm edasi naisliidrite võimestamisel ja põllumajandussektori tuleviku kujundamisel.”

Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi ootab põllu- ja metsandussektori naisliidreid liituma, et üheskoos panustada klubi tegevusse, edendades sellega nii isiklikku arengut kui ka muutust ühiskonnas.  Liitumistaotluse saab esitada SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/Z2PKYJT)

Lisainfo:

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com

Kerli Ats
Tel. 372 5647 5660
kerli@taluliit.ee

Esita oma töö Eesti toidu ja elukeskkonna fotokonkursile ning võida ahvatlev auhind

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20.11.2023

Esita oma töö Eesti toidu ja elukeskkonna fotokonkursile ning võida ahvatlev auhind

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil „Eesti toit ja mitmekesine elukeskkond“.

Konkursiga soovime tähelepanu tõmmata nii kohalikule toidule kui ka meie elukeskkonnale. Fotode saatmise tähtaeg on 31. detsember.

Konkursile on oodatud pildid kuues kategoorias: toit, toidu tootmine, “maal on mõnus“, kohalikud kogukonnad, Eesti kõige ilusamad vallamajad ja linnavalitsuse hooned. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonnajuhi Kerli Nõgese sõnul peaksid kõik fotograafiasõbrad endale sobiva väljakutse leidma.

„Ootame konkursile ülesvõtteid, mis annavad edasi maaelu ehedust, kohaliku toidu lugu või vahendavad laiema publikuni Eesti kõige ilusamad vallamajad ja linnavalitsuse hooned,“ ütles Nõges. Ta lisas, et fantaasiat ja loovust saab üles näidata toidukunsti kategoorias, mille puhul on oodatud näiteks toiduainete abil lavastatud kuulsate teoste tõlgendused või ka lihtsaltkunstipärased fotojäädvustused toidust.

Hinnatakse iga foto ehedust ja fotoga edasi antavat vahetut emotsiooni. „Võta hetk ning mõtle oma pere ja kogukonna ettevõtmiste ning kodukohas olevate kaunite paikade peale. Näiteks võid saata tabamuse hetkest, mil Sinu taluaknast paistva viljapõllu ääres nautisid päikeseloojangul õhtusööki mõned kitsed. Või jagada jõuluaegset jäädvustust oma kodukoha kaunist vallamajast. Ehedaid emotsioone jäädvustades ja jagades saab igaüks panustada maaelust hea kuvandi loomisesse,“ selgitab fotokonkursi olulisust maamajanduse ja konkurentsipoliitika valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas. „Läbi meeleolukate fotode aitame ka teistel tajuda maakoha mõnusat ja mitmekesist elukeskkonda,“ lisas Kalmann-Jotautas.

Pane oma foto teele juba täna! Oodatud on ka enne konkursi algust tehtud fotod. Konkursi võitja kuulutame välja jaanuaris. Parimate tööde autorid saavad nautida kohalike maaturismiettevõtete teenuseid Läänemaal. Esimese koha auhind on nädalavahetuse pakett kahele Altmõisa külalistemajas. Teise ja kolmanda koha võitja saab minna koos kaaslasega nautima lõuna- või õhtusööki Dirhami Kalakohvikus. Lisaks anname välja ka eriauhinnad kõige ehedamate ja meeliköitvamate fotode eest.

Konkursil osalemiseks saada foto(d) koos iseloomustava pealkirjaga ja oma kontaktandmetega (nimi, telefon, meiliaadress) hiljemalt 31. detsembril aadressile fotod@agri.ee. Foto miinimummaht on 3 MB. Täpsem teave ja konkursi tingimused on avaldatud ministeeriumi kodulehel.

Regionaalminister toetab muutlikust ilmast enim mõjutatud põllumajandustootjaid 3,5 miljoni euroga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.11.2023

 

Regionaalminister toetab muutlikust ilmast enim mõjutatud põllumajandustootjaid 3,5 miljoni euroga

Erakorralise toetuse eesmärk on tagada nende põllumajandustootjate elujõulisus, keda mõjutasid enim tänavune kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus. Allkirjastatud regionaalministri määrusega toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärteli sõnul on toetuse eesmärk leevendada 2023. aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus. „Kevad-suvine põud, viljapuude ja marjapõõsaste õitsemisaegsed öökülmad ning päikesepaistelised päevad, millele järgnesid külmad ööd, pärssisid rohukasvu ja kahjustasid õuna- ning sõstrasaaki. Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu,“ avas Pärtel enim mõjutatud põllumajandustootjate olukorda.

