Avaldati järg käitlejale mõeldud toidu märgistamise juhendile

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2021


Sel kevadel avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) käitlejatele mõeldud juhendi toidu märgistamise teemal, mis on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Tegemist on järjega juhendi esimesele osale.

Juhendi teises osas käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast toidupakendi avamist või külmutatud toidu sulatamist.

Euroopa Liidus tekib igal aastal keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Kõige enam toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes, kuid hinnanguliselt 60% neis ära visatud toidust kõlbab tegelikult veel süüa. Toidu nõuetekohane märgistus ning tarbija parem teavitamine toidu säilitamistingimustest ja tarbimisjuhistest tagab toiduohutuse ning aitab vähendada toiduraiskamist.

EFSA juhend sisaldab otsusepuud, mis aitab toidukäitlejal otsustada, kas pärast pakendi avamist kehtiva tarbimistähtaja ja säilitamistingimuste märkimine on asjakohane. Osa toitude tarbimistähtaeg peaks pärast pakendi avamist olema ohutuse eesmärgil lühem kui avamata pakendis toote esialgne „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev.

Samuti sisaldab juhend nõuandeid, mida toidukäitleja saab tarbijale anda külmutatud toidu sulatamise heade tavade, säilitamistingimuste ja sulatatud toidu tarbimise tähtaja kohta. Toiduohutuse seisukohast peaks sulatamise heade tavade järgimine minimeerima patogeensete mikroorganismide kasvu ning toidu ja kontaktpindade saastumist nendega.

Toidukäitlejale mõeldud juhendi teise osa eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse originaali saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

 

4. septembril avati pidulikult Eesti toidu kuu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021


4. septembril avas maaeluminister Urmas Kruuse Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi.

Eesti toidu kuu pirukat lahti lõigates sõnas maaeluminister Urmas Kruuse: „Eesti toit osa meie rahvuskultuurist, meie ühine südameasi. Septembris toimuva Eesti toidu kuu raames kutsun kõiki üles kohalikule toidule rohkem tähelepanu pöörama ja erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma.“

Septembris toimub üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui ka töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustati Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ sai näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Galerii. Fotod: Kerli Nõges, Maaeluministeerium

Laupäeval saab põllumajandusmuuseumis avalöögi Eesti toidu kuu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021

 

Laupäeval, 4. septembril avab maaeluminister Urmas Kruuse Tartumaal Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi. 

Eesti toidu kuu pirukas lõigatakse lahti Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügislaada ja näituse „Tõuloom“ raames orienteeruvalt kell 10.30. 

„Septembris on meie toidulaud kõige rikkalikum – saada on rohkelt värsket toorainet meie aedadest, põldudelt ja metsadest. Rõõmustav on näha, et toidusündmusi jagub nii saartele kui ka mandrile, nii täiskasvanud kui ka pisikestele toidusõpradele. Kutsun kõiki üles Eesti toidu kuu raames oma tarbimisharjumustele tähelepanu pöörama, senisest enam toidu teekonnale mõtlema ning kasutama ka head võimalust talvevarusid soetada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul toimub septembris üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

„Üle 70% siinsetest tarbijatest eelistab kodumaist toitu, see näitaja on püsinud pikalt stabiilsena. See kinnitab, et meie toidutootjad on olnud tublid ja nad on tootnud head Eesti toitu. Kodumaist toidukaupa iseloomustab tarbijate hinnangul eelkõige värskus, harjumuspärane maitse, usaldusväärsus ja kõrge kvaliteet,“ lausus Urmas Kruuse.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustatakse Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ saab näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Noortaluniku toetust taotleb 144 noort ettevõtjat

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
3. september 2021

 

1. septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotluse esitas 144 noortalunikku, kes taotlevad kokku üle 5,7 miljoni euro toetust. Eelarves on toetusteks ette nähtud 4 miljonit eurot.

Toetust said taotleda kuni 40-aastased noored põllumajandusettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Maksimaalne toetussumma on taotleja kohta kuni 40 000 eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss on rõõmus, et võrreldes eelmise aastaga on noortaluniku toetuse vastu huvi tõusnud, käesolevas voorus esitati ligi kümme protsenti rohkem taotlusi kui eelmisel aastal.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (25), Võrumaalt (14) ja Saaremaalt (13). Populaarseteks tegevusvaldkondadeks on mesindus ning teravilja- ja köögiviljakasvatus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumidealusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril 2021. a.

 

Kiili vallas Harjumaal tuvastati mägral koerte katk

Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Lindude sügisrändel võib lindude gripi oht suureneda

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE

01.09.2021

 

Lindude gripp võib meid taas ohustada lindude tagasirändel. Lõuna-Soomes on viimastel nädalatel tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakoona juhataja Olev Kalda sõnul peavad linnupidajad olema valvsad, sest grippi tuvastatakse endiselt. „Lõuna-Soomes tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvesid H5N1 ja H5N8 luikedel ja kajakatel ning ka kanakullil. See näitab selgelt, et haigus on endiselt ringlemas ning võib sügisrändega ohustada ka Eestit,“ selgitas Kalda.

Eestis tuvastati paar nädalat tagasi Pärnumaal kormoranil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N1. „Võib öelda, et tegemist oli üksiku leiuga ning massilist suremust siiski pole, kuid see näitab, kui vastupidav võib antud viirus keskkonnas olla,“ kirjeldas Kalda. 

Kuna lindude sügisrändega võib nakkuse levik suureneda, siis on väga oluline, et linnupidajad rakendaksid jätkuvalt bioturvalisuse meetmeid ning söödaksid ja joodaksid linde vaid siseruumis või varikatuse all. 

