Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.

„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Näiteks muudetakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajalikud investeeringud (seadmete ostmine või ehitiste ehitamine) – seni olid turustamiseks vajalikud investeeringud abikõlblikud juhul, kui toetust taotleti ka töötlemiseks vajalikeks investeeringuteks.

„Ettevõtjad on välja toonud, et arenguhüppeks ning toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid turustamiseks vajalike seadmetesse nagu näiteks pakkeliinid või kiletamismasinad ning samuti laoruumidesse, mistõttu tuleks seda toetada senisest paindlikumatel tingimustel,“ lausus Urmas Kruuse. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat on aga kavas suurendada seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni, sest viimasel ajal on oluliselt tõusnud mitmesugused majandustegevust mõjutavad hinnad, eelkõige ehitushinnad.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas võimaldada perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamisel kasutada lihtsustatud kulumeetodit, et vähendada nii Leader-tegevusgruppide kui ka administratsiooni koormust.

„Praeguse maaelu arengukava Leader-meetme eelarvest perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist tuleb toetada, et tagada uue eelarve kiire kasutuselevõtt,“ selgitas maaeluminister. „2022. aasta jooksul on kohalikel tegevusgruppidel võimalik strateegiad välja töötada ning need ka heaks kiita, et nende alusel saaks juba 2023. aastast hakata toetusi jagama.“

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 30. novembri seisuga on arengukava kogueelarvest (1,3 miljardit eurot) väljamakseid tehtud 887 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee/mak-2014-2020.

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.12.21

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas ja andis sellega oma heakskiidu värskele Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendile aastateks 2022–2025.

„Paljude osaliste koostöös sündinud visioonidokumendis on kaardistatud lähiaastate olulisemad katsumused ja eesmärgid, mis aitavad hoida kohaliku toidu head mainet meie oma tarbijate hulgas ning laiendada Eesti toidu tuntust ka mujal maailmas,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Uued katsumused on seotud toidutootmise kestlikumaks muutmisega ning tarbija harimisega, et osataks hinnata vastutustundlikult toodetud toitu ja ettevõtja panust sellesse.

Arvestatud on tarbijate kasvava ootusega saada teavet toote kvaliteedi, koostise, tootmisviisi ja tootmise keskkonnajalajälje kohta, mis aitaks teha teadlikumaid valikuid.

Visioonidokument jätkab seni hästi töötanud viisidega Eesti toitu tutvustada. Oluliseks peetakse kohaliku toidukultuuri edendamist ja toidupärandi säilitamist ning toidusektori ettevõtete toetamist välisturgudele sisenemisel ning seal müügi edendamisel.

Esimene Eesti toitu tutvustav ja väärtustav strateegiline arengukava valmis aastal 2006. Sellest alates on tehtud katkematut tööd Eesti toidu kuvandi hoidmise ja parandamise nimel nii Eestis kui ka kaugemal.

Dokumendiga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

 

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
21.12.2021

 

PRIA on tänase seisuga ca 14 tuhandele põllupidajale hektaripõhised otsetoetused välja makstud. Üle 700 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate grupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro, mis on eelmise aasta eelarvest 21 miljonit eurot suurem.

2021. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 124 116 586 eurot, 12 766 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 292 654 eurot, 12 763 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 925 437 eurot, 1121 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 856 490 eurot, 583 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 528 069 eurot, 194 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 570 790 eurot, 622 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 999 654 eurot, 89 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 506 347 eurot, 631 toetusesaajat.

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuste saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Pressiteade
21. detsember 2021 

Lõppeva aasta parim taimekasvataja on Halika Õunatalu peremees Lauri Kasvand Räpina vallast Põlvamaalt. 

Parima taimekasvataja konkursil oli sel aastal kolm kandidaati, kõik aianduse valdkonnast: Mihkel Saar (Mihkel Saar Puukool OÜ), Jüri Laur (Raudepere OÜ) ja Lauri Kasvand (Halika Õunatalu OÜ). Žürii otsusega kuulutati sel aastal parimaks Lauri Kasvand.

Tavapäraselt on austava tiitli saaja väljakuulutamine toimunud suurema publiku ees, kuid jätkuv pandeemia seab suuremate ürituste korraldamisele piirangud ning sel aastal tuli piirduda tagasihoidliku tseremooniaga kodutalus. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Leho Verk külastas 21. detsembril Halika Õunatalu ning andis peremehele üle parima taimekasvataja aunimetusega kaasneva skulptuuri „Naeri tõmbamine“. Skulptuuri autor on Tauno Kangro.

Halika Õunatalul on 20 ha õunaaeda, kus tänaseks kasvatatakse 30 erinevat õunasorti. Pere keskmine poeg Lauri Kasvand võttis vanematelt talu juhtimise üle 2010. aastal, olles ise vaid 20-aastane

Maaelu Edendamise Sihtasutus toetab ja nõustab maapiirkondade ettevõtjaid ning kujundab maaelu mainet. Aunimetustega tunnustatakse innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldatakse tänu tehtud töö eest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2021

 

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ lisas minister.

Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO₂-heidet tekitavaid energiaallikaid, ning muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.

Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.

 

„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue ÜPP tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakavade eelnõud Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui siseriikliku kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esmase positiivse tagasiside saada.“

„Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (hetkel Eesti maaelu arengukava 2014–2020).

ÜPP strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid väljakutseid rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on erinevate valdkondade rahastamise vajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame, hoitud saaks,“ lisas minister. ÜPP strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2023-2027.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani 

Maaeluminister allkirjastas määrusemuudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

„Selleks, et toetuse saajad jõuaksid alustatud projektid ellu viia, pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on ettevõtjatel võimalik alustatud projektid edukalt lõpule viia ka olukorras, kus pandeemia on mõjutanud oluliselt nii ettevõtete kassavooge kui ka pikendanud märkimisväärselt tarneaegu uute masinate ja seadmete tellimisel,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetusesaajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.

Tähtaegade pikendamine on tingitud eelkõige vajadusest luua ettevõtjatele paremad võimalused toetatud projektid lõpule viia olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna on paljudel tootjatel raske pidada kinni toetusesaajate tellitud seadmete tarneaegadest.

Lisaks laiendati meetme sihtrühma ja lisati toetatavate tegevusvaldkondade hulka mitu sellist, mida seni ei toetatud, nagu veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused.

„Sihtrühma laiendamine avab varasemaga võrreldes oluliselt suuremale hulgale maapiirkonnas ja eelkõige teenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimaluse investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, parandada oma konkurentsivõimet ja luua maale uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles Urmas Kruuse. „Tegu on olulise muudatusega, pidades silmas, et teenindussektor on tõusnud praegu üheks suurima potentsiaaliga töökohtade pakkujaks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on maapiirkonnas tegutseval ettevõttel võimalik taotleda kuni 150 000 eurot toetust uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on leitav PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.12.2021

Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotluse piima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.

„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot . Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.