Toetuse ettepanekut tutvustati 13. septembril põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel. „Saime sektorilt tagasisidet ettepanekule ja otsustasime edasi minna toetusega piimatootmis-, lamba- ja kitsekasvatus-, lihaveisekasvatus- ning õuna- ja sõstrakasvatussektorile. Lisati ka mõned täpsustused, mida võtsime eelnõu koostamisel arvesse,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Toetuse eelarve on ligikaudu 3,5 miljonit eurot ja toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024. aastal. Toetust administreerib Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet (PRIA), kes eeltäidab registrite andmete põhjal elektroonse taotluse ja teeb selle taotlejale kättesaadavaks PRIA e-teenuste keskkonnas 6. detsembriks. Taotleja peab kontrollima ja kirjalikult teavitama PRIAt võimalikest ebatäpsetest andmetest ning esitama toetuse saamiseks taotluse hiljemalt 13. detsembril 2023. Täpsemat infot toetuse tingimuste ning taotluse esitamise kohta leiab PRIA kodulehelt alates 23. novembrist.

Tänasest saab PRIAst taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

Pressiteade
15. november 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänasest saab PRIAst taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

Tänasest 29. novembrini võtab PRIA vastu põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusi. Taotlusi saab esitada e-PRIAs. Erinevalt varasematest voorudest ei toimu algavas voorus eeltäitmist.

Toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

PRIA arengutoetuste osakonna teenusejuht Katrin Märss tuletab meelde, et alates eelmisest taotlusvoorust peavad noortaluniku toetuse taotlejad enne taotluse esitamist läbima ettevõtlusalase infopäeva. „Kuna huvi toetuse vastu on suur, siis korraldab Maaelu Teadmuskeskus ühe täiendava infopäeva, mis toimub 21. novembril Zoomis. Seega kõik, kes soovivad toetust taotleda, aga ei ole veel infopäeval osalenud, saavad koolitusele registreeruda MES nõuandeteenistuse pikk.ee lehekülje kaudu,“ lisab Märss.

Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 programmperioodil kokku. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 4 960 000 eurot.

Seoses MAK 2014–2020 programmperioodi lõppemisega 31. detsembril 2025 kehtivad käesoleva taotlusvooru puhul erisused, mis puudutavad töökogemuse ja hariduse omandamist ning tegevuste teostamise tähtaega:

  • toetuse saaja peab põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumisel selle omandama hiljemalt 1. novembriks 2025;
  • toetuse saaja peab äriplaanis kavandatud tegevused ellu viima hiljemalt 1. novembriks 2025.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 26. veebruaril 2024. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul pärast äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ning erisuste kohta saab lugeda meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ebasoodsatest ilmastikuoludest põhjustatud ajutist rahapuudust

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
13.11.2023 Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ebasoodsatest ilmastikuoludest põhjustatud ajutist rahapuudust

10. novembril kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ebasoodsate ilmastikuolude kriisilaenu meetme tingimused. Laen on mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.

„Meetme abil saavad ettevõtjad leevendada näiteks põuast või liigniiskusest põhjustatud taimekasvatus- ja aiandustoodangu vähenemisest tingitud ajutist makseraskust. Sõltuvalt piirkonnast on tulemused väga erinevad, aga kahjuks on paljudel ettevõtjatel saagid kolmandiku võrra väiksemad ja saagi saamiseks kasutati eelmise aasta kalleid tarvikuid, mille arveid on vaja saagi müügiga sügisel tasuda. Sellist müügikäibe auku on väga keeruline ühe aasta müügiga lahendada. MESist on võimalik taotleda käibelaenu, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Sihtasutus võtab laenutaotlusi vastu kuni 1. juunini 2024 või selleks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni.

Täpsemaid tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/ebasoodsate-ilmastikuolude-kriisilaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Madis Kallas: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
9.11.2023 

Madis Kallas: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik 

Omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks järgmisel kümnendil on hädavajalik tunnistada riigi eri piirkondade erinevusi ja probleeme ning leida neile uuendusmeelseid ja nutikaid lahendusi, rõhutas regionaalminister Madis Kallas kohalike omavalitsuste tulevikuväljavaateid käsitleval konverentsil “Visioonkonverents – Omavalitsus 2035”.