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

Põllumajandussektori esindajad said ülevaate ELi kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi põllumajandust puudutavatest ettepanekutest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2021

 

Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung. Osalejatele anti ülevaade Euroopa Liidu kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi „Eesmärk 55“põllumajandust puudutavatest ettepanekutest, mida tutvustasid täpsemalt Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. 

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), mille eesmärk on vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehakse kliimapaketiga mitu muudatusettepanekut, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka põllumajandust. Samas rõhutas minister, et tegu on siiski alles Euroopa Komisjoni välja töötatud kavanditega ja ettepanekutega läbirääkimisteks. Eesti seisukohad, mis kujundatakse ministeeriumite ja huvigruppide koostöös, on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.

„Meie vaatevinklist lähtudes ei tule katsumused lihtsad,“ tõdes Urmas Kuuse nõukogu kohtumisel, viidates muu hulgas sellele, et kliimaeesmärkide mõõtmisel põllumajanduse heitkoguste hindamiseks kasutatav referentsaasta 1990 pole Eesti puhul mõistlik ega õiglane.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok tutvustas nõukogul osalejatele paketis „Eesmärk 55“ sisalduvaid põllumajandust puudutavaid valdkondlikke ettepanekuid. Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse, energiatõhususe direktiivi, energia maksustamise direktiivi ning süsiniku piirimeetme määruse muudatusettepanekud.

Krustoki sõnul tuleb Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt suurendada maakasutussektoris süsiniku sidumist 2030. aastaks 310 mln tonni CO2 ekvivalendini. Liikmesriigipõhiselt vaadates on Eesti vastav eesmärk -2,5 mln tonni CO2. Aastaks 2031 plaanib Euroopa Komisjon siduda põllumajandus- ja LULUCF-sektori üheks ning liikuda süsinikuneutraalsuse poole sektoris tervikuna.

Rahandusministeeriumi esindajad Velda Buldas ja Mari Lahtmets tutvustasid istungil osalejatele muudatusi, mis tulenevad nõukogu energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta käiva direktiivi muudatusettepanekust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta käiva määruse muudatusettepanekust.

Energia maksustamise direktiivi muudatusettepaneku eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist.

Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, ingliskeelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata osa toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et liidus rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidiheite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et liidu ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud liiduväliste ettevõtetega võrreldes.

Eesti loomadelt pärinev toit on ohutu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.08.2021

 

Igal aastal uuritakse loomset toitu ja põllumajandusloomi saasteainete esinemise suhtes. Eelmisel aastal oli kõrvalekaldeid üksikutes proovides.

Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire raames uuritakse nii anaboolse toimega kui keelatud, loata aineid, samuti veterinaarravimite jääke, keskkonna saasteained (nt kloororgaanilisi ühendeid, fosfororgaanilisi ühendeid, raskemetalle, mükotoksiine jne). „Saasteainete seire raames võeti proove lihast, piimast, meest, munadest, kalast, neerudest, maksast, karvadest, uriinist, seerumist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.

Laurimaa sõnul saab seire tulemuste põhjal öelda, et Eestis toodetud liha ja ka muu loomne toit on nõuetekohane. „Viimase kolme aasta tulemuste põhjal võib öelda, et nõuetele mittevastavusi on tuvastatud aastas paaril korral. Eelmisel aastal uuriti kokku 1715 proovi, millest vaid 0,12% ei vastanud nõuetele.“

Saasteainete uuringu tulemusel tuvastati kaks nõuetele mittevastavat proovi, milles jäägi kogus ületas lubatud piirnormi. „Ühel juhul võeti proov piimafarmist, kus tuvastati piimas antibiootikumide jääke, mis võivad sattuda piima loomade ravimise tulemusel. Teisel juhul tuvastati ühest veiselihaskoe proovist ka inimestel valu ja põletiku leevendamiseks kasutatavat ravimi jääki, mis võis sattuda lihasse ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Keskkonnast tulenevate saasteainete rikkumisi ei tuvastatud. Seega saab öelda, et puhas keskkond aitab kaasa ohutu toidu tootmisele,“ lisas Laurimaa.

Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seiret viiakse läbi igal aastal ja selle käigus uuritakse keelatud ainete sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust jne.

Seire aruandega saab tutvuda siin.

„Roheline LEADER“ toob esile keskkonnasõbralikud projektid Eesti maapiirkondades

Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused

 

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega aasta lõpuni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2021

 

Valitsus otsustas jätkata laenukäenduse kriisimeetme rakendamisega aasta lõpuni. Meede on suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maapiirkonna ettevõtjatele.

„MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised ja aidanud neil kriisi üle elada. Edukaks võib pidada ka meetmete rakendamist, kuid sellegipoolest on osa COVID-19 laenurahast veel kasutamata. Laenuraha jääk esimese poolaasta seisuga on 9,4 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul otsustas valitsus olemasoleva laenujäägi suunata käendusreservi suurendamiseks, mis annab võimaluse suurendada käenduste mahtu ning tagada käenduste pakkumist kuni aasta lõpuni.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka muudele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„COVID-19 käendused on olulised, sest võimaldavad parematel tingimustel ettevõtjatele laene tagada ja on abiks ettevõtete finantseerimisel piirangute ajal,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakub riik MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamiseks laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES langetanud positiivseid otsuseid laenukäenduste puhul kokku 46,9 miljoni euro ulatuses, laenude puhul 85,6 miljoni euro ning kapitalirendi puhul 4,6 miljoni euro ulatuses.