„Me saame valitsuse, riigikogu ja seadusandliku võimu abil tagada, et meil on info hästi kaardistatud, et oleme põhilised probleemid ära kirjeldanud ning et otsime neile konkreetsemaid lahendusi – olgu selleks personaalsemad teenused või pädevuste delegeerimine kohalikele omavalitsustele,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Arvestades samal ajal kõiki piirkondlikke eripärasid, mida Eestis, hoolimata tema väiksusest, on palju.”

„Me peame tunnistama, et Eestis esineb suur regionaalne ebavõrdsus, mida on ühemõtteliselt ja selgelt paberile joonistanud ka Euroopa Komisjon oma arvutustega. Kui me ei tegutse nüüd ega muuda oma maksusüsteemi, kohalike maksude kehtestamise võimalusi, kohalike omavalitsuste rahastamiskoefitsiente ja muid aspekte, siis aastaks 2035 võin nii mina kui ka kõik teised garanteerida, et majanduslikust vaatenurgast oleme olukorras, kus Eestist on saanud omamoodi linnriik. See ei oleks kasulik kellelegi. See ei ole hea ei meie pealinnale ega kaugematele piirkondadele,“ lisas regionaalminister.

 Piiriülene koostöö on oluline

Konverentsil ettekandega esinenud Soome kohaliku ja regionaalse valitsemise minister Anna-Kaisa Ikonen rõhutas rahvusvahelise, eriti aga Soome ja Eesti vahelise koostöö, otsustavat rolli tehnoloogiliste teadmiste edendamisel ning digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutamisel kohalike omavalitsuste teenuste ja elukvaliteedi parandamiseks. “Soome ja Eesti on digitaliseerimise valdkonnas aastaid koostööd teinud. Meie riigid on vahetanud rahvastikuandmeid alates 2005. aastast. Meie koostöö vundament on tugev, kuid meil on veel ruumi palju enamat saavutada,” ütles Ikonen.

„Võtame näiteks Eesti leidlikkuse ja uuendusmeelsuse, mis on täheldatav isegi haldusalastes lähenemisviisides. Veenev näide pärineb Järvamaalt, kus kohaliku omavalitsuse ühinemise tulemusena on kohalikud teenused ainulaadsel viisil ümber korraldatud. Tüüpiliste arutelude asemel, milliseid teeninduspunkte sulgeda, rakendas Järva radikaalset lahendust: puuduvad alalised teeninduspunktid. Selle asemel mobiliseeritakse teenused, mis toimetatakse ratastel sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See on uutmoodi igapäevane mõtlemine, mis pakub uut vaatenurka  ja  ilmestab, miks me peaksime veelgi rohkem koos töötama tõhusate ühisprojektide nimel,” tõi Soome minister näite.

Digipööre algab mõtteviisist 

Kohalike omavalitsuste digipöörde protsessist rääkides, rõhutas Professor Ulrika H. Westergren Rootsi Umeå ülikooli informaatikaosakonnast kriitilise tähtsusena andmepõhise mõtteviisi arendamist. Ta toonitas, et organisatsioonide põhiväärtused ja -uskumused peavad andmepõhiseid protsesse mitte ainult toetama, vaid ka aktiivselt edendama. Westergren märkis, et lihtsalt andmete koguse suurendamine ei pruugi automaatselt kaasa tuua muutusi inimeste või organisatsioonide käitumismustrites. 

Varajane kaasamine ja maksusüsteemi kohandamine

Diskussioonipaneelil „Omavalitsuskorraldus Eestis aastal 2035″, kus osalesid Kai Klandorf (Vabaühenduste Liidu juhataja), Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees), Piibe Koemets (Peipsiääre vallavanem) ja Lauri Luur (Tori vallavanem), jõuti järeldusele, et kogukonna varajane kaasamine omavalitsuste tegevustesse ja teenuste kujundamisse ning olulistesse taristu- ja kogukonda puudutavatesse ettevõtlusprojektidesse on kasulik kõigile osapooltele ja aitab vähendada võimalike konflikte. Paneelis mõisteti ka, et Eesti väiksuse juures on rahvas aina liikuvam ja paljud soovivad kaasatud olla ka maakodu omavalitsuses. Samuti nähti, et digitaalsed lahendused saavad tulevikus pakkuda omavalitsuste tuge ülesannete täitmisel.

 Teisipäeval, 7. novembril toimunud visioonikonverentsi korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega. Konverentsi galerii leiab lingilt: Galerii: Visioonikonverents – omavalitsus 